Alty alashtyng balasynyng biri bilse biri bilmes, Astanadan alty shaqyrym jerde «Astana-Kókshetau» tas jolynyng boyynda tórt ayaqtynyng pyraghy, myng jylda bir-aq ret tuatyn túlpar, әigili Aqanserining dýldýli, qiyanattyng soyylynan soqqy jep jyghylghan Qúlagerding eskertkishi túr. Jylqy malynda Qúlagerge deyin de auzymen qús tistegen, shashasyna shang júqpas jýirikter bolghanymen, tasjýrekterding qolynan soqqygha úshyrap, qysym kórgenderi neken-sayaq. Qalay desek te, Qúlagerge soghylghan enseli eskertkish qara joldyng boyynda, shyn asyldyng danqyn tarihtyng tozany baspaytynyn әlemge әigilep túrghanday әserge bóleydi. Tastúghyrda bauyryn jazyp kósile shapqan Qúlagerding mystan soghylghan mýsini erkindikti ansaghan azat elding bolashaqqa qaray úmtylghanyn kóz aldynyzgha elestetedi. Osy bir qiyn da kýrdeli, qyzyghy men shyshyghy mol enbekting janashyry, Qúlager eskertkishin salu iydeyasynyng avtory, úiymdastyrushysy hәm qarjylay demeushisi, Respublikalyq «Qazanat», «Qúlynym» jurnaldarynyng bas redaktory, QR últtyq at sport Federasiyasynyng preziydenti Sәdibek Týgel myrza bolyp shyqty. Últjandy azamattyng búdan basqa da el mýddesi ýshin jasap jatqan irgeli isterin kórip quandym. Jylqy malyna qatysty shabyttana aitqan әngimeleri delebemdi qozdyrdy. «Jylqy kisineskenshe, adam týsiniskenshe» degen ras eken. Sәdibek aghamen sózim jarasyp jýre berdi.

Alty alashtyng balasynyng biri bilse biri bilmes, Astanadan alty shaqyrym jerde «Astana-Kókshetau» tas jolynyng boyynda tórt ayaqtynyng pyraghy, myng jylda bir-aq ret tuatyn túlpar, әigili Aqanserining dýldýli, qiyanattyng soyylynan soqqy jep jyghylghan Qúlagerding eskertkishi túr. Jylqy malynda Qúlagerge deyin de auzymen qús tistegen, shashasyna shang júqpas jýirikter bolghanymen, tasjýrekterding qolynan soqqygha úshyrap, qysym kórgenderi neken-sayaq. Qalay desek te, Qúlagerge soghylghan enseli eskertkish qara joldyng boyynda, shyn asyldyng danqyn tarihtyng tozany baspaytynyn әlemge әigilep túrghanday әserge bóleydi. Tastúghyrda bauyryn jazyp kósile shapqan Qúlagerding mystan soghylghan mýsini erkindikti ansaghan azat elding bolashaqqa qaray úmtylghanyn kóz aldynyzgha elestetedi. Osy bir qiyn da kýrdeli, qyzyghy men shyshyghy mol enbekting janashyry, Qúlager eskertkishin salu iydeyasynyng avtory, úiymdastyrushysy hәm qarjylay demeushisi, Respublikalyq «Qazanat», «Qúlynym» jurnaldarynyng bas redaktory, QR últtyq at sport Federasiyasynyng preziydenti Sәdibek Týgel myrza bolyp shyqty. Últjandy azamattyng búdan basqa da el mýddesi ýshin jasap jatqan irgeli isterin kórip quandym. Jylqy malyna qatysty shabyttana aitqan әngimeleri delebemdi qozdyrdy. «Jylqy kisineskenshe, adam týsiniskenshe» degen ras eken. Sәdibek aghamen sózim jarasyp jýre berdi. At jalyn tartyp mingeli, jylqy malyna jany qúmar, shu asaumen alysyp eseygen, últtyq ruhta tәrbiyelengen azamatpen súhbattasudyng ózi bir ghaniybet emes pe? Orayy kelgen súhbatty nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

Qúlager eskertkishi-turizmning damuyna jol ashpaq

- Qazaqpen jylqyny bólektep qarau mýmkin emes, agha. Ghasyrdan astam uaqyt ótse de úly dalanyng qazanaty Qúlagerding danqy barsha qazaqqa mәlim. Degenmen elimizde Qúlagerge arnap alghash eskertkish soqqan azamat jayly әngimelerdi erterekte qúlaghymyz shalghanymen, eskertkishting keyingi taghdyry kópshilikke beymәlim. Sol jayynda az-kem aita ketseniz?

