«Bayaghy jartas - sol jartas». Mәsimov myzghymasqa ainaldy. Ýkimetti ýzbey basqaryp kele jatqan Kәrim Qajymúqanúlynyng múrtyn balta ashpaytyn syqyldy. Su jana ýkimetten ýmittengen júrttyng kónili su sepkendey basylyp, Preziydent Mәsimovti ong dizesine myghymdap qayta otyrghyzdy. Mandayymyzgha baq pen sordy qatar úsynyp kele jatqan ata zanymyz boyynsha, jappay jana ýkimet jasaqtalady degen júrttyng kómeyinde negelegen saual túr.

Nege degen súraqqa súranyp túrghan ýsh topshylama bar. Onyng әuelgisi Qytaydyng Qazaqstangha sayasi-ekonomikalyq yqpalynan ba degen boljam.

Bizding el Qytaydan kóp somada investisiya tartty. Kózge kórinip túrghany - Qytay kompaniyalarynyng múnay-gaz, sauda-sattyq, qyzmet kórsetu, qúrylys salasyndaghy basymdyghy. Al, investisiyanyng elimizge qanday payda әkeletindigi әli belgisiz. Jәnede Shyghystaghy kórshi memleket әr qadamyn  әriden oilap, qúryghyn keng tastap, mysyqtabandatyp taryltatyny  taghy bar. Qazaqstangha kelgen әrbir qytaylyq kompaniya óz júmys kýshin, medisinasyn, tamaghyn kótere keletini aidan anyq. Álbette, múnyng bәri kórshilik qamqorlyq emes. Mine, osy túrghydan kelgende, Qytay Qazaqstandaghy sayasi-ekonomikalyq mýddesin kózdeytini anyq. Sol ýshinde Qazaqstangha salghan qyruar qarajatynyng óteuin kórgenshe Kәrim Mәsimov jyly ornyn suytpasyn dep sayasy ótinishin jetkizui yqtimal.

«Bayaghy jartas - sol jartas». Mәsimov myzghymasqa ainaldy. Ýkimetti ýzbey basqaryp kele jatqan Kәrim Qajymúqanúlynyng múrtyn balta ashpaytyn syqyldy. Su jana ýkimetten ýmittengen júrttyng kónili su sepkendey basylyp, Preziydent Mәsimovti ong dizesine myghymdap qayta otyrghyzdy. Mandayymyzgha baq pen sordy qatar úsynyp kele jatqan ata zanymyz boyynsha, jappay jana ýkimet jasaqtalady degen júrttyng kómeyinde negelegen saual túr.

Nege degen súraqqa súranyp túrghan ýsh topshylama bar. Onyng әuelgisi Qytaydyng Qazaqstangha sayasi-ekonomikalyq yqpalynan ba degen boljam.

Bizding el Qytaydan kóp somada investisiya tartty. Kózge kórinip túrghany - Qytay kompaniyalarynyng múnay-gaz, sauda-sattyq, qyzmet kórsetu, qúrylys salasyndaghy basymdyghy. Al, investisiyanyng elimizge qanday payda әkeletindigi әli belgisiz. Jәnede Shyghystaghy kórshi memleket әr qadamyn  әriden oilap, qúryghyn keng tastap, mysyqtabandatyp taryltatyny  taghy bar. Qazaqstangha kelgen әrbir qytaylyq kompaniya óz júmys kýshin, medisinasyn, tamaghyn kótere keletini aidan anyq. Álbette, múnyng bәri kórshilik qamqorlyq emes. Mine, osy túrghydan kelgende, Qytay Qazaqstandaghy sayasi-ekonomikalyq mýddesin kózdeytini anyq. Sol ýshinde Qazaqstangha salghan qyruar qarajatynyng óteuin kórgenshe Kәrim Mәsimov jyly ornyn suytpasyn dep sayasy ótinishin jetkizui yqtimal.

Osy bolmasyn degen taghy bir boljam ol - Resey. Reseyding elimizge sayasy yqpaly zor ekeni aitpasa da týsinikti. Al, ekonomikanyng kez kelgen salasynda soltýstiktegi qonsynyng buy búrqyrap jatyr.  Onyng ýstine Reseyding premieri Putin men Mәsimov birining sózin biri jyqpas mynjyldyq qúdalarday asa syilas adamdar ekeni әmbege ayan. Óitkeni, ekeui de búrynghy Odaqtyng belgili organynda qyzmet etken. Ol organ ózining ókilderin eshkimge bermeydi de, dalagha tastamaydy. Sondyqtan, Kedendik Odaq is jýzine asqansha, osy jigit otyra bersin degen Resey jaqtyng da isharaty boluy yqtimal.

Ýshinshi, Aqordadan jeldey gulep jetip jatatyn jәne el ishinde kýn tәrtibinen týsip kórmegen preziydentting manayyndaghy klanaralyq qaqtyghystardan keyin, elbasy memlekettegi tynyshtyng pen túraqtylyqty saqtaudyng bir kepili osy últqa basqa Kәrim Qajymúqanúlynyng ýkimetting úshar basynda tapjylmay otyra berui dep sheshuide bek mýmkin.

Osy joramaldardyng qaysysy dúrys bolsa da, «uaqytsha» kelgen Mәsimovtyng barlyq qarsylastaryn «qap», degizip, miyghynan kýlip qana sayasy faktorgha ainalyp bara jatqandyghy anyq.

«Abay-aqparat»