Japoniyadan oralghan Janpeyisovter otbasymen әngime

Kýnshyghys eli dep әspetteytin Japoniya araldarynda bolghan zilzala, onyng izin ala kelgen múhit dauyly (sunami) osy bir enbekqor júrttyng qabyrghasyn qayystyryp ketkeni ras. Jahan jurnalisteri júmylyp, japon jerine qadam basyp, jer-dýniyege janalyq taratyp jatqanda, qazaqstandyq baspasózding ghalamtor aqparatymen shektelgeni ayan..

Desek te, kýlli tehnologiyanyng tilin bilgen japon turaly sózdi Japoniyanyng janalyqqa qúshtar damylsyz qoghamynda ómir sýretin óz qandastarymyz aitqaly otyr.

Juyqta Japoniyanyng Senday atty shәrinde ornalasqan Tohoku uniyversiytetining professory Núrbosyn Janpeyisovpen әngimelesuding reti kele qalghany. Sendayda 1,5 million halyq túrady. Japoniyadaghy jasyly eng kóp shahar.

Qúdamyz Beken aghamyz qala syrtyndaghy Rayymbek kentindegi ýiine qonaqqa shaqyrghan eken eski dosyn. Ekeui Almatydaghy №2 qazaq tili men әdebiyetin terendetip oqytatyn mektepte birge oqyghan. Yaghni, bala kýngi sabaqtas dos.

Japoniyadan oralghan Janpeyisovter otbasymen әngime

Kýnshyghys eli dep әspetteytin Japoniya araldarynda bolghan zilzala, onyng izin ala kelgen múhit dauyly (sunami) osy bir enbekqor júrttyng qabyrghasyn qayystyryp ketkeni ras. Jahan jurnalisteri júmylyp, japon jerine qadam basyp, jer-dýniyege janalyq taratyp jatqanda, qazaqstandyq baspasózding ghalamtor aqparatymen shektelgeni ayan..

Desek te, kýlli tehnologiyanyng tilin bilgen japon turaly sózdi Japoniyanyng janalyqqa qúshtar damylsyz qoghamynda ómir sýretin óz qandastarymyz aitqaly otyr.

Juyqta Japoniyanyng Senday atty shәrinde ornalasqan Tohoku uniyversiytetining professory Núrbosyn Janpeyisovpen әngimelesuding reti kele qalghany. Sendayda 1,5 million halyq túrady. Japoniyadaghy jasyly eng kóp shahar.

Qúdamyz Beken aghamyz qala syrtyndaghy Rayymbek kentindegi ýiine qonaqqa shaqyrghan eken eski dosyn. Ekeui Almatydaghy №2 qazaq tili men әdebiyetin terendetip oqytatyn mektepte birge oqyghan. Yaghni, bala kýngi sabaqtas dos.

Taspamyzdy qolymyzgha alyp, biz de jettik. Dastarhan basyndaghy әngime әlbette japon turaly boldy. Qansha qabyrghasy sógilse de, japon júrtynyng tegeurindi jigeri turaly túshymdy әngime óz aldyna, 30 jylgha juyq ómirin Reseyde, Germaniyada, AQSh-ta, Japoniyada ótkizgen qazaq ghalymy óz tilin úmytpaghan eken. Kórkem, kesteli sóileydi. Asqa bata qayyrghany da búl aghamyzdyng últtyq tamyrynan ajyramaghanyn tanytsa kerek.

Jary Baqytgýl ekeui bir kezde Japoniyada oqyp, enbek etken Almatydaghy biir top tanystarynyng kýnshyghys eline gumanitarlyq kómek jibergeli jatqany turaly da aityp ótti.

Núrbasyn JANPEYISOV:

- Japoniyada kóptegen uniyversiytetter bar. Sonyng ishinde ýshinshi-tórtinshi orynda dep aitugha bolatyn Tohoku uniyversiytetinde professor bolyp enbek etemin. Mәselen, Qazaqstanda bir kezderi QazMU, Auyl sharuashylyghy, poliytehnikalyq, halyq sharuashylyghy jәne medisinalyq instituttar bolghanyn bilemin. Búlardyng bәri jeke-jeke atalady. Al, Japoniyada uniyversiytet úghymy osynday instituttardyng barlyghy birikkende ghana atalady. Sondyqtan, bir uniyversiytette týrli salada 20-30 myng student oqidy. Men Tohoku uniyversiytetinde ghylym salasynda, atap aitqanda, himiya, matematika, fizika ghylymdary qosylghan jaratylystanu ghylymdary bóliminde kanttyq fizikalyq himiya salasy boyynsha júmys isteymin. Búl superkompiuterdi esepteytin sala bolyp tabylady. Japon studentteri men aspiranttaryna osy salada aghylshyn әri japon tilinde sabaq beremin. Japoniya elinde túryp jatqanymyzgha biyl on besinshi jylgha ayaq basty. Onyng aldynda ýsh jylday AQSh-ta, eki jylday Germaniyada túrdyq. Qazaqstanda oqu bitirgennen keyin tórt jylday júmys istep, Reseyge ketken bolatynmyn. Mening ayaghymnan túryp ketuime Novosibirski qalasynda tәmamdaghan oquym әser etti dep oilaymyn. Óitkeni, Qazaqstanda alghan bilimim týpkilikti bolmady.

