Hijab degenimiz - bir últtyng nemese dәstýrding belgisi emes. Zamanymyzdyng zanghar jazushy Múhtar Áuezov hijabty «Sharighat shәlisi» dep ataghan eken.

Qazir Allanyng haq jolyna boy úsynyp, Payghambardyng sýnnetin ústanyp, sharighat zandaryna moyyn búrsanyz sizdi ainalanyz mindetti týrde «vahabist» nemese «sektant» dep aidar taghady. Oghan sebep, halyqtyng diny sauatynyng bolmauy. Osy mәselege terenirek ýnilip kóreyik. Kindigi ashyq,  úyatty jeri kózge úryp túratyn qyzdargha qarau qalypty jaghday. Kóz ýirendi.

Sóite túra, әiel zatynyng hijab kiiui nemese oramal taghu mәselesine ýrke qaraymyz. «Ey, әielder, úyatty jerlerindi jabu ýshin senderge arnap, sәndik búiymdar men kiyimder týsirdik» degen ayattan hijabtyng manyzyn angharu qiyn emes. Dәstýrli islam músylman qyz-kelinshekterge súlulyghyn súq kózden jasyru ýshin sharighat shәlisin taghudy mindetteydi.

Hijab degenimiz - bir últtyng nemese dәstýrding belgisi emes. Zamanymyzdyng zanghar jazushy Múhtar Áuezov hijabty «Sharighat shәlisi» dep ataghan eken.

Qazir Allanyng haq jolyna boy úsynyp, Payghambardyng sýnnetin ústanyp, sharighat zandaryna moyyn búrsanyz sizdi ainalanyz mindetti týrde «vahabist» nemese «sektant» dep aidar taghady. Oghan sebep, halyqtyng diny sauatynyng bolmauy. Osy mәselege terenirek ýnilip kóreyik. Kindigi ashyq,  úyatty jeri kózge úryp túratyn qyzdargha qarau qalypty jaghday. Kóz ýirendi.

Sóite túra, әiel zatynyng hijab kiiui nemese oramal taghu mәselesine ýrke qaraymyz. «Ey, әielder, úyatty jerlerindi jabu ýshin senderge arnap, sәndik búiymdar men kiyimder týsirdik» degen ayattan hijabtyng manyzyn angharu qiyn emes. Dәstýrli islam músylman qyz-kelinshekterge súlulyghyn súq kózden jasyru ýshin sharighat shәlisin taghudy mindetteydi.

Músylman әielderding hijab kiiin qyz-kelinshekterding qúqyghyn shekteytin arabtyng últtyq kiyimi sanaytyndar jeterlik. Ásili, búlay emestigin Mahmúd Hamdy Ziyqzaq ózining «Islamdy qaralaugha qarsy jauap» atty kitabynda: «Islam әieli hijab kii arqyly er adamdardyng súqtanbauyn, kiyim kii men jalpy syrt pishininde jarasymdylyq tughyzu talabyn ghana qoyady. Búl jaghdayda hijab qimyl-qozghalysqa kedergi bolatyn búghau emes. Kerisinshe әielding qorghanyshy men saqtyghy» deydi. Islamda әielderding sylanyp, súlulanuyna rúqsat berilgenimen olardyng jat erkekterding aldynda kózin, qasyn boyap kórinuge tyiym salynghan. Imam Ábu Daud, Ayshadan (r.a.) riuayat etken hadiste: «Payghambarymyzdyng (s.gh.s.) qasyna anamyz Ásma júqa kiyimmen kirip keldi. Rasululla (s.gh.s.) oghan qarap: «Áy, Ásma, әiel balighat jasyna jetken kýnnen bastap mynau jәne mynadan basqa jerleri kórinbeui kerek», - dep beti men eki qolyn (bilezigine deyin) jәne eki ayaghyn (tobyghyna deyin) núsqady», - dep aitylghan.

Sharighat zany boyynsha, hijab әiel adamnyng býkil denesin jauyp túruy tiyis. Ishi kórinetin, ýlbiregen júqa matadan emes, ishi kórinbeytin, qalyng matadan tigilui mindetti. Denege jabysyp, әielding bitimin әigilep túratyn kiyim hijab sanalmaydy. Búl orayda, Musliym, Ahmad jәne Mәlikterden (r.a.) riuayat etilgen bir hadiste Múhamed (s.gh.s.) bylay deydi: «Tozaqqa kiretin eki qauymdy men kórmeymin. Olar: siyrdyng qúiryghynday úzyn qamshymen adamdardy úratyn qauym jәne shashyn basyna týiening órkeshi siyaqty ýime tóbe etip, jiyp alatyn, júqa, denesine jabystyryp kiyim kiyetin, erkekterding nazaryn ózderine audaratyn ashyq-shashyq әielder. Olar eshqashan jәnnatqa kirmeydi» degen.    Jogharyda hijab qalyng matadan tigilui shart dedik. «Jazdyng kýnderi ystyqta qalyng matadan tigilgen kiyimdi qalay qalay kiyemiz?» - deytinder de  bar. Fizikanyng temperatura almasu zandylyghyna jýginsek, ystyq kýnderi adam neghúrlym qalyng kiyinse soghúrlym salqynday týsedi. Óitkeni, adam bir ret terlegennen keyin soqqan ystyq lepting ózi adam denesin salqyndatady. Atalarymyz jazdyng kýni qalyng shalbar kiyetinin osydan týsine beriniz.   Keybir dauryqpalar: «Búryn qazaq qyzdary kýieuge shyqpay basyna jaulyq salmaghan» dep negizsiz uәjderin algha tartady. Eger qyzym jaman bolsyn degen qazaq:  «Esti qyz etegin qymtam jýredi», «Qyzgha qyryq ýiden tyi» degen sózdi aitpasa kerek edi. Osydan-aq qazaqtyng qanshalyqty taqua, dinge qanshalyqty berik ekenin bayqaugha bolady.

«Oramal taqqan әielde qayyr bar»,- deydi qazaq. Áyeline oramal taqqyzghan erkek - әieline shyn mәnisinde jany ashityn, әielin qyzghanatyn erkek dep esepteledi. «Áyelin qyzghanbaytyn erkek jәnnatqa kirmeydi» degen Payghambarymyzdyng hadiysin eske alsaq әielderimizge oramal taghudy ýireteyik.

Eger sizding etegi jyryq, qysqa beldemshe kiygen, on ekide bir gýli ashylmaghan qyzynyzdy nemese qaryndasynyzdy kóshede bireuler «jezókshe» dese shamdanasyz, sotqa beruiniz mýmkin. Sol sekildi oramal taqqan qyzdardyng da barlyghyn birdey «sektant» dep aitugha bolmaytynyn esterinizge salamyz.

«Abay-aqparat»