- «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait núry tasysyn» deydi qazaq. 1989 jyly Ereymentau audanyna qarasty Pavlovka selosynda Eginshilik degen sovhoz bolghan. Sovhozdyng diyrektory últy nemis Rimmer Andrey Andreevich degen atbegi, atqúmar jan bolypty. Ózderiniz de bilesizder, nemis halqy tazalyqty, әdildikti jaqsy kóredi emes pe? Olardyng taghy bir keremeti jergilikti jerge salt dәstýrge degen kózqarastary men qazaq últyna degen iltipattarynyng ereksheliginde jatqanday. «Ashtyqta jegen qúiqanyng dәmin» úmytpaghandaryna da sýisinesing keyde. Álgi nemis diyrektory kýnderding kýninde Qúlager jayly estip, onyng danqyna tamsanyp, alaman ótken aimaqty aralap, zerttep, zerdeleuge kónili auady. Tanysa kele Qúlagerding qasiyetine әbden qanyqqan ol, Ereymendi Qúlagerding otany dep tanyp iygilikti bir iske úiytqy bolady. Bastaghan isin dalagha tastamaytyn qajyrly azamat belsendilik kórsetip, Qúlagerding eskiyzin qúrastyryp, Leningradta arnayy tapsyryspen qoladan qúiylghan ýsh jarym metrlik eskertkish soqtyrady. Búl kenes dәuirindegi nemis balasynyng Qazaq halqyna, Qúlagerge kórsetken qúrmeti, izgi niyeti bolatyn. Sol zamanda eskertkishke rizashylyqpen qaramaghan qazaq joq shyghar teginde. Biz de, atbegi joldas-joralar jinalghan jerde kónilimizdi demep, Qúlagerge qoyylghan eskertkish baryna tәuba dep maqtanyshpen aityp otyratynbyz. Álgi Pavlovka auyly men Ereymentaudyng arasy jetpis shaqyrym. Eki aralyqtaghy әibat dónes jerge tandalyp qoyylghan Qúlagerding eskertkishi sonadaydan menmúndalap túratyn. Sol jyldary elding arnayy baratyn eng sýiikti jeri bolghanyn kózimiz kórdi. Jastar ýilenerding aldynda arnayy baryp gýl shoqtaryn qoyatyn dәstýr de keng etek jayghany bar. Múghalimder oqushy balalardy aparyp Aqanseri men Qúlagerdin, qazaqtyng qazan attarynyng tarihynan syr shertetin ol kezeng býgingi úrpaqqa ertegi. Tútas bir últtyng jylqygha degen sýiispenshiligin oyatu arqyly totolitarlyq jýiede túnshyghyp, tamyrynan alshaqtap bara jatqan qazaq jastarynyng sanasynda, erkindikti sýietin babalar ruhynyng qayta týleui sol jyldardyng enshisinde qalyp túr. Kópshilik halyq biletin bolar, atbegiler jalpy yrymshyl halyq. Qanday bir alamangha barmasyn «jolymyz bolsyn, atymyz bәigeden kelsin» dep, Qúlagerding basyna soghyp qúrmet kórsetpey ketpeytin. Kónilimizdi ósirip, janymyzgha demeu bolghan jyldar ótip jatty. Áli esimde, 1996 jyldyng 1 nauryzy kýni Almaty qalasynda Anatóli Qúlnazarov, Elsiyar Qanaghat, Nәbidolla Kekebaev, Qilan Núrtazinov, Kenesbay Ábishev t.b atqúmar jigitter birigip qazaq atbegilerining birinshi qúryltayyn ótkizdik. Sol joly maghan Qúryltaygha qatysqan Ereymen, Kókshe jigitteri "Seke, halyq qatty jaqsy kóretin Qúlagerding eskertkishin belgisiz bireuler úrlap ketipti" dep ókinishti habardy jetkizdi. Rasyn aitsam ishim uday ashydy. Tirshiliginde eki ayaqty pendelerding qolynan «tayaq» jep ólgen túlpardyn, tym bolmasa qola eskertkishine de maza bermegen úrylargha laghnet aittym. Shynyna kelsek búl oqigha Qúlagerge ghana emes, barsha qazaqqa jasalghan qastandyq edi.