Japon halqy - erekshe halyq. Jalpy, dýniyede eki týrli memleket bolady. Biri, tabighy baylyqqa mol memleket, ekinshisi ózining territoriyasynda múnday baylyghy joq el. Sol elding biri - Japoniya. Japoniyanyng territoriyasy Qazaqstangha qaraghanda jeti ese kishkentay, biraq, halyq sany boyynsha jeti ese ýlken. Bylaysha aitqanda, Qazaqstanda 1 sharshy shaqyrymgha 2-3 adamnan keletin bolsa, japon jerinde búl kólemge 49-50 adam keledi. Japoniya territoriyasynyng 40 payyzdan astamy tauly aimaq. Jeri az, halqy kóp. Óz baylyghy joq. Bolghan kýnning ózinde ony qazyp ala beretin bolsa, jeri tómendep, bar jerinen airylyp qalady. Bir ghana mysal, Kenes Odaghynda býkil dýnie jýzindegi tabighy gaz qorynyng 60 payyzy boldy. Japoniyada tabighy gaz joq. Olar gazdy súiyqtandyryp, Malayziyadan kememen alyp keledi. Al, Malayziyadaghy tabighy gazdyng qory әlemdegi gazdyng 0,57 payyzyn ghana qúraydy. Osy gazdy tasymaldap әkelgen japondar Osaka, Tokio syndy qalalarynda paydalanady. Tokio qalasynyng túrghyndary ghana emes, onyng ainalasynda ornalasqan 18 million halyq ta osy Malayziyadan jetkizilgen gazdy paydalanady. Yaghni, ózinde eshtene joq bolsa da, joqtan bar jasap otyrghan halyq.

Japondar әlemde óte enbekqor halyq bolyp esepteledi. Sondyqtan da, jer silkinisi bolghan uaqytta japondardyng әrqaysysy óz qyzmetinde, óz júmys ornynda boldy. 2004 jyly men osy uniyversiytetke auysqan bolatynmyn. Jalpy, Japoniyagha alghash barghanymda Tokio tehnologiyalyq institutynda, odan keyin Kioto, Osaka uniyversiytetterinde istedim. Al, Senday qalasynda ornalasqan Tohoku uniyversiytetinde istegenime jeti jylday uaqyt boldy.

Sendaygha kelgen kezde bayqaghanym, múnda kýndelikti saghat 13.00-ge 5 miynót qalghanda radioda arnayy baghdarlama bolady. Óitkeni, japon jerinde jer jii silkinedi. Biz túratyn Senday qalasynda 30 jylda bir ret bolatyn jer silkinisi bolady dep boljam aitylatyn. Sonda radiodaghy baghdarlamada jer silkinisi bolghanda ne isteu kerektigi aitylady. Yaghni, sasqalaqtamau, ózindi qadaghalau, ýiinizde bolsanyz barlyq qújattardy ynghayly jerge qoy, eki-ýsh kýnge kerekti sudy dayyndap qoy, t.b. eskertpelerdi aityp jatatyn. Basynda japon tilinde, artynan aghylshyn, qytay, kәris tilderinde aitatyn boldy. Búl kýnde qaytalanady. Jәne qay jerge jinalu qajet, jer silkinisi bolghanda ne isteu kerektigi jylyna bir mәrte oqu-jattyghu dabyly retinde qaghylyp, ótkizilip túratyn. Mәselen, jer silkinisi bolghanda adamdar syrtqa shyghu kerek, bir jerge toptalu kerek, ýsh-tórt adamnan top qúralyp, ýilerding syrtyn, basqa da jerlerin tekseru qajet, jaraqat alghandar bar ma, bar bolsa olargha kómek qolyn sozu syndy jattyghu júmystary jýrgiziletin.

Osy jer dýmpui qatty bolghan uaqytta men dәristerimdi ayaqtap, óz júmystarymdy jasap, qaghazdarymdy rettep,endi  jinalys ótkizeyin dep otyrghan edim. 11-nauryz kýni saghat 14.48-de jer silkinisi boldy. Negizi, jer silkinisi bolghanda adamdar ornynda otyra beretin. Óitkeni, úzaqtyghy ary ketkende 20-30 sekóndke ghana sozylatyn. Biraq, búl jolghy jer silkinisi tolyq 3 miynótke sozyldy. Adamdardyng túrghandary túryp, otyrghandary otyryp, ne isterlerin bilmey qaldy. Biraq, eshqaysysy sasqalaqtap, aighay shygharyp, jýgirgen joq. Zilzalanyng kindigi Senday qalasynan 110 shaqyrym jerde, múhit astynda bolghandyqtan, oghan eng jaqyny biz edik.

