«Bir tereze» qaghidatynyng artyqshylyqtary qanday?
Qazaqstandaghy halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynyng qúryluyndaghy negizgi maqsat – halyqqa jayly әri sapaly qyzmet kórsetu. Osyghan baylanysty, 2007 jyly atalmysh ortalyq әlemdik standartqa sәikes «bir tereze» qaghidatynyng negizinde qyzmet kórsetuge kóshken edi.
«Bir tereze» qaghidaty degenimiz – memlekettik qyzmetti alushynyng qújattardy jinau men dayyndaugha barynsha az qatysuy jәne uaqytyn az júmsauy. Sonday-aq, búl prinsip qyzmet kórsetushilermen tikeley baylanysty joyyp, sybaylas jemqorlyqqa jol bermeydi. Búghan qosa, atalghan jýie bir ortalyqtan birneshe qyzmet týrin alugha, halyqqa jayly qyzmet úsynugha baghyttalghan.
Álemdik tәjiriybege sýiener bolsaq, 1999 jyly eng alghash ret «bir tereze» qaghidatyn Kanada memleketi memlekettik basqaru jýiesinde qoldanghan bolatyn. Ol «Service Canada» jәne «Government On Line» degen bastamalardan kórinis tapty. Artynsha ondaghy auyldyq eldi mekenderde «Service New Brunswick» jәne «ServiceOntario» atty ataularmen qanatyn kenge jaya týsti. Múnday prinsipting atalghan ortalyqtarda keninen qoldanyluynyng nәtiyjesinde túrghyndargha kórsetiletin qyzmetting sapasy jaqsaryp, ekonomikalyq túrghydan óz tiyimdiligin kórsetti. Kanada halqy «bir tereze» prinsiypining qyzmetin Internet nemese telefon arqyly paydalanuda.
Al, Braziliyadaghy «bir tereze» prinsiypi 90-shy jyldary memlekettik qyzmet kórsetu salasynda qoldanysqa endi. Aragha 5-10 jyl salyp ónirdegi barlyq aimaqtar osy jýiege tolyqtay kóshe bastady. Al, onyng kemeline jetip, qarqyndy jýrgizilgen kezi 2000 jyldardyng basy bolatyn. Sol uaqyttarda aimaqtaghy stasionarlyq ortalyqtar men qyzmet kórsetu mekemeleri «bir tereze» qaghidatyna kóshkendigining nәtiyjesinde bir ortalyqta 400 týrli qyzmet kórsetiletin bolghan. Búl jaghdaygha túrghyndardyng 95 payyzy óz rizashylyqtaryn bildiripti. Óitkeni búryn jergilikti túrghyndar bir qújat ýshin birneshe jerge baryp uaqyttary men qarjylaryn kóbirek júmsaytyn. Bastysy – «bir tereze» prinsiypining arqasynda memlekettik qyzmet jaqsaryp, halyqqa sapaly әri jedel qyzmet kórsetilgen eken. Al, búl prinsipting ontayly boluynyng sebebi – aqparattyq tehnologiyalar men sifrlyq qosymshalardy qoldanghandyghynan edi. Osynday sәtti jýie óz kezeginde Latyn Amerikasy men Afrika elderining qyzyghushylyghyn tudyrghan bolatyn.
2005 jyldyng 24 mamyrynda QR Ýkimetining №501 qaulysyna boyynsha «Astana jәne Almaty qalalarynda «bir tereze» prinsiypi boyynsha halyqqa memlekettik qyzmet kórsetuge» baylanysty tәrtipter jinaghy jasaqtalghan bolatyn. Osyghan sәikes, atalghan jýie halyqqa qyzmet kórsetu ortalyqtarynda jer resurstaryn basqaru, zandy organdarmen baylanys, aqparattandyru jәne baylanys jәne salyq sekildi salalar boyynsha memlekettik qyzmet kórsetip, funksiyalandyrdy.
Statistikalyq mәlimetterge sýienetin bolsaq, býginde elimizdegi HQKO-larda 746 memlekettik qyzmet týri bolsa, sonyng 75 payyzy «bir tereze» prinsiypi arqyly jýzege asady eken. Dese de, juyrda búl kórsetkishti 90 payyzgha jetkizu josparlanyp otyr.
Ayta ketu kerek, «bir tereze» qaghidaty elimizdegi basqa da memlekettik qyzmetterde qoldanylyp jatyr. Mәselen, keden isine «bir tereze» prinsiypin engizu onlayn jelisining odan әri qoljetimdi boluyna mýmkindik jasap, import jәne eksport joldarynyng tiyimdi әri jenil boluyna, kedendik sýzgiden eshbir qaghazsyz ótuine septigin tiygizude.
Halyqqa sapaly qyzmet kórsetudegi útymdy tehnologiyalardyng biri – «bir tereze» qaghidaty. Onyng basty artyqshylyghy – túrghyndardyng uaqytyn ýnemdeui, qyzmet kórsetudi jenildetui jәne әkimshilik kedergilerdi jonynda bolyp otyr.
Abai.kz