- Bәige dese delebesi qozbaytyn qazaq bar ma? Jýirik kórse kim kim-kimning de esine Qúlager týsedi aldymen. Osynday aty anyzgha ainalghan qazanattyng eskertkishin qayta túrghyzu turaly iydeya qalay tuyndady?

-Búl bir kýnde tua qalghan iydeya emes. Úrlanghan eskertkishti ishki ister bólimining qyzmetkerleri sarylyp izdegenimen taba almady. Sonymen «jabuly qazan jabuly kýiinde» qala bergen. Biraq biz atbegiler qauymy búl mәseleni ylghy da aityp jýretinbiz. Federasiya bolghasyn, onyng ishki-syrtqy júmystary da kóp. Ynghayyna qaray jylyna ýsh-tórt ret kezdesemiz, syrlasamyz. Artynan aqyldasu shayy bolady jigittermen. Sonday otyrystarda Qúlager eskertkishi jayly dýrkin-dýrkin әngime bolatyn. Alayda, isti qolgha alyp bastaymyn dep suyrylyp shyghugha eshkimning jýregi daualamaytyn. Sebebi bәri qarjygha baryp tireletini belgili. Ne isteu kerek? Federasiyanyng preziydenti bolghandyqtan nar tәuekel etip kýrdeli isti ózim qolgha alugha sheshim qabyldadym. Búl 2008 jyl edi. Sóitip alghash ret Qúlager shauyp mert bolghan jerge ekspedisiya jasadym. Ol sapardan ýlken әsermen oraldym. Kele-sala at qadirin biletin aghalarmen, el tanityn aqsaqaldarmen aqyldasyp oida jýrgen isimdi bastaugha jol ashtym. Meni búl iske iytermelegen últtyq namys. Qazaqpyn dep keudemizdi úrghanda shanyn shygharamyz. Iske kelgende kejegemiz keri tartyp jatatyny ótirik pe? Qazaqpen erkindikte jany egiz Qúlagerdin, jalpy Qambar atanyng týlikterining atyna eskertkish túrghyzbau azamattyghyma syn sekildi kórine berdi. Kóshpendilerding senimdi serigi qazanat halqymyzben birge ghasyrlar boyy barlyq auyrtpalyqtar men qiyndyqtardy ótkerdi. Taghdyrdyng tәlkegine qaramastan iysi qazaqpen úly dalany, qasiyetti jerimizdi saqtap qaldy. Osynau úshy qiyrsyz sozylyp jatqan kenistikke ie bolyp qalu ýshin, bizding ata-babalarymyzgha tek erlik pen shydamdylyq qana emes, tózimdi, myqty, esti, auyzdyghymen arpalysqan senimdi serikteri jelqanatty túlparlargha senim artty. Mine osy qasiyetterge, tabighat ananyng keremet syiy, qazaq jylqysy - qazanat ie boldy. Bizding halqymyz qazanattargha qaryzdar endeshe. Osylaysha beldi bekem buyp Astanada atbegilerding jinalysynda Qúlagerding eskertkishin kóteru jayly tolghanysymdy aitqanda barlyghy bir auyzdan qoldady. Sodan keyin 2009 jyldyng 7 qantary kýni Astanadaghy «Abay» qonaq ýiining mәjilis zalynda dóngelek ýstel ótti. Oghan Ákim Tarazi, Núrghoja Oraz, Tólen Ábdik siyaqty elge tanymal azamattar qatysty. Sol jiynda Qúlagerding eskertkishin túrghyzbaq oiymdy aityp, isimning dúrys, búrysyn bilip alghym keldi. Ekinshi mәsele eskertkishti qayda qoy jayy edi. Ereymenge búrynghy ornyna qoyamyz ba, joq әlde mert bolghan jerine aparamyz ba? Osyny qariyalardyng talqysyna saldym. Olar Qúlager iydeyasyn bir auyzdan qoldap aq batalaryn berdi. Al qay jerge eskertkishti ornalastyru kerek degenge kelgende biraz dau tudy. Ereymentaulyqtar óz jerine salghandy qalasa, Kókshetaulyqtar ózderine tartty. Biraq bәrin saralap, talqylay kele Qúlager tek bir audangha emes, barsha qazaqqa ortaq qazanat degen pikirge toqtadyq. Sondyqtan Elordamyzdyng manayynda boluy kerek degen pәtua kókeyge qondy. Sóitip Astanadan alty shaqyrym jerdegi «Astana-Kókshetau» tas jolynyng boyy tandap alyndy. Turizmdi damytugha, Astanagha aghylghan sheteldik qonaqtargha kórsetuge osy manay qolayly destik. Keleshekte Qúlagerding basynda ýlken bәige ótkizip ipodrom salyp jatsaq ta jer kólemi jazyq, attardyng erkin shabuyna da mýmkindik zor ekeni eskerildi.