Jer silkinisining magnitudasy 9 ballgha jetti. Degenmen, óte tyghyz salynsa da, birde-bir ghimarat, ýy qúlaghan joq. Japoniyanyng damyghany sonshalyqty, jer silkinisi bolargha 6-10 sekónd qalghanda úyaly telefongha, teledidargha signal jiberiledi. 6-10 sekónd búryn su, gaz, jaryq barlyghy avtomatty týrde óshedi. Sol 6-10 sekónd ishinde saghatyna 300 shaqyrym jyldamdyqpen kele jatqan poyyz da toqtap ýlgeredi. Mәselen, Tokio men Sendaydyng arasy 420 shaqyrymgha juyq. Osy aralyqqa jýrdek poyyz 90 miynótte jetedi. «Sinkansen» poyyzy talay mәrte jer silkinisi bolghanda әlgindey jyldamdyqta kele jatsa da toqtap ýlgeredi.

Sóitip, jer silkinisining dýmpui basylghannan keyin syrtqa jýgirip shyqtyq. Men 2-qabatta otyrghanmyn. Sol aralyqta taghy da birshama dýmpuler bolyp jatty. Syrtqa ketip bara jatqanymda kensedegi kondisioner, kompiuter, basqa da qúrylghylar oiynshyq ispetti edende domalap jatty. Dalagha shyqqanymyzda avtokólikter de oiynshyq siyaqty túmsyghymen jer sýzip, bir qoldan ekinshi qolgha laqtyrghan siyaqty qaqpaqyldanyp túrdy. Túrghan jerimizde tabanymyzdyng astyndaghy jer týsip kete me dep oilaghan sәtter de boldy. Áriyne, óte qoryqqan adamdar shet elding adamdary edi. Bizding uniyversiytette 1570-ke juyq shetelding studentteri oqidy. Shamamen 400-dey sheteldik júmys isteydi. Kóp qoryqqan solar boldy. Japondyqtar ózderin «Biz - búl elding qonaqtarymyz» dep aitady. Sebebi, búl elding zilzalasy men múhittan keletin sunamii kóp. Sondyqtan, olar: «Biz ghimarattardy qansha kýshti salsaq ta, ony jer silkinisining ózi qiratyp, syndyra almasa da, múhittyng suy shayyp ketui mýmkin. Sondyqtan, biz - búl elding qonaghymyz» dep esepteydi. Sondyqtan, zilzalagha әrqashan salmaqpen, emin-erkin qarap ýirengen. Al, shet elding adamdary búghan boy ýiretpegendikten ýreylenip, zilzala bolghan song bir saghat ótpey jatyp, sómkelerin arqalap tayyp túra bastady.

Biz jer silkinisin osylaysha qarsy aldyq. Artynan teledidardan jer silkinisi bolghan sayyn 1 sekónd ótkende aqparat týsip otyrdy. «Myna jerde magnitudasy mynaday jer silkinisi boldy». Ekran betinde býkil japon jerinde tirkelgen jer silkinisining bәri jazuly túrady. Japondyqtar ýshin eng manyzdy aqparat: «sunamy bola ma, bolmay ma?». Sunamy bolmasa elding bәri birden tynyshtalady. Eger sunamy bolsa, Japoniyanyng kartasy teledidar betinde túrady. Sunamy bolatyn jaghyn qyzyl týspen boyap qoyady. Sudyng biyiktigi 25 sm, 35 sm bolady dep belgilenip, әbden qauip seyilgenshe kartany teledidar betinde ústap túrady. «Saq bolynyzdar, osy aimaqqa barmanyzdar» degen eskertu sózin jazyp qoyady. Al, búl jolghy zilzaladan keyin teledidar betinde: «20 minut ishinde sunamy bolady, onyng biyiktigi 3 metrge deyin jetedi. Jaghalaugha jaqyn adamdar jaghalaudan ketinizder», - dep jazyldy. Epiysentrde bastalghan sunamy 110 shaqyrymdyq jerden shamamen 20 minut ishinde jaghalaugha jetedi. Biz sunamiydi kórgen joqpyz. Óitkeni, biz túrghan qala jaghalaudan 35 shaqyrym jerde bolatyn. Múhit tolqyny bizge jetpedi. Senday qalasyna kelmedi.

Al, jaghalaudaghy oqighany 1 saghattan keyin kórdik. Jaghadan 15 shaqyrymgha deyingi aumaqtaghy shaghyn qalalardy, ýilerdi sunamy alyp ketti. 9 balldyq jer silkinisining ózinen aman qalghan ýilerdi qaghazdan jasalghan ýiler siyaqty, kólikterdi oiynshyqtar siyaqty, ýlken temir joldardy vagondarymen qosa sypyryp әketti. Alyp kemelerding ózin qalanyng ortasyna shygharyp tastaghanyn kórdik. Týrli jaghdaylar boldy...

