«Mahambet» filimine birer pikir

«Botagóz» filimin 7-synypta, auylda kórdim. Ataghyn alystan estip jýrgen Sәbit Múqanov aghamyzdyng romanyn «Júmbaq jalau» kezinde bir ret, «Botagóz» bolghan song eki ret oqyghan edim. Filimdi kóruge quana-quana bardym.

«Mahambet» filimine birer pikir

«Botagóz» filimin 7-synypta, auylda kórdim. Ataghyn alystan estip jýrgen Sәbit Múqanov aghamyzdyng romanyn «Júmbaq jalau» kezinde bir ret, «Botagóz» bolghan song eki ret oqyghan edim. Filimdi kóruge quana-quana bardym.

Ártisterding oinau sheberligi degennen habarym joq, qaysysynyng bolsyn auzyn andyp, romandaghy sózderdi týgendeudi ghana oiladym. Baryna quandym, joghyna renjidim. Al renishimning kýiinishke ainalghany Itbaydyng atyp óltirilgeni boldy. «Qúday-au, ony attyng qúiryghyna baylap jiberip, kinәsine qaray qorlap óltirgen joq pa edi?! Óitip jazalau kóne qazaqtyng ózinde boldy ma, әlde basqa halyqtan auysty ma, әiteuir, auyz әdebiyetinen de, jazba әdebiyetten de san oqydyq qoy? Sәbeng sol ynghayda jazghan shyghar. Endi romangha týzetu jasaghandary nesi?». Búl saualdy erteninde synyp jetekshimiz, mekteptegi әdebiyet ýiirmemizding jetkeshisi Aqylbek agha Baymúhanovqa qoydym.

- Roman naqty oqighalardy, ómirde shyn bolghan adamdardy negizdep emes, avtordyng oilauymen, qisyndyruymen jazylghan әdeby dýnie ghoy, kinofilimge ainaldyrghanda keybir jerin týzetuge bolatyn shyghar, - deydi Aqan.

- Avtormen kelispey-aq sóituge bola ma? Sәbit Múqanov rúhsat berip pe? - deymin. Aqan:

- Men qaydan bileyin? - dep kýledi.

Almatyda Jazushylar odaghy baryn bilip aldym da, «Sәbit Múqanov joldasqa tabys etilsin» dep hat jazyp jiberdim. Itbaydy atyp óltiruge rúhsat bergen-bermegenin bilgim keldi ghoy. On shaqty kýnnen keyin jauap keldi: «Sәbit Múqanovqa kýn sayyn ondaghan hat kelip jatady, onyng bәrin oqugha uaqyty joq. Sen әueli dúrys bilim aludy oila. Sәlemmen...» depti. Sәlemning kimnen kelgeni esimde qalmapty, hatyn yzalanyp jyrtyp tastaghanyma әli ókinemin.

Jazbaghymdy estelikten bastau sebebim - «Mahambet» filiminde Mahambetting atyp tastalghanyna narazy bolghanym. Últynyng qaharman úly, tarihy túlgha Mahambet – Itbaysha oidan shygharylghan keyipker emes, qalay qaza tapqany – aqiqat oqigha. Endeshe, ony búrmalau nege, kimge qajet boldy? Ssenariydi jazghan Oljas Sýleymenov ol kezdegi «sivilizasiyasyz» qazaqtan «sivilizasiyaly» qazaq jasaudy jón kórgen be? Yaghni, bauyzdap óltirudi mәdeniyetsizdik dep, atyp óltirudi mәdeniyettilik dep bilip, qazaqqa, Mahambetting aruaghyna jany ashyghany ma? Kim, qalay dәleldese de, meninshe, iysi qazaqqa belgili tarihy shyndyqtyng eshqaysysyn eshqashan búrmalaugha bolmaydy! Sonday «janalaudy» basa oilaghandyqtan shyghar, meninshe, filimde Mahambetting de, Isataydyng da jalyndy jarqyn beyneleri joq, solghyn, jartykesh.

Filimning muzykalyq kórkemdelui – әldebir botqa. Shyn mәnindegi qazaqy dauyldy әuen de, damyldy әuen de joq. Eki qúlaghyna eki týrli dauys kelip túrghanday omalyp, qúddy R. Ibragimbekovting «Kóshpendiler» atty «boeviygin» kórip otyrghanday bolasyn.

Menishe, qazaq topyraghynda tughan kinofilim, negizinen, kýy atasy Qorqyttan bergi sazgerlerimizding jeke oryndaudaghy, ne dombyra orkestirining oryndauyndaghy kýilerimen kómkerilui qajet. Qúdaygha shýkir, qanday oqighagha bolsyn ajar, nәr beretin kýy bizde jetkilikti. Býgingi Seken Túrysbekovting bir ózinde kónilindi aspandatar da, jerbauyrlatar da kýiler barshylyq. Qor bolghanda: bizde qazaq halqynyng tarihyn, qazaqtyng minez-qúlqyn ne mýlde bilmeytin, ne shala-púla biletin bógdelerge bas iishilik degen syrqat bar, ssenariyshini de, әrtisti de, muzykany da solardan izdep, atasynyng qúnyn tólegendey-aq, qoyyn-qonyshysyn dollargha syqap toltyryp beremiz de, ruhany tonalyp, totiyp qala beremiz. Abylay han dәuiri haqynda Sәken Jýnisov jazghan ssenariy qanday edi?! Ábish Kekilbaydyng ssenariyi she?!

Qayran qazaq kinosy, kóshing qashan týzeler eken!

Ghabbas QABYShÚLY

«QAZAQSTAN» aptalyghy, №17 (257), 7-mamyr, 2009