Qúlager eskertkishi 5,5 tonna taza mystan soghylghan

- Aytugha jenil bolghanmen eskertkish túrghyzu onay is emes. Últtyq namysy tayaz, ayaghynyng úshynan basqany kórmeytinderge búl iygi is aqshany dalagha shashu bolyp kórinui de mýmkin. Damyghan shet elderde iyesine sheksiz berilgen itterge de dәriptep eskertkish qoyyp jatady. Onyng qasynda Qúlager qazaqtyng janyna jaqyn qazanattyng túqymy. Allagha siynyp el maqtanyshy Has jýirikti dәripteuge beldi bekem bughan ekensiz. Oiynyzdy jýzege asyru ýshin qomaqty qarjyny qaydan aldynyz? Álde demeushileriniz boldy ma?

- Qúlager eskertkishin túrghyzugha 30 mln-day qarjy ketti. Qanshama talqydan ótip, saralanghan isti endi bastaugha kelgende qarjylay qiyndyqtar tuyndamasy bar ma? Belgili mýsinshi Súltan Iliyaevpen shartqa otyryp, mýsindi Qyrghyzstandaghy professor Bazarbek Sadyqovtyng sheberhanasynda jasaugha kelisip qoyghanbyz. Amal joq, astymdaghy mashinamdy, barlyq jighan tergenimdi, jyljymaytyn dýnie mýlkimdi bәrin lombardtqa saludan basqa amalym qalmady. Alynghan aqshagha mýsinshige, sheberhana qojayynyna, qúrylysshylargha enbek aqylaryn tóleuge tiyisti edim. Jol shyghyny t.b mәseleler jaghadan alyp túrghany jәne bar. Búl jerde qoldau kórsetpedi dep demeushilerdi kinәlaudan aulaqpyn. Qarjy daghdarysynyng jana bastalghan beti. Últqa jany ashityn azamattardyng budjetteri suy tartylghan balyq qúsap qayrandap qalghan kez. Eger bir demeushi keziger dep kýtip otyra bersem әli kýnge deyin jýrer me edim kim bilsin... Sol qiyn kýnder jayly ashylu saltanatynda mynaday sózder aityp edim. Úiqysyz týnder, jýrek auyrtqan kýnder kóp boldy dep. Ony tarqatyp aitsam úzaq әngime.

- Tas mýsinge dýnie mýlkinizdi nar tәuekel etip salghanynyz kózsiz erlik ekeni dausyz, degenmen janúyanyz, tuys-tughandar tarapynan qarsylyqtar kezdespedi me?

- Birden aitayyn jengeng «ózing bilesin, biraq keyin ókinip jýrme» dep eskertti. Joldastarym tarapynan rayymnan qaytarmaq bolghandar tabyldy. Tanys yuristerde, aghayyn tughandar da «sen qanday iske basyndy shatyp otyrghanyndy bilesing be, 30 mln oiynshyq emes, lombardqa bir kýn keshikseng bәrinen aiyrylasyn» degen synayda aqyl aita bastady. Jasyratyny joq jýregi auyratyn jezdem «erke» qylyghymdy estigende tósek tartyp jatyp qaldy. «Eng jaman týsimde múnday oqighany kórmegen shygharmyn. Atqa bola osynshama qarjyna lombardtan alu aqylgha siymsyz. Eger ol qarjyny der uaqytynda qaytarmasang ne bolady» dep qorqytyp niyetimnen qaytarmaq ta boldy. Olardy da týsinuge bolady. Sebebi múnday qomaqty qarjyny Ýkimetten alyp qana salady kózin tapqandar. Keybir әkimder kerden-kerdeng etip, ýkimetting aqshasyna salynghan dýniyelerdi menshiktep, qoqilanyp, ayaghyn әreng basyp, bolyp-tolyp túrghanyn kórgende ashuyng keledi. Myqty bolsa salsyn ózining jighan tergenine... Sonda kórer edim, batyrsynghan nemelerdi. Onyng ber jaghynda Qazaq handyghynyng irge tasyn qalaghan Kerey men Jәnibekke Qoyshyghara Salgharaúlynyng zertteui boyynsha 864 mln aqsha bólingen ýkimetten. Salystyryp kóriniz bizdikimen. Arty ne boldy, týkke jaramay dalada qaldy. Al biz ýkimetten bir tiyn alghan joqpyz. Eskertkishting qúndylyghy da, tәrbiyelik mәni de osynda dep oilaymyn.