Baqytgýl JANPEYISOVA:

- Mening túraqty júmysym joq, kóbinese qoghamdyq júmystarmen ainalysamyn. Jýrgen jerimde Qazaqstandy jarnamalaymyn. Kioto, Osaka, Senday qalalarynda túrdyq. Negizi, Japoniyada qazaq az. Biz, kuәligimiz boyynsha Resey azamatymyz. Mening bayqaghanym, Japoniya halqynyng 80 payyzy Qazaqstan turaly malúmaty joq desem qatelespes edim. Óitkeni, Japoniyada mektep jәne joghary oqu oryndary múghalimderi jinalatyn Bilim ortalyghy degen bar. Sonda jylyna bir mәrte Qazaqstan turaly, onyng bilim beru salasy jóninde bir saghattyq dәris oqimyn. Sol kezde «Qazaqstan degen memleketti estidinizder me, bilesizder me?» degen saual qoyamyn. Alghash barghan kezimde osy saualgha eki-ýsh múghalimning ghana qol kótergenin kórip tanghaldym jәne renjidim. Jaghrafiyadan sabaq ótetin múghalimderiniz joq pa dep súradym. Qazaqstan uran óndiruden aldynghy oryngha shyqqan son, endi-endi birtindep tanyp-bilip kele jatyr. Sol sebepti, qayda barsam da, tipti monshagha baryp bulansam da, Qazaqstan turaly aita jýretin boldym. Halyqaralyq bilim ortalyghyna ózim turaly maghlúmattardy engizip qoyghan bolatynmyn. Solardyng tapsyrysy boyynsha, Senday aumaghynda barmaghan mektebim joq desem bolady. Janaghy sunamy shayyp ótken aumaqta da ýnemi júmys barysymen baryp jýretinmin. Sondyqtan, búl joly qúday saqtady deuge bolady. Áytpese, sol stansada men poyyz kýtip túrar ma edim, bolmasa, múhit tolqyny alyp ketken vagonda ketken bolar ma edim?!...

Anda-sanda orys tilinen, qazaq tilinen sabaq beretin kezderim de bar. Qazaqstanda ýy sharuashylyghynda otyrghan әieldi oqymaghan dep qabyldaydy. Japonnyng әielderi kóbinese túrmys qúrghannan keyin óz júmystarynan shyghyp ketedi. Býgingi zamanauy Japoniyada búl ýrdis sәl bәsensy bastady. Biraq, negizgi dәstýrleri sonday. Sol әielderding bilimge degen qúshtarlyqtary joghary. Kóbi aghylshyn, fransuz tilderin ýirenuge barady. Tamaq pisiru sabaqtaryn alady. Men de sonday toptargha baryp, aghylshyn tilin ýirenemin. Key jerde ózim aghylshynsha sabaq beremin. Búl - shәkirtpen betpe-bet otyryp әngimelesu týrinde órbiydi. Sosyn ýsh balamyz bar. Japoniyada er-azamattar tannan keshke deyin júmysta bolady. Balany tәrbiyeleu, kýtu, ýidi ústau bizding moynymyzda. Sonan song ata-analar komiyteti degen bar. Men biyl ekinshi jyl qatarynan kenje úlymnyng mektebindegi ata-analar komiytetining mýshesimin. Kýndelikti júmys tausylmaydy.

Japoniyada mektepte 12 jyl oqidy. Bastauysh synyp - 6 jyl, ortasha mektep - 3 jyl, joghary mektep - 3 jyl. Ár mektepting óz diyrektory, óz múghalimderi bolady.

Jer silkingen kezde men fitnes-klubta, 7-qabatta jýrgenmin. Ol on qabatty ghimarat edi. Biz jer silkinisine ýirenip qalghanbyz ghoy. Bas kezinde mәn bermesek te, qatty shayqalghan kezde abdyrap qaldyq. Sonda tanghalghanym, japonnyng núsqaushy-inspektor balalary qashyp ketken joq. «Shu kótermenizder, tynyshtalynyzdar» dep sabyrgha shaqyryp, ayaq astyndaghy kilemsheni basymyzgha jauyp otyra túrugha aqyl berdi. Óitkeni, fitnes-klubta ainalar bar jәne ózi de shynydan salynghan ghimarat. Áynekting synuynan osylaysha saqtandyrdy. Artynsha, dalagha shyqtyq. Biraq, odan keyin bir kýnning ishinde 40 ret jer silkindi. Óte qorqynyshty boldy. Keyin ýiimizge jinaldyq. Teledidardan sunamiydi kórgende baryp, jaghdaydyng bayybyna barghanday boldym. Birinshi, ekinshi kýni әriyne, esimiz shyghyp qaldy. Al, ýshinshi kýni ózim tirkelgen Halyqaralyq bilim ortalyghyna baryp, audarmashy, erikti retinde kómektespek oiym boldy. Qatty qorqu, qashu degen oiymyzda bolghan joq. Resey azamaty bolghandyqtan birneshe mәrte Resey elshiliginen avtobus alyp ketuge keldi. Biraq, barmaymyz dep olardan bas tarttyq. Desek te, Almatydaghy tuysqandarymyz teledidardaghy kórsetilimderdi kórip, qayta-qayta habarlasyp, alandaushylyq bildirgen son, elge keldik. Ortanshy úlym «Men qaytpaymyn, onsyz da myng jarym qytaylyq studentter qashyp ketti, men qazirgi uaqytta kómektesuim kerek» dep bizden qalyp qoydy. Bizden bir jetiden keyin keldi.

