Jazushy Rahymjan Otarbaevtyng «Shynghyshannyng kóz jasy»

hikayatynyng iydeyasy

Ádebiyetshi retinde terenine sýngip, marjanyn teru әste onaygha týspegen búl hikayat Rahang jazushylyghynyng kemeline kelip, әbden tolysqan shaghynda dýniyege kelgen.

Adamnan keletin barlyq zúlymdyq ataulyny qan sorghalaghan qayqy qylyshynyng mysymen jasqap, pandora jәshigine qayyra quyp tyqqan tabaqbet titan әulie bolmasa, mynau raqymsyz әlemnen óligin jasyryp ketudi oigha alar ma edi?!

Anyz artynan anyz tudy. Hatqa qaldyrylghan deregi az. Sóitse de, ol turaly jazylghan dýnie barshylyq. Tini әlsiz tirshilik taytalasynda týbi bir týrki әlemi úly qahannyng shyghu tegine qatysty óz «Babyl múnarasyn» soghuda...

Tónireginde órshigen daudyng jalanghan jalynyna qanatym kýiip qalady-au demesten, Rahanday jazushy nelikten Shynghyshan obrazyna sonshalyq qyzyghushylyq tanytty?

Búl súraqqa tap basyp jauap beru ýshin, aldymen, jazushynyng «Qyr mozaikalary», «Altyn balyq», «Ayna», «Ayaqtalmaghan hikaya», «Nobeliden qalghan múra», «Atyrau-Almaty poezy», t.b. әngimelerin oqyp alu kerek siyaqty. Atalghan әngimelerinde jazushy bir jýieden ekinshisine ótudegi mәjbýrli beyimdeluding tragediyalyq saldaryn tereng sezine, osynau kósh jýre týzelgenge deyingi qalyptasu prosesin qamtityn ólara kezenning sýiinishten góri, kýiinishi basym bolatynyn shynayy jasalghan obrazdar arqyly anyq kórsetip beredi. Aytalyq, súraghan tilekterin mýltiksiz oryndasa da, augha týsken altyn balyqty tenizine jiberudi  oigha da almaghan erli-zayyptylardyng ashkózdigin, sheteldikterding qoynynda jatqan toghyz qyzdy jónge salamyz dep baryp, ózderi onbay tayaq jep qaytqan «namysqoy» jigitterding әreketin, t.b. suretteude satiranyng ashy uyty seziledi. Rahang әngimelerinde kýlki de, yumor da bar. Kez-kelgen dialogty jandandyryp jiberetin odaghaylardan últtyq órnekting qonyr iyisi anqidy. Naryqtyng jana tәrtibin mengermegen hәm mengeruge de tyryspaytyn beyqam, ya ózdi-ózin aldaugha әues, mәrttik qasiyetti joghaltqan keyipkerlerding әreketi boyamasyz da shynayy. Bay, múnayly ólkege aqshaly kelimsekter qaptap kelip jatsa – qarsylyq kórsetu, әreket jasaudy oigha da almaydy, olay etuge naryqtyq sauaty da, aqshasy da joq.

Alayda, jazushy oqyrmanyn ýmitsizdikke úryndyrudan aulaq. Kýldire otyryp, oilandyrady. «Bizding auyldyng amazonkalary» әngimesinde qasiyetten júrday bolghan bir keyipkerin qorqaugha ainaldyryp jiberip, allegoriyany sәtti paydalansa, aqshanyng buyna pisken investorlardyng milliondaryn jútyp alyp, bir tamshy múnay bermey bos qaytarghan Jer-Anany «tiriltuinde» grotesk bar.

«Osy biz kóshpendining úly ruhyn qay tústa joghalttyq? Adamshylyq pen izgilikke emes, mansap pen baylyqqa kózsiz úmtyldyrghan myna zaman qay orgha aparyp jyghady?» – jazushynyng jýregin qan jylatqan shygharmalarynyng iydeyasy – «Rahannyng kóz jasy» osy bolsa kerek.

Ángimelerinde pighyl-әreketi zamanyna say keyipkerler galereyasyn jasay otyryp, Rahymjan Otarbaev әne-mine qara dauylday  tónip kele jatqan jahandanu tendensiyasynyng qazaqqa әkeler qasiretin aldyn-ala boljaydy.

Qazaqty últ retinde saqtap qalatyn kóshpendining asqaq ruhyn tynbay izdeui alang kónil jazushyny «Shynghyshannyng kóz jasyn» jazugha alyp kelgendey.

Hikayat – boyyna san júmbaqty jasyrghan erekshe dýniye. Sheber qoldanylghan әdeby әdis-tәsilder sol qúpiyalardyng sheshimin tabugha jeteleytin kilt ispettes. Á degennen qaytalau әdisining kóptigi bayqalady.