- Qúlagerding eskertkishi úzaq qashaldy ma?

- Joq. Bar bolghany 3 aida Qyrghyzstanda jasalyp shyqty. 2009 jyly 27 qarasha kýni eskertkish Astananyng irgesine belgilengen ornyna әkelinip qoyyldy. Degenmen, kýnning suytuyna baylanysty ashylu saltanaty keyinge shegerildi. Jaz shygha 29 may kýni Kókshetaudaghy «Krasnyy yar» ipodromynda Qúlager eskertkishining ashylu qúrmetine ýlken alaman boldy. Alamangha 370 at qatysty. Astanada ótpeuine ipodrom mәselesining kedergisi tiygenin aitpay ketuge bolmaydy. 6 mausymda saltanatty ashyluy Astana qalasyndaghy eskertkishi janynda ótti. Halyq kóp jinaldy. Bile bilgenge Qúlagerding eskertkishin túrghyzu - iydeologiya. Bizdi adam sanatyna qospay kelgenderge «Biz qoy emespiz, biz shoshqa emespiz, biz arqyraghan túlparmyz» degendi menzeuding basty qúraly dep týsinemin.

- Qúlagerding kompozisiyalyq qúrylymy kónilinizden shyqty ma?

- Áriyne. Mýsinning úzyndyghy 8,5 metr, biyiktigi 5 metr, salmaghy 5,5 tonna, jalpy biyiktigi 12 metr. Qúlagerding bauyryn jazyp kósile shauyp kele jatqany, Qazaqstannyng algha qaryshtap damyp kele jatqanymen baylanystyryla simvolikalyq týrde berilgen. Eskertkish taza mystan soghylghan. Búl jaghynan «Qazaqmystaghy» azamattargha aitar alghysymyz sheksiz.

Qazanat - jylqylardyng tóresi

- Keshegi Qúlagerding zamanynda toy-tomalaq, as kóp boldy. Ol kezenmen býgindi salystyrugha mýldem bolmas. Desek te býginde shyn «jýiriktin» baghasyn 15-20 shaqyrym anyqtap jatady. Osy qashyqtyqtardy әupirimdep shauyp ótkenderding ózi mәrege qaljyrap әreng jetkendey әserge bóleydi. Múnyng mәnisi nede? Ekologiyanyng zardaby ma, joq әlde jarauy kemshin be?

- Bizding ata-babalarymyz alamandy úiymdastyru barysynda tura shapqan ghoy. Búl dәstýr kórshimizdegi Qytay qazaqtarynda әli kýnge saqtalyp keledi. Bizde de bertinge deyin bolghan. Zamannyng ynghayyna jyghylyp halyq tamashalap, jýirikterge dem berip otyruy ýshin, ipodromdy ainalyp shabu jolgha qoyylghan. Al dana babalarymyz alamangha tek qyzyq kóru, kónil kóteru dengeyinde qaramaghany belgili. Biz osyny esten shygharyp aldyq. Jýirikterdi alamangha qosu arqyly qarymyn tekserip, túqymdaryn súryptaugha qatty kónil bólip, oljaly oralghan jýirikterdi ýiirge salyp tegine qarap jiktep otyrghan. «Baytal shauyp bәige almas» dep qazaq beker aitpaghany taghy anyq. Biraq búl qaghidany búzyp 15-20 shaqyrymgha shauyp baytaldar bәige alyp jýrgeni ótirik emes. Búdan bizde alysqa shabatyn qazanattar joq degen oy tumasyn. Bar. Óte kóp. Biraq olardyng mýmkindigi shekteuli. Endi qúlashyn jazyp bauyry jipsip kele jatqanda úshqyrlardan kóz jazyp qalady. Sóitip alysqa shabar qazanattardyng obalyna qalyp jýrgen jayymyz bar.

- QR últtyq at sport federasiyasynyng preziydenti retinde alamandy keleshekte jandandyru oiynyzda bar ma?

