Bauyrjan Berikúly. Bir әripten keyin bir súraq
QOJA AHMET YaSSAUY «ON GhASYR JYRLAYDYGhA» QOJA BOLGhANYÝShIN KIRMEDI ME, SOPY BOLGhANY ÝShIN KIRMEDI ME?
Daudyng basy - «On ghasyr jyrlaydydan» bastaldy ghoy. Ol turaly aldymen «Abay.kz» saytynda jazyldy da (siltemeni qaranyz: abai.kz/content/bauyrzhan-berikyly-abaiga-abai-bolaiyk). Ekinshi rette «Ýsh qonyr» gazeti jazdy. Osydan keyin baryp «7-arna» da búl mәseleni keninen qozghaghan bolatyn. Telearnadan bergen súhbatynda belgili әdebiyettanushy ghalym, professor Aygýl Smaqova múnyng artynda jasyryn top túr dep óz boljamyn aitty. Ol qanday top eken? Al biz maqalany jazarda kórgenimizdi jazdyq. Oqyghanymyzdy aittyq. Eshqanday da topta bes beresimiz, alty alasymyz joq!
Respublikalyq «Ýsh qonyr» gazetinde «Sәrsenbi Dәuitúly: «Búl әripti óz qalauymyzben qosqan joqpyz, tarihshy Ábdirahman Eskendirúly týzetken», - dep otyr (sózimiz úghynyqty boluy ýshin taghy da siltemeni qaranyz: abai.kz/content/bauyrzhan-berikyly-abaiga-abai-bolaiyk).
Sonda Sәkene tanghalamyn: «Qalaysha bir tarihshynyng ghana sózine sýiene salady? Nege arabtanushylarmen, abaytanushylarmen aqyldaspaydy?!» - dep.
QOJA AHMET YaSSAUY «ON GhASYR JYRLAYDYGhA» QOJA BOLGhANYÝShIN KIRMEDI ME, SOPY BOLGhANY ÝShIN KIRMEDI ME?
Daudyng basy - «On ghasyr jyrlaydydan» bastaldy ghoy. Ol turaly aldymen «Abay.kz» saytynda jazyldy da (siltemeni qaranyz: abai.kz/content/bauyrzhan-berikyly-abaiga-abai-bolaiyk). Ekinshi rette «Ýsh qonyr» gazeti jazdy. Osydan keyin baryp «7-arna» da búl mәseleni keninen qozghaghan bolatyn. Telearnadan bergen súhbatynda belgili әdebiyettanushy ghalym, professor Aygýl Smaqova múnyng artynda jasyryn top túr dep óz boljamyn aitty. Ol qanday top eken? Al biz maqalany jazarda kórgenimizdi jazdyq. Oqyghanymyzdy aittyq. Eshqanday da topta bes beresimiz, alty alasymyz joq!
Respublikalyq «Ýsh qonyr» gazetinde «Sәrsenbi Dәuitúly: «Búl әripti óz qalauymyzben qosqan joqpyz, tarihshy Ábdirahman Eskendirúly týzetken», - dep otyr (sózimiz úghynyqty boluy ýshin taghy da siltemeni qaranyz: abai.kz/content/bauyrzhan-berikyly-abaiga-abai-bolaiyk).
Sonda Sәkene tanghalamyn: «Qalaysha bir tarihshynyng ghana sózine sýiene salady? Nege arabtanushylarmen, abaytanushylarmen aqyldaspaydy?!» - dep.
Sebebi búl turasynda «Ýsh qonyrda»: «Arabtanushylar búny baryp túrghan sauatsyzdyq deydi», - dep hәm: «Abaytanushylar Mýrseyitting 1915 jylghy qoljazbasy joq deydi», - dep taygha tanba basqanday anyq etip jazyp otyr. Al sonda Mýrseyitting 1915 jylghy qoljazbasy joq bolsa, dereksiz sóilemeytin professor Smaqova telejәshikten qanday qoljazbany kórsetti eken? Týsinip kór!
«A-ny» aittyng ba, «B-ny» da ait» degen sóz bar. «On ghasyr jyrlaydy» kitabynda negizinen diny ólender toptastyrylghan. Imandylyq jayly jyrlaghan aqyndardyng ólenderi kirgen. Biraq osy «On ghasyr jyrlaydy» kitabyna Qoja Ahmet Yassauiyding imany jyrlary engizilmey qalypty. Sebebi ne eken? Ne ýshin? Qoja bolghany ýshin be? Sopy bolghany ýshin be? (Búdan basqa súraqty kórmey túrmyz).
Bir aghamyz: «Ol - taza qazaq emes qoy! Qoja emes pe?! Qoja bolsa qalaysha ol búl kitaptan oryn alu kerek?!» - deydi. Qalay-qalay kósiledi, ә?!
Qojahmet babamyzdyng jazyghy - qoja bolghandyghy bolsa, qaymaghymyz - Qaltay Múhametjanov aghamyz da qoja! Múhtar Áuezov te qoja ghoy! «On ghasyr jyrlaydy» poeziyalyq emes, prozalyq antologiya bolghanda búlardyng da shygharmalary kirmeytin be edi sonda?..
Al, sopy bolghandyghy ýshin kirmegen bolsa, sebebin jiliktep túryp týsindirip bere ala ma eken ghalymdarymyz? Qalay jauap beredi eken?..
a) Ghalymdar tarapynan jauap: «Sopy bolghany ýshin», - delinetin bolsa - onda Qoja Ahmetting kesenesine barmaugha, kórmeuge tura kele me, ólenderin oqugha tyiym salyna ma endi?
ә) Ghalymdar tarapynan jauap: «Qoja bolghany ýshin», - delinse she? Múhandar men Qalaghandardy qaytemiz? Oqulyqtardan, osy sekildi antologiyalardan joyamyz ba, keleshekte olardy da kirgizbeymiz be?
A.Smaqova, Á.Eskendirúly, S.Dәuitúly siyaqty kózi qaraqty agha-apalarymyz Tarihshy retinde de, Ghalym retinde de, kitaptyng qúrastyrushylary retinde de búl antologiyalaryna Qoja Ahmet Yassauiyding ne ýshin kirgizilmegenin týsindirip beruge shamalary jetedi, әriyne!
Qoja bolghany ýshin kirmedi dese de, sopy bolghany ýshin kirmedi dese de, mýmkin olay emes shyghar, biraq qalay dese de óz erikteri, tek әiteuir bir jauap berse eken oqyrmangha.
«Abay-aqparat»