Abay auylyna aqyn keldi. Shyghystyng jeti shayyry tamsana jyrlaghan Taraz shaharynan. Ol - Tabighat Abaildaev degen aqyn.

«Abay-aqparat»

 

Bir jaqqa

Túqylynday shala tútanghan shylymnyn,

Bir ókinish órtep otyr ózekti.

Óni nege súrghylt tartyp gýlimnin,

Ýnsiz múnyn shaghyp otyr kezekti.

Ýnsiz múnyn shaghyp otyr kezekti,

Bireu kelip sipaytynday basynan.

Essiz sezim erkekterdi ez etti...

Kilt búrylyp ketip qaldym qasynan...

Kilt búrylyp ketip qaldym qasynan,

«Sýiem» degen sózding bәә-rin úmytyp.

Qyzdan emes, óz-ózimnen shoshynam,

...til qatpaydy jýregimning tili týk!

...til qatpaydy jýregimning tili týk,

Súlulardyng kóptigine mastanyp,

Birin sýiip, ekinshisin úmytyp,

Ýshinshisin... laqtyryp tastadyq...

Ýshinshisin laqtyryp tastadyq,

Súlu bitken shashylghanday kóshede.

Jýregimning Múz jastyghyn jastanyp,

Tórtinshisin Qúrban qyldym keshe de...

Tórtinshisin qúrban qylyp keshe de,

Qinamastan, qinalmastan jylattym.

...tap qay kýni jәne saghat neshede..?

Jylatady, meni Súlu, biraq... kim?

 

Jylatady, meni Súlu, biraq... kim?

Ótinemin ol haqynda súrama!

Jauaby joq, ýtir, nýkte, súraqpyn,

Endi meni úmyt, mýlde synama...

Abay auylyna aqyn keldi. Shyghystyng jeti shayyry tamsana jyrlaghan Taraz shaharynan. Ol - Tabighat Abaildaev degen aqyn.

«Abay-aqparat»

 

Bir jaqqa

Túqylynday shala tútanghan shylymnyn,

Bir ókinish órtep otyr ózekti.

Óni nege súrghylt tartyp gýlimnin,

Ýnsiz múnyn shaghyp otyr kezekti.

Ýnsiz múnyn shaghyp otyr kezekti,

Bireu kelip sipaytynday basynan.

Essiz sezim erkekterdi ez etti...

Kilt búrylyp ketip qaldym qasynan...

Kilt búrylyp ketip qaldym qasynan,

«Sýiem» degen sózding bәә-rin úmytyp.

Qyzdan emes, óz-ózimnen shoshynam,

...til qatpaydy jýregimning tili týk!

...til qatpaydy jýregimning tili týk,

Súlulardyng kóptigine mastanyp,

Birin sýiip, ekinshisin úmytyp,

Ýshinshisin... laqtyryp tastadyq...

Ýshinshisin laqtyryp tastadyq,

Súlu bitken shashylghanday kóshede.

Jýregimning Múz jastyghyn jastanyp,

Tórtinshisin Qúrban qyldym keshe de...

Tórtinshisin qúrban qylyp keshe de,

Qinamastan, qinalmastan jylattym.

...tap qay kýni jәne saghat neshede..?

Jylatady, meni Súlu, biraq... kim?

 

Jylatady, meni Súlu, biraq... kim?

Ótinemin ol haqynda súrama!

Jauaby joq, ýtir, nýkte, súraqpyn,

Endi meni úmyt, mýlde synama...

Endi menen eshtene de súrama.

Múnnyng tabyn júlyp alshy, kózinnen.

Ótinemin kýl, biraq ta jylama,

Ókinishti әketeyin ózimmen...

... bir jaqqa...

11.02.2010 jyl.

 

...bәlkim...

Kebersip barady mýlde,

Ernine sýiegen erin.

Ózgeni qúshaqtap týnde,

Ózindi sýie beremin.

 

Jasyryn nómirden kýnde,

Qonyrau shalasyng nege?

Jasyryn nómirden týnde,

Qonyrau shalamyn nege?

 

Ýnsizdik... jymiys... tosyn,

Búl bәlkim - ólimning ýni.

Demigu... kýrsinis sosyn,

Búl bәlkim - Ómirding múny.

 

Bóridey alasúrghan úlyp,

Ótude ózinsiz әr kýn.