- Últtyq at sport federasiyasynyng jyl sayyn ótetin siezderinde búl mәsele talqylanudan kende emes. Bir sheshimge әli kýnge kele almay otyrmyz. Sebebi, tәuelsizdik alghannan keyin bәigege jappay taza qandy jylqylardy әkelu keng etek aldy. Amerikadan, Angliyadan, Irlandiyadan, Fransiyadan, Polshadan, kórshimizdegi Reseyden әkelingen jylqylarda esep joq. Solardy әkelip alamangha salady. Olar úshqyr bolghandyqtan úzaq distansiyagha jaramaydy. Qysqa qashyqtyqtyng «jelayaqtary». Al baghalarynan adam shoshidy. 15 myng dollardan, 200 myng dollargha deyingi aralyqta. Sóite túra búlar qazaqy jylqylardyng shiyregine de kelmeydi. Qazanattardyng keremeti -tózimdiliginde ghoy, shirkin. Alysqa shabatyn qarymdylyghyn aitsanshy. Keyde maghan alamangha kónili tolmaghandar qarsylyq bildirip «Aynalayyn-au, qazaqtyng jylqysyna 25 shaqyrym degen sóz be eken, ol búrynghy qúnandardyng jarysy emes pe» dep ókpelerin aityp jatady. Kelisemin. Alayda 45 shaqyrymdy ipodromda ótkizude kórermenderge óz qiynshylyghyn әkeleri sózsiz. Úzaq qashyqtyqqa attardy jiberu ýshin babalarymyz salghan tike shabysqa ne jetsin shirkin.

- Nege alamandy jazyq dalada úiymdastyrmasqa?

- Qazir on jetinshi, on segizinshi ghasyr emes. Kenes zamanynyng tiygizgen zalalynan dalamyz shúrq tesik. Sayyn dalada ne shashylyp qalmaghan deysiz. Plugtar, symdar, at túyaghyn zaqymdaytyn temir-tersekter, basqada tolyp jatqan kedergiler jetip artylady. Osynday nәrseler oigha alghan isimizdi algha bastyrmay otyr. Degenmen qol qusyryp otyrghan joqpyz. Jazyq dalada alaman ótpey jatyr dep aitugha da bolmaydy. Beket atanyng 200 jyldyghynda adaylyqtar 25 shaqyrymgha kelispey, daulasyp jýrip 45 shaqyrymgha ótkizdi bәigeni. Sonda kózimizding jetkeni mәrege ylghy qazaqy qazanattar keldi ghoy. Sheteldik «erkelerdin» birining qarasyn kóre almadyq.

- Keleshekte tike shabysqa sayyn dalanyng tósinen jol salynyp, Qúlager-alaman úiymdastyryldy delik. Qúlagerding danqty jolyn jalghastyryp 60-70 shaqyrymgha shauyp ótetin jýirik bar ma bizding elde?

- Qúlager eskertkishin salarda búl mәsele talqylanghan. 60 shaqyrymgha at shaptyru bylaysha aitqanda qazaqtyng qazanattaryn irikteu degen sóz. Oghan attyng aty ghana shydaydy. Eger onday alaman úiymdastyryla qalsa bәigege týsetin jýirikterding kóp bolatynyn senimmen aita alamyn. Bir-aq mysal. Erlan Satybaldiyev degen jigitting «Súnqar» degen aty boldy. 2-3 jyldyng ishinde 33 mashina útty. Sol jýirikting 31 shaqyrymdyq úly alamannyng songhy shaqyrymynda bauyryn jana jazyp, erkin shauyp kele jatqanyn kórip qayran qaldym. Mәrege kelgesin de arnayy baryp tandanghanymdy aitpa. Áli 15-20 shaqyrymgha oinaqtap shabatyn týr bar.

Aghylshynnyng taza qandy jylqysynyng boyynda qazanattyng qany bar

- Qúlagerding túrysy men dene túrqyna tamsana qarap shyn jýirikting baghasyn bergen Kýrenbay synshyday, attyng baghyn ashyp, babyn tabatyn atbegiler jayly ne aitasyz?