Japoniyada 17-aqpanda «Valentayn dey» degen (Áulie Valentin kýni) mereke bar. Onda qyzdar jigitterge shokolad beredi. Al, 14-nauryzda jigitter qyzdargha syy syilaydy. Men jer silkinetin kýni úlym osy merekege oray jaqsy shokolad alyp berinizshi degen song dýkennen qymbattau shokolad alghan bolatynmyn. Sol shokoladym fitnes-klubtyng kiyinu bólmesinde qalyp qaldy. Syrt kiyimderimiz ben barlyq zattarymyz әli kýnge deyin sol kiyinu bólmesinde jatyr. Keyin baryp alayyn dep edim, ghimarat jabyq túr eken. Sóitip, jer silkinisining әserinen balam mekteptegi qyzyna shokoladyn bere almay qaldy.

Fitnes-klubtaghy núsqaushylar «zattarynyz túra beredi» degen song ýige qaytyp kele jatqanymda kóshedegi baghdarshamdar da jaryq joqtyqtan istemey qalghan eken. Biraq, 20 miynótting ishinde poliyseyler kelip, kóshedegi qozghalys rettele bapstady. Úiymdastyrushylyqtary óte tez.

Sunamy shayyp ketken jerde biz sugha shomylushy edik. Óitkeni, jaghalau jaqyn jerde. Sonda bir әjey jylap túrdy. Onyng úly sunamy shayyp ótken jerding jergilikti basshylyghynda isteydi eken. Balasy halyqty qútqarmaq niyetpen jýrgende sugha ketken. Jaghalaudaghy qalany qalay su shayghanyn so kezde japon telearnalary kósetip jatty. Sunamy jaqyndap qaldy dep qolyna reproduktor ústap, halyqqa habarlap jýrgen әlgi әjeyding balasy múhittyng tolqyny jetken sәtte býkil júrtty 5 qabatty әkimdik ghimaratynyng tóbesine shygharghan eken. Sudyng dengeyi 5 qabatqa deyin kóterilgen kezde eki-ýsh adam ýiding tóbesindegi antennadan tyrmysyp ústap ýlgergen. Álgi әjey de әldebir tútqany qarmaghan. Sunamy ýiding tóbesinen asyp, әjey ózining ýsh miynóttey su astynda túnshyghyp qalghanyn aitady. Sunamy ótip ketkennen keyin qarasa, ýiding tóbesindegi adamnyng barlyghy da joq. Tolqyn sypyryp ketken. Bizding tanghalghanymyz, basshylyqta jýrgen adamdardyng ózi halyqty qútqaramyz dep qúrbandyqqa bardy.

Sosyn teledidardan 11 jastaghy bir bala әke-sheshesi men atasyn izdep jýrgenin kórsetip jatty. Sunamy kólikterding bәrin qaqpaqyl qylyp oinap, tónkerip tastady dedik qoy. Álgi bala sol kólikterding ishinen anasynyng kóligin tauyp alghan eken. Ishinde sheshesining óli denesin ala almay tyrmysyp jatyr eken, janynda әpkesi jylap túr. Qútqaru qyzmeti men jedel jәrdemge habarlasqan eken. Biraq, olar 15 miynótkue deyin kelmepti. Sol sәtte manayynda telejurnalister jýrgen. Sonda týsirip jatqan beynekameragha qaraghan bala: «basqa jerde kómek kýtip jatqan tiri adamdar bar shyghar. Qútqaru qyzmetkerleri mýmkin solay qaray bet alghan bolar. Sonysy dúrys shyghar. Al, mening shesheme endi eshqanday kómek jәrdem bere almaydy», - dedi. Teledidardan osy kórinisti kórip, kózime jas aldym. Balamnan kishkentay balanyng ózi nege biyik dәrejede oilaydy dep súrap edim, ol búlarda «morali» sabaghy jýrgiziledi dep jauap berdi. Olar ózderin ghana emes, bógdeni de syilay biluge ýiretedi.

Negizinde, kýndelikti ómirde japon halqy salqynqandylau bolyp keledi. Salqynqandylau bolghanymen, ýnemi kýlip túrady. Qinalsanyz kómek kórsetuge dayyn. Osynday kýrdeli sәtterde olar bir tudyng astynan tabylady.

Jer silkinerde jaryq avtomatty týrde sóndiriletindikten barlyq dýkenderde elektr quaty bolmay qaldy. Kassalyq apparattar elektrmen isteydi ghoy. Japoniyada kezekshi dýken degen bar. Búl dýkender kóshede kele jatqandar ýshin óte qolayly. Týski tamaq, dәrethana, kerek-jaraq zattar alghangha ynghayly. Biraq, ýige qajetti azyq-týlikti ýlken supermarketten alamyz. Mine, sol shaghyn marketterde bir-eki satushy ghana túrsa da, ishindegi beynebaqylau jýiesi isten shyqsa da, adamdar tәrtip saqtap, kezekpen ózine qajetti zattardy alyp jatty. Bәri shydamdylyq tanytty. Óitkeni, bylayghy uaqytta onyng baghasy elektrondy jýiemen esepteledi. Al, jaryq bolmaghan song zattardyng baghasy qolmen eseptelip, kóp uaqytty aldy. Sonan keyin әrkim ózine tiyesili bir danadan ghana alady. «Men alysta túrushy edim, otbasymda bes adam bar, bes danadan beriniz» dep eshkim aitpaydy. Óitkeni, japondar bes danadan alsam, sonymda túrghan tórt adamgha jetpey qaluy mýmkin dep oilaydy. Jәne ol adamdar 3 saghat bolsa da kýtip túrady. Sórelerde tolyp túrghan zattardy qaltasyna salyp, shyghyp ketip jatqan jandardy kórmeysiz.