Baqigha engen song kýlip,

Baqytty bolarmyz bәlkim.

 

...tiri bolsam...

Qong qara inir...

Mening kógim kýrsinedi

Talyp jetip qúlaqtargha dauysy...

Qalagha әreng jetken búl dybys...

Janghyrtady ne sebepten tau ishin...

Mening janym týrshigedi...

Qapas qala týrmesine qamalyp...

Erkindikte jýrip-aq...

Azattyqtaghy bostandyqtyn...

Tappaydy eshkim amalyn...

Mening sanam bilsin neni...

Mishyqtaghy qatparlar qozghalmaydy...

Zil basyp, jaryghy týnde óshken...

...kenistiktegi atmosferanyng tylsymyna enip...

Úiqynyng Óninde tildesken...

Mening oiym shashyraghan...

Sәulening jaryghy...

...qosyndylardyng nәtiyjesinde synaptay erigen...

...anyghy -

Soqyr ghalamnyn...

Sharyqtau shegindegi Úiqysymen...

Beyuaqyt ýndesken...

Mening әnim...

... qystyghyp shyqqan Muzanyng ýni...

Áldekimderdi mezi etken...

Áldekimderding Oi-tóbesin ottay qaryghan...

Giyperbola qosyp sóz etsem...

Jórgekte jatyp-aq...

UYZ-ÓLENGE jarygham...

Mening kredom...

Sordyng tili...

Shermenen kýnbe-kýn sanasqan...

Úghynyp qayghynyng baylamyn...

shattyqtyng kógine úmtylyp...

Jetpegen, biraq ta, kýresken, talasqan...

Mening baqytym...

Qara aspan...

Sәuleden ada-kýde...

Múnly muzykamen syrlasqan...

Qorqyttyng qobyzyn asynyp...

Ólimnen qashyp...

edәuir qyrdy asqan...

QARA aspan...

Kógine shyndyqtyng tuy baylanghanda...

Jyrymdy notanyng tilinde sayratyp...

Shyrqaymyn shattyqtyng sheginde Alashqa әn...

...tiri bolsam...

15.02. 2011jyl.

 

...tiledim...

Kókiregimde  kýii oinap kýdiktin,

Qarqyldaymyn qargha qúsap men nege?

Jymiidy hәm kýludi úmyttym,

Kýldirme de, býldirme de, emdeme...

Qarqyldaymyn qargha qúsap men nege?

Adamdyghym ar astynda taptalyp.

Týsiniksiz mening jayym pendege,

Jarytpaspyn men de olargha aqtalyp.

Jarytpaspyn men de olargha aqtalyp,

Jalqy sebep: Dýniyagha bótenmin.

Bes kýndikting tabanynda taptalyp,

Marghau tirlik kýnәsin de - kóterdim.

Marghau tirlik kýnәsin de kóterdim,

Kinәli bop ketpeu ýshin ghayypqa.

Sóite túra perishte emes ekenmin,

Búiyrmanyz aiypqa...

Búiyrmanyz aiypqa...

Artyq aitsam jazalasyn jýregim.

Perishte bop attanudy ghayypqa,

Ózime emes, ózgerlerge tiledim...

10.02.2011 jyl.

 

Týsiniksiz...

Zu-yldap qúlady júldyzdar,

Jer-ana ýstinen kór qazyp.

Denemnen sylynyp sýiekter

Mende úshtym ghalamgha tym ózge:

Sózimmen túrmany erttelgen,

Jyl búryn qúrlyqqa sert bergem:

«Kólenkem sonymnan ersin dep,

Shashylghan sýiekti kórsin dep,

Jýrekten bólinip, sýiegi mert bolghan

Beybaqtyng mәiitin -

Shaltaudyng basyna kómsin dep...

Qolynan kelse eger adamdar

Men qúsap jýreksiz ólsin dep»

Aua tar, kenistik jolynda kelemin -

Úshyp men,

Qara Jer Qúrbany bitimi bólekteu -

Tek  etten jaralghan -

Týsik pe em...

Men jerding auasyn jútqanmen -

Júmaghyn bokalgha toltyryp iship pe em...

... ay túsy ayaldap...

Túrghanda mandayym núrlanyp,

Sәulesi sóngen tym sәl ghana úshqynmen-

Aq  Sholpan qaraydy Úrlanyp.