- Atadan balagha miras bolghan qasiyetti ónerdi qasterlep jýrgen azamattar jeterlik. Atap aitsam Kenelbek IYgenbaev, Erlan Satybaldiyev, Rollan Tleulesov, Arman Tóleuov, Júmash Izbasarov, Oryntay Ámirghaliyev Nәbidolla Kiykebaev, Kenes Raqyshev, Serik Ýmbetov, Júmabek Japishev, Ertileu Satybaldiyev, Baqyt Baydaulenov, Amanqos Derbisaliyn, Ónerbek Janbala, Batyrhan Saburov, Serik Bekqayyrov, Tlegen Matkenov, Balabek Esimov, Darhan Qydyrbaev, Ulifat Usmanov, Ardaq Ámirqúlov aita bersem kóp qoy atbegi jigitter bizding keng baytaq elimizde.

- «Qazanat» atty kitabynyz ýshinshi ret baspadan shyghyp jatyr. 13 sәuirde Astanadaghy últtyq kitaphanada kitaptyng túsauy kesiledi eken. Jalpy osy Qazanat sózine týsinik bere ketinizshi?

- Mening qazanatty aityp kele jatqany ma jiyrma jyl boldy. Quanarlyghy halyq arasynda qazanat úghymy qalyptysty. Astana әkimi Imanghaly Tasmaghambetov Astananyng bir kóshesine «Qazanat» atyn berdi juyrda. «Qazanat» degen ipodromdar ashylyp jatyr. Búl da bolsa kónilge demeu. Bala kezimde әkem marqúm Shyghys Qazaqstan bolysynyng Úlan audanynyng «Qyzyltu» sovhozyndaghy «Satyi» auylynda jylqyshylardyng brigadiyri bolghan. Bizding ýide jylqyshylar jinalyp әngime dýken qúrghanda әkem ylghy «Áy jigitter úly dalany babalarymyz qazanattarmen qorghaghan. Qazanat degen jylqy malynyng tóresi. Qazaqtyng taza qandy, asyl túqymdy jylqysy qazanat» dep otyrghanyn birneshe mәrte qúlaghym shaldy. Onyng ber jaghynda Asekenning (Sýleymenovtyn) «basqa halyqtyng qaydan jaratylghanynda mening shataghym joq. Bizding qazaq túlpardan jaratylghan» dep aituynda ýlken astar bar. Keyin zertey kele osy sózderding maghynasynyng terende jatqanyna kózim anyq jetti. Qazanat - jylqy malynyng bastau búlaghy. HIH ghasyrda Riyder qalasyna kelip-ketip jýrgen aghylshyn kapitalisteri, qaytarynda sostav-sostav qylyp tiyep, bizding aighyrlarymyz ben biyelerimizdi әketetin bolghan. Býginde aghylshyndar dýnie jýzinde taza qandy jylqy ósiruden aldynghy orynda. Olardyng sәigýlikterining túla boyynda Qazaqtyng qazanattarynyng qany tulap jatqany talas tudyrmaytyn shyndyq. Qazir әlemde jylqynyng on elitti týri bar. 1) Aghylshyn, 2) Arab, 3) Nemis 4) Aqalteke, (Týrkmen), 5) Amerika, 6)Resey, 7)Fransuz, 8) Ispan, 9) Vengr, 10) Kanada jylqysy. Osylardyng ishinde qazanat joq. Shyndyghyna kelgende bәrining tóresi - QAZANAT. Sóite túra sanatta joq. Tarihshylarymyzdyng salghyrttyghynan ish qazanday qaynaydy. «Qazanat» sózi - jenimpaz, myqty jauyngerding jylqysy degen úghymdy bildiredi.

Ózimizding jerimizdegi Botay qorymynda birneshe jyldar qatarynan qazba júmystaryn jýrgizgen nemistin, fransuzdyn, aghylshynnyng jәne amerikanyng belgili arheolog ghalymdary sensasiyalyq janalyq ashty. Olar jylqyny әlemde eng alghash qolgha ýiretken qazaqtar dep ghylymy tújyrym jasady, qorytyndy shyghardy. Olar osy nәtiyjelerin naqty dәleldermen ghalamtor (internet) arqyly býkil dýnie jýzine quana taratty.

Eng ókinishtisi bizding tarihshylarymyzdyng osy janalyqty ilip әketpey, nemqúraydylyq kórsetulerinde bolyp túr. Bizding úsynysymyz tarihshylar bastap, ziyaly qauym qostap, biylghy jyly Botay qorymyna arnalghan ýlken halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya ótkizilui tiyis. Onda osy janalyqty ashqan mәrtebeli sheteldik arheologtar bayandamalar jasasa, onyng negizinde qazaqtardyng dýnie jýzinde eng birinshi bolyp jylqylardy ýiretkenderi turaly qúndy qújat dýniyege kelse qanday keremet bolar edi. Órkeniyetti әlem júrtshylyghy taghy da bir mәrte, bórikterin alyp, qazaq tarihyn moyyndar edi. Búl degeniniz bizding ýlken jenisimiz emes pe?! Osyny týsinetin uaqyt keldi. Áli de kesh emes... Eger de tarihshylar osy úsynysty qoldasa, bizder atbegiler kómektesuge dayynbyz.