Sonday-aq, ýiler apatty jaghdayda dep sanalghandyqtan, uniyversiytetting sport zalyn ashyp qoydy. Ýreylengen adamdar sonda baryp qondy.

Al, bizding eki kóligimiz bar. Ekeuin qatar qoyyp, kólikting ishinde otyrdyq. Óitkeni, kýn suyp ketti. Kólikte teledidar kórip otyrghanymyzda, terezemizdi qaghyp, «sport zaly ashyq túr, qonamyz desenizder sonda barugha bolady, azdap tamaq berilip jatyr» dep aitty. Barsaq, uniyversiytet әkimshiligining úiymdastyruymen yogurt, shyryn berip jatyr eken.

Biz 14 jyl túrsaq ta, adamdardyng úiymdastyrushylyghyna, erik-jigerine tanghaldym.

Núrbosyn JANPEYISOV:

- Atomnan adamdar nege qorqady? HHI ghasyr bolghan song adamdardyng bilim dәrejesi joghary boluy kerek. Oqymaghan adamdar qorqa beredi. Japondar bilimdi, oqyghan adamdardy syilaydy. Uniyversiytetting professory dýkenge, basqa bir jerge barsa, «Sinsey» dep iyilip sәlem beredi. Búl - «múghalim» degen sóz. Kez-kelgen jerde sizge jol berip túrady. Ókimet bastyghy siyaqty ystyq qarsy alady. Qalanyn, oblystyng әkimi bolsyn, uniyversiytet professoryn óte qúrmetteydi.

Japoniya - atomdyq elektr stansalary óte kóp el. Onyng kópshiligi 30-40 jyl búryn amerikandyq tehnologiya negizinde salynghan. Biraq, AES-ter jer silkinisine shyday alatynday etip salynady. Osy joly jer silkinisining shkalasy 9 ball boldy. Búdan AES zardap shekken joq, ornynda qaldy. Dese de, jaghdaydyng bәrin kýrdelendirip jibergen sunamy edi. Sunamiyding әserinen «Fukusima-1» AES-i apatqa úshyrady. Onda 6 reaktor bar. Onyng ýsheui jyldyq tekseruge jabylyp qoyghan bolatyn. Al, qalghan ýsheui istep túrghan edi. Sunamy kelgende stansanyng barlyq gazy, jaryghy, suy óship qaldy. Ári avtonomdyq týrde qosylatyn elektrli jýiesi ajyratyldy. AES-ting júmys isteu prinsiypin aitar bolsaq, atom janarmayy - urandy jyldam neytrondarmen atqylap, plutoniyge ainaldyrady da, odan alifa bólshegi bólinip shyghady. Ol energiyagha óte kóp paydalanylady da, bólgen jylumen suyq sudy qaynatyp, qaynaghan sudy trubinalarmen ainaldyryp, sodan elektr energiyasyn bólip alady. Yaghni, ainalymgha (sirkulyasiyagha) týsetin suyq su kerek. Japondar suyq sudy búryn múhittyng suynan alatyn. Zilzala kezinde jaryq sóngendikten sirkulyasiya jasaytyn apparat ta avtomatty týrde óship qalady. Sondyqtan, sudyng dengeyi tómendep ketti. Tómendegen sayyn ýstindegi óte ystyq temperatura kóteriledi de, sudyng ózin sutegi men ottegige ydyratyp tastaydy. Ystyq budyng әserinen ottegi men sutegi qayta qosylyp, qoparylys bolyp ýstin qaptaghan ghimarattyng kýlin kókke úshyrady. Sudyng dengeyi tómen týsip ketpey, reaktor tolyq istemeui ýshin әri radioaktivti bólshekter bólinip shyqpas ýshin suytu kerek. Sol ýshin basynda «Fukusimanyn» ýstinen tikúshaqpen su qúimaqshy boldy. Eseptey kele, alghashynda 90 metr biyiktikten qúimaq edi. Degenmen, birinshi kýni radiasiya mólsheri tym joghary bolghandyqtan úshqyshtar bara almady. Al, ekinshi kýni 30-40 tonna su qúidy. Biraq, tikúshaqtyng epiysentrde 15 miynótten artyq bolmauyn qatang qadaghalady. Su qúiyp kelgen tikúshaq pen úshqyshtardy medisina qyzmetkerleri kýtip alyp, jәrdemderin kórsetip jatty. Keyinnen órt sóndiru kólikterimen bardy. Biraq, olardyng jarty suy dalagha ketti. Sonan keyin elektr jýiesin qalpyna keltiru ýshin qosymsha jol salyp, iske qospaqshy boldy. Múny tekserip baryp, jýzege asyru kerek bolghandyqtan, birshama uaqyt soghan ketti. Degenmen, yadrolyq janarmaydyng birazy ydyraghandyqtan radioaktivti elementting izotopy, yodtyng izotopy, seziyding izotopy te úshyp ketedi. Alifa bólshegi adam densaulyghyna onsha ziyan keltire almaydy. Gamma sәuleleri adamnyng ishki qúrylysyna ótip ketetindikten, aghzanyng júmysyn búzady. Búl sәuleler qabat-qabat betonnan da, qabyrghadan da ótip ketedi. Jalpy, urannyng ózi kishkentay ghana zat. 1 keli taza uran býkil әlemdi 1 jyl boyy elektr energiyasymen qamty alady. Al, onyng ornyna kómirdi paydalansanyz, milliondaghan tonna kómir kerek bolady. Biraq, atomnyng qauipsizdik jaghyn da qarastyru qajet. Fukusimadaghy apat kezinde japon ókimetining basyndaghy adamdardyng barlyghy sonyng basynda jýrdi. Oblysynyng da, qalasynyng da basshylary shetten baqylamay, qasynda boldy.