Úshqynyn kórgenmen jaryqtyng -

Týnekke tyghylyp alyppyn...

Týnekke reng berip kýlip kýn,

Tútatty shylymyn ýmittin.

Osy sәt... tek týnde...

Kók jýzin sharlaytyn.

Bilgishter -

Teleskoppen barlaytyn.

Andromeda jiyekte jarq etti -

Bolbyraq boz súlbam bolbyrap -

Janarym jalt etti.

...pendelik bolmyspen qymsynbay -

Ózgeshe ÓLIMGE qúlshynbay -

«Adamdy emes esh -

Ózindi sýiem» dep sybyrlap -

Til qattym.

Temirdey tot basqan -

Jýrekting býlkilin tyndattym...

... túrpaty ózgerip tipti «onyn» -

Jauaby qatqyldau shyqty onyn:

«Sózdering silkidi jýrekti mendegi -

Boyymdy bólek kýy baurady, mendedi -

Biraq ta, ghafu et, sýimeymin,

Sýieksiz, tireytin tiyeksiz pendeni!»

... jyladym sol kezde-

Kózimning manayyn shyq basyp,

...estuim boyynsha -

Sýiegim alypty jer qúshqan  -

Kometamen júptasyp...

 

Himiyamyn

Keshe men -

U ishtim -

Sen su ishken kesemen.

Ólmedim, ónbedim -

Ýkimin shyghardy peshenem.

Ong zaryad emespin,

Kerimin -

Talayly taghdyrdan jeridim.

Sýlderim sýiretilip jýrgenmen -

Jeti qat jer asty serigim.

Jýrekti tyrnaydy, úlidy -

Arlan emes, bir qanshyq -

Bóri mún.

Qyzdyryp qyzghanysh otynyng -

Kórigin.

Tiri bop jýrgenmen -

Ólimin.

Senseng sen -

Tenizbin tolqyny jaghada tenselgen.

Tenizding ghúmyry -

Qos qarashyghyndaghy -

Tamshymen ólshengen.

Qinadyng -

Sondyqtan júmbaqpyn, himiyamyn -

Bir jýz tórt element toptasyp,

Jarylghysh zattardy jinapty -

Toltyryp shiykileu - mendegi migha mún.

Janymdy uran jep,

Tasyndym, terime syimadym.

...Áruaq keypinde jýrsem de -

Men seni eshkimge qimadym.

Ótinem әli de kesh emes,

Qúsh meni -

Qúlshynyp, sýy janym!

 

Keshiriniz...

Biz jiyekten jylay qúlaghan,

Meteorit - syy bolamyz.

Jerde de janaryn jasqa búlaghan,

Pendemiz kýnnen, týnnen, syrt-syrt saghat ýninen -

Jighan anyz.

Jerge elshi bop kelgen son,

Pendeauy tirlikke kóndigip, lajsyz ilanamyz.

Jansyz bop kelgenmen,

Jan bitip, sýiip qalyp, al jýrek kýiip qalyp,

Tentirep, qyr kezip, qinalamyz.

Sodan son... Qorqyttyng qobyzynan...

Sarnay jóneletin...

Beymәlim kýy bolamyz.

Jýrekpen sýigenmen, ekige airylyp,

Bir-bir ýy bolamyz!

Solay ma, DINARA QYZ!?.

Sol týni kýnәhar bolsaq ta,

Kýn jyljyp ózgege syilanamyz.

Keshiriniz, sizdi sýigen jartynyz bar!

Endigәri meni kep qinamanyz.

Qinasanyz: Bәribir sezimimning súiylghan әni,

Ol endi jeldey jelip, sharlaghan - qúiyn dalany.

Meni qoya qoyynyz,

Ózinizge tym qatty qiyn bolady.

Men endi erimeuge bekinemin, Siz de meni mazalamanyz,

Ótinemin...

P. S. Ekeumiz de bú dýniyening qonaghy,

Sóitsek dúrys bolady!

 

Esimde edi

Esimde edi, esinde edi,

Bizben birge taldardyng sheshingeni.

Qimylymdy qúp alyp, qarsy bolmay,

Kinәli ghyp tastadyng sosyn meni.