Jylqynyng kiyesi ondyrmaydy

- Agha, Qúlagerge qayta oralayyqshy. Saghynaydyng asynda 700 at shapty degenge aitar uәjiniz bar siyaqty?

- Iya. 700 at qisyngha kelmeydi. Pang Núrmaghambet naghashy atasy Saghynaygha as bergende 322 at shapqan deydi derek kózderi. 500-dey kiygiz ýy tigilgen. Árisi Resey, berisi Qyrghyz, Ózbekterge sauyn aitylghan. Saghynaydyng asyna dayyndyq bir jylgha sozylghan.

- Qúlagerdi aiuandyqpen úryp óltirdi degen ne sóz?

- Saghynaydyng asyna deyin Qúlager on eki alamanda olja salghan. Ol kezding tәrtibine say eseptesek 60-70 shaqyrymgha sozylghan dodalarda aldyna qara salmaghan ghoy januar. Sonday qazanatqa 1876 jyly kýz aiynda Ereymenning Qosaqkól manynda Qazaqtyng tarihynda búryn sondy bolmaghan qastandyq jasalghan. Jeke dara qara ýzip kele jatqan Qúlagerdi Baraqbaydyng (Batyrashtyng shyn aty) jendetteri kóre almaushylyqtyn, kýnshildiktin, qyzghanyshtyng negizinde Shyrpyly biyik Taldysay degen jerde mәrege 2,5 shaqyrym qalghanda kýtip alyp úryp óltiredi. Kinoda surettegendey atyp, bolmasa әdeby shygharmalardaghyday aibaltamen shappaydy. Kәdimgidey shoqparmen, soyylmen sabap qatygezdikpen, jabayylyqpen úryp óltirgen. Ony dәleldeytin tarihy naqty derekterim bar. Tilsiz Qúlager janúshyra shynghyryp qúlaghan jerdi әdeyi ekspedisiyamen baryp kórdik, zerttedik.

- Batyrashty osynday tarihy qylmysqa iytermelegen ne boldy eken sonda. Álde Aqan serimen ekeuining arasynda kiykiljin, kelispeushilikting syzy jatyr ma?

- Ol da bar. Saghynaydyng asyna deyin bir alamanda dara kele jatqan Qúlagerding aldyn orap bir býiirden Batyrashtyng jandayshaptary at qosyp jibergen desedi kóne kózder. Jalghandyqqa jany qas seri osy mәsele jayynda ashyna aityp Batyrashpen tilge kelip qalghan tәrizdi.

- Aytuly asta alamannyng bas bәigesin kim oljalaghan?

- Qiyanatqa kózi әbden jetken pang Núrmaghambet bas bәigening jýldesin Aqan serige bergizgen.

- Batyrashtyng keyingi taghdyry turaly mәlimet kezdestirdiniz be?

- «Maldy úrma» dep qazaq beker aitpaghan. «Atpen oinaghansha, atanmen oina» deydi ghoy. Túlpardyng kiyesi bar dep qoryqqan. «Túlpargha qiyanat qylghannyng túqymy qúridy». Birde Almatyda saqaly beline týsken qariyamen datarhandas boldym. Kókshetau jaqtan eken. Seksenning segizine kelgen әngimeshil qart Qúlager jayynda mayyn tamyzyp jyrlap otyryp, sóz arasynda Qotyrash (Batyrashtyng inisi) Qaraghandynyng týrmesinde jatyp (jiyrmasynshy ghasyrdyng bas kezi bolsa kerek) «jylqynyng kiyesi bar degen ras eken, túqym-túyaghymyzdan tiri jan qalmady, biri obadan shetinese, biri aidauda jýrip óldi, mening de keleshegim búlynghyr » dep ókine aitqanyn estigenin jetkizdi. Qiyanattyng iyesin qaytsede tabatynyna osy sózding ózi jetkilikti shyghar.

- Súhbatynyz ýshin rahmet.

Cúhbattasqan  Naghashybay Qabylbek.

www.masa.kz internet gazeti