Búl - basqasha mentaliytet. Sonymen birge, AES-te enbek etetin adamdardyng ózderi otbasymen apattyng betin qaytarugha tyrysty. Áyelderi, balalary otaghasyna: «Búl - sening uaqytyn. Sen jasamasan, kim jasaydy?!» dep aityp jatty. Eshkim «búl - qauipti» dep bas tartqan joq.

Taghy bir mysal. Zilzala ótti. Jaryq joq. Keybir japondar ortalyqtan, júmys ornynan 56-60 shaqyrym qashyqtyqta túrady. Qoghamdyq kólikter tek ortalyqtar arasyn ghana jalghap, kóptegen jerlerde qatynas ýzildi. Adamdar ýiinde tamaghy joq bolsa da, birinshi dýkenge baryp velosiyped satyp aldy. Sebebi, gaz, kólik janarmayyn satu toqtap qalghan edi. Múnday otyn kózderi órt sóndiru, tótenshe jaghday, jedel jәrdem kólikterine ghana berildi. Japondar osy sәtte de shydamdylyqpen, bir kýndik tamaghyn, suyn arqalap, velosiypedpen 30-40 shaqyrymdaghy júmysyna kelip-ketip jatty. Keybir ata-anasy alysta túratyn balalar mektepten qayta almay qalghandyqtan, otbasy bar múghalimderding ózi ýilerine qaytpay, balalardy qarap, mektepte boldy.

11-nauryzda jer silkinisi bolghannan son, 23-nauryzda biz Qazaqstangha qaray shyqtyq. Japoniyada kez-kelgen nýktede, әr ýide ghalamtorgha erkin qosylasyz. Al, elimizde múnday mýmkindik joq eken. Sondyqtan, odan keyingi ahual boyynsha maghlúmatymyz az. Mening biluim boyynsha, reaktordyng 11 tonna suyn múhiytqa qúyayyn dep jatyr. Degenmen, Japoniya halqy múhit ónimderimen tamaqtanatyndyqtan, olar ýshin múhit ýlken qazyna. Sondyqtan, olar eger su qúiylatyn jaghday bolsa, onyng qúramyn tekserip, eskertudi súrap otyr.

Bir qyzyq mәlimetti aitayyn. Nagasakiyding qasynda Myazaky ailaghy bar. Sol jerde kóp jyldar enbek etip, súryptalyp, bordaqylanghan siyrlar ósirildi. Osy siyrlardyng arasynda ýsh siyrdyng júqpaly tanau quysynyng auruyna shaldyqqanyna baylanysty on jyldan astam ósirilgen 11 myngha juyq siyrdyng barlyghyn órtep tastady. Myazaky eldi-mekenining bastyghy sonda jylap túryp súrap edi. «Tym qúryghanda osy siyrlardyng úryghyn múzdatyp qaldyryp qoyayyq» dep ótingen. Sonyng ózine jol berilmedi. Óitkeni, ókimet jalpy halyqtyng densaulyghyn oilaydy. Eger elde bir adam júqpaly dertten ólse, ol habar mindetti týrde jariyalanady.

Taghy bir mysal. Qabyldau emtihanynda bir japon studenti әkesi qaytys bolghanyna baylanysty jalghyz sheshesin quantpaq niyette bolady. Ózi jaqsy oqityn student bolsa da, bir jarym saghattyq emtihanda kóp adam qatynasyp túratyn saytqa matematikada qoyylghan saualdy jariyalaydy. Oghan lezde sayt mýsheleri jauap beredi. Biraq, bir aptadan song ghalamtordaghy búl súraq pen oghan berilgen jauap polisiyagha әshkere bolyp qaldy. Qazir balanyng osy әreketi ýshin soty bolghaly jatyr. Jalpy aitqanda, ol óz ómirining keleshegin qiyp tastaghanday boldy.