Ásirese, «ajdaha», «aran» sózderining qayta-qayta qoldanyluy tegin emes: «Úrynargha qara tappay kele jatqan qalyng әsker «aran» qazghysy kelgen»(154-bet);  «Birmoyynday shauyp, aldyndy oray ótkende ajdahanyng auzynday bop aran әzir túrsa she?»(160-bet); «Birden jútyp qoyghaly túr. Auzyn ashqan aran osy!»(210-bet), t.b.

Tilinmen, dilinmen qosa, qasiyetti jerindi, tәuelsiz eldigindi jalmap qondy kózdeytin jahandanu órkeniyetining toyymsyz arany osy hәm tótennen tónetin qauipti ajdaha da dәl osynyng ózi!

Shynghyshan – tarihtan ornyn oiyp alghan danqty qolbasshy, kýlli adamzattyng izgilikke bet búruyna tikeley yqpal etken kórnekti qayratker. Ókinishke oray, osy kezge deyin onyng qanqúily, qatygez qahan obrazy birjaqty dәriptelip keldi. Osy sebepten, hikayat taqyrybyn stereotip sinisti miymyz birden qabylday qoymaghany da ras, talayymyzgha: «Shynghyshan da jylaushy ma edi?» degen oidyng sap ete qalghany anyq. Alayda, shygharma iydeyasynyng jýgi auyr ekenin jogharyda aityp óttik, asylynda, taqyrypty taghy bir maghynasynda «Joghalghan kóshpendi ruhynyng kóz jasy» desek, qatelespeymiz.

Álqissa, sózimiz dәleldi bolsyn, avtor atalmysh hikayatynda, eng aldymen, týrki tekti negizimizding týpki tamyryn tynbay izdeytini ras jәne de ony jelden jýirik sәigýlik sipatynda tabady:

«Qúiryq-jaly sýzilgen myng sәigýlik myng tarapqa bas bermey aghyzyp bara jatyr eken deydi...»

Erkindik pen súlulyq qana emes, qúryq kórmegen asaulyq, shet-shegi joq kenistik pen saf tazalyq aiqyn kóringen dәl osy ghajayyp suretti avtor hikayattaghy segiz bólimning basynda qaytalap berui tegin emes. Sebebi, qaytalau әdisining basty qyzmeti de sol – obrazdy detalding basty missiyasyna oqyrman kónilin audaru.

Kónildi qúlazytatyny, týiindi tarauda osynau súlulyqtan qúr eles qana qalady:

«Qúiryq jaly sýzilgen sәigýlikter qayda ketken?! Myng qúmyrsqa myng taraptan ózine qaray qújynap kele jatqany nesi?! Aulaq! Aulaq menen!»

Osy eki fragmentti biriktirer bolsaq, ertengi kýni jahandanu iyirimine jútylyp ketuden qútqaryp qalatyn úly ruhty izdeu iydeyasy taghy da aiqyndala qalady.

«Shynghyshannyng kóz jasy» hikayaty – jana zaman әdebiyetining iri jazushysy Rahymjan Otarbaev shygharmalarynyng ishindegi eng bir salmaghy auyry ekenin aittyq. Qatpary qalyng búl tuyndygha әdeby jaghynan terendeu – óz erkinmen túnghiyqqa shym batu, tarihy jaghynan birdene dep pikir bildiru – jalang qolmen shoq kóseu, shyrqyraghan janyng kózine kórinip, qylpyldaghan ótkirding jýzimen jýrip ótu. Shynghyshan túlghasy tónireginde qyzu aitys-tartys kórigi qyzyp túrghan kezende onyng obrazyn janasha jasaugha, basqa qyrynan kórsetuge kim-kimning de jýregi daualay qoymasy anyq. Alayda, keybir minezdi daryn iyelerining ótkir qalamyn qylyshtay jalandatyp, ot pen sudyng ortasyna qoyyp ketu ýshin jaratylatynyn mynau jaryq dýnie әldeqashan moyyndaghan-dýr.

Qasiyetti qara sózding kiyesi daryghan Rahanday qalam iyesi ýshin oqyrmanyn sóz magiyasymen matap alu týkke túrmaytyny ras, biraq avtordyng búl hikayatty jazuda kózdegeni – qyran qanaty jetpes shynnan әldeqayda biyik, janghyryq jetpes qúzdan nesheme kez teren.

Hikayat tarihy jәne әdeby – qos órimnen túrady, jazushy osy ekeuin qoydyng shiyki qúiryghymen maylaghanday, iyin qandyra, shiyrlay esedi. Sol siyaqty, Shynghyshangha qatysty basqa tarihy derekterdi qoldanghanda, avtordyng jiti  múqiyattylyghy men asqan jauapkershiligi kórinedi.

Shygharmada tereng mәndi filosofiyalyq maghyna, keybir tústarynda mistikalyq sipattyng kórinisi bar, osy siyaqty, kórkemdik әdis-tәsilderding aluandyghy bir bólek әngime.

Alayda, búl – «Shynghyshannyng kóz jasy» hikayaty jayyndaghy kelesi maqalamyzdyng jýgi ekenin andata ketkim keledi.

Anar Qabylqaq, әdebiyettanushy

Abai.kz