IYә, Japon elinde birshama qiyndyq boldy. Búl el joqtan bar jasap otyrghan el dedik qoy. Qazaqstanda baylyq bar. Biraq, onyng bәri ayaq astynda jatqan baylyq dep aitugha bolady. Onyng qadirin júrtshylyq әli sezine qoyghan joq. Japoniyada múnday baylyq joq. Sonyng ózinde olar tyghyryqtan jol taba biledi. Mәselen, sunamiyden keyin aghashy, da, asfaliti de, tasy da, kemesi de aralasyp ketti. Biraq, japondar onyng bәrin ekskavatormen jinap alyp, kýresinge laqtyryp tastamaydy. Árqaysysyn jeke-jeke jinap alady. Aghashty bir bólek jinaydy, temirinen qayta temir jasap shygharady. Tasyn ýgitip, qayta tas jasaydy. Asfalittaryn jinap, qayta asfalit jasaydy. Topyraghynyng ózin qayta topyraq qylugha kýsh salady. Sebebi, ózinde múnyng biri de joq. Laqtyryp tastau ýshin, búl dýnie ózinde bolu kerek. Olar ýidi qúlatsa da osylay isteydi. Bir ýidi 30 jylgha arnap salady. Kópqabatty ýilerdi de. Uaqyty kelgende ýilerdi qiratady. Onyng ornyna qaytadan kelesi 30 jylgha arnap jana ýy túrghyzady. Qiratu barysynda qasyndaghy ýilerge zaqym kelmesin dep, su seuip, shandatpay, bayyppen atqarady. Armaturasyna deyin, astyndaghy tasyna deyin qaytadan óndep, jana ýige sol materialdy qayta paydalanady.

Biz elge bet alghangha deyin ýiden shyqpadyq. Birinshiden, barlyq jer jabyq boldy, ekinshiden, «Fukusimadan» seskendik. Atalghan atom stansasy bizden 100 shaqyrym qashyqtyqta bolatyn.

Radiasiyadan adam shoshidy. Negizi, onday qauip-qaterge boy aldyrmau qajet. Mәselen, túmau tiygizgen adam auzyn túmshalap jýredi ghoy. Radiasiya da sol siyaqty. Betti túmshalap, ashyq jerlerinizge su tiygizbeuiniz qajet. Ýige kirgen kezde syrtqy kiyimderinizdi qaghyp, qolynyzdy juyp saqtanugha bolady. Negizi, Tokiodan Mәskeuge qatynaytyn úshaqpen jylyna 8 mәrte úshsanyz da jetkilikti radiasiyany aldym dep esepteseniz bolady. Biz qashyqtau bolsaq ta, adam bolghan song radiasiyadan qorghandyq.

Jalpy, Japoniya AES sany jaghynan Fransiyamen shamalas.

Baqytgýl JANPEYISOVA:

- Biz túrghan 15 jyl ishinde búl el bir mәrte jaryqsyz qalghan emes. AQSh-ta kórshi túrghan әiel maghan aitady: «Nege qolsham alyp qoymaghansyzdar?» dep. Bizde fonarik boly, biraq, ony mýlde qoldanbaghandyqtan mayy otyryp qalady. Óitkeni, gaz nemese elektr quaty óship qalghan jaghday bolghan emes. Al, uaqytsha óshiretin bolsa esiginizdi qaghyp, keshirim súrap, eskertedi. Japondar óz týsiniginde bir kýnmen ómir sýredi. Azyq-týlik alsa da, bir kýnge jeterliktey ghana alady. Sondyqtan, olar dýkenderde kezek kýtip qaldy. Japondar osy jaghynan birshama qinaldy. Biz qazaqpyz ghoy. Azyqty aldyn-ala kóptep alyp qoyamyz. Sondyqtan, tamaghymyz on kýnge molynan jetti.

Jer silkinisi, sunamy ótti. Biz túratyn Senday Tokiodan 420 shaqyrym jerde soltýstik jaghynda. Jýrdek poyyz 90 miynót jýrse, úshaq bir saghat úshady, al, jyldam jýretin kólik 3-4 saghatta jetkizedi. Sunamy ótken son, әuejaydyng birinshi qabatyn su basyp qaldy. 1200-ge juyq adam eki kýn әuejaydyng ýstinde týnedi. Eki kýnnen song su ketip, olardy avtobuspen jan-jaqqa apardy. «Sinkansen» de toqtap qaldy. Óitkeni, temir jol aman bolsa da, vokzaldyng keybir jerleri býlingen song jýrdek poyyz әli jýrgizilgen joq. Jýrdek avtokólik jolyn da jauyp tastady. Sunamy shayghan shúqyr-tesigin eki kýnning ishinde jamap-jasqap, ornyna keltirdi. Biraq, búl joldy qarapayym adamdargha ashqan joq. Sebebi, jedel jәrdem, tótenshe jaghday qyzmetkerlerine kedergi keltiredi dedi. Mәselen, túrghyndargha azyq-týlik jetkizu kerek. Bir ghana sunamy ýiindilerin arshyp jýrgen 70 myng әskerge azyq-týlik jetkizuding ózi onay sharua emes.

Japoniyagha shet elderden kelgen adamdar bir apta, bir ay bolghannan keyin «Men Japoniya turaly bәrin bilemin» dep aitady. Al, keybir adamdar búl elde eki-ýsh jyl túrady. Olar «Men Japoniyany birshama bilemin, birshama bilmeymin» dep aitatyn bolady. Al, alty jyl túrghannan keyin «Japon turaly eshtene bilmeymin» deseniz, sol dúrys bolady.

«Almaty aqshamy», №44 (4446), 9-sәuir, 2011 jyl