 

Esinde edi, esimde edi,

Túsauynnyng әp-sәtte kesilgeni.

Ómirindi bir kýnde tәrk etip,

Talap etting taghy da sosyn neni?

 

Esimde edi, esinde edi,

Inirde emes, kәdimgi besinde edi.

Men emespin, aldymen sen qaladyn,

Sol ýshin de kýnim-au, keshir meni.

 

Esimde edi, esinde edi,

Kýnirengen jiyekting tosyn demi.

Ashyq aspan astynda... boldy bәri,

Esimde edi, esinde edi...

Kúly bolyp kýdiktin,

Men bәrin úmyttym,

Sen de úmyt!

 

Tabyttyng ishinen

Mariana -

Týpsiz tereng shúnghyma oidan jalyqtym,

Aysberg-jýregime mekendepti alyp mún.

Tanertenmen terezemnen kýlim qaghyp jaryq kýn,

Talyp-talyp estiledi ýni keshke tabyttyn.

 

...shynymen -

Jalyqtym, kirledi kirshiksiz kónilim,

Bes kýnning shetkeri túsynda kýlki de, tóri - mún.

Meridian manynda ótkelek túr izdep ómirim,

Ekvator shalghayda qaldy ma?..

Kýttirmey kel endi, Ómirsheng - Ólimim...

 

Seni ansap, qarashyghy sulandy janardyn,

Seni ansap, tausyldy, talayly taghdyrgha taghar min.

Ey, jalghan ózinnen tappaghan baqytty kýnderdi,

Tar shenber, ayaday, tabyttyng ishinen tabarmyn...

 

Kosmologiya nemese úshqan ruhty izdeu

Tarazym - Túmandy Alibion -

Men týkti andamay adastym.

Batystan gulegen jelmenen birge úshyp,

Túp-tura belinen qúshyppyn -

Alpauyt aghashtyn.

...ghayyptan joghalghan ór ruhy,

«Osynda eken ghoy»

dep qoyam Alashtyn!

Ysqyrghan jel taghy jetektep әketti jiyekke,

(Ón boyym jep-jenil, ainalyp ketkem be, sýiekke?)

...men kenet keypine ene qap bilmestin,

Býkir - bel, týsiniksiz tilde tek sóileytin,

Aymenen tildestim.

...uәdeden qajyp ta ketken son, qúrghaq tym,

Jiyekting erkesi - Aqbaltyr aigha men,

Bylay dep til qattym:

«Elshi bop kelgesin;

Arqalap keldim men alty Alash aryzyn,

Ruhymdy oyatyp alam dep

Tozdyrdym kenseler dәlizin.

Qolynnan kelse eger,

Qazaqtyng ór ruhyn qaytaru:

Aqmaral, ay biykesh, paryzyn!»

Ay:

«... tektilik tezine kónbegen,

Janynyng jarasyn arzanqol kýlkimen emdegen.

Qazaqtyng ruhy asteroyd keypinde úshyp jýr,

Aua joq aimaqtyng ózinde ólmegen.

Súltany óltirip, últany jerlegen,

Meteorit kýiinde aghyzyp jiberdim,

Ruhyndy jerge men!»

...dәl qazir ózime-ózim jat, bótenmin,

Ózimdi joghaltyp, ózgening shashbauyn kóterdim.

Ózimdi joq qylghan ózgening bolmysyn óltirip,

Ózimdi qaytadan tabar ma ekenmin...

 

Antarktida

Ekeumizding demimizge túnshyghyp

Antarktida.

Kóz úshynda kólbendeydi alyp múz,

Týz jeline tonbay biz-aq qalyppyz.

Múz ýstinde erkelesip, óbisip,

Oqshaulanyp, qúshaqtasyp alyppyz.

 

Antarktida.

Bes-aq qúrlyq, bes-aq týrli kenistik,

Altynshysyn meken ettik, óbistik.

Tek múzbenen qúrsaulanghan búl qúrlyq,

Tek biz ýshin qapyryq týz, eng ystyq!

 

Antarktida -

Búl ghalamat Tabighattyng kórigi,

Ony kelip sýimese de Afrikanyng erini.

Ekeumizding demimizge túnshyghyp,

Alyp múzdyng bir bóligi eridi.

 

Ol meni sýiedi bәribir!

Jalyndap túryp-aq  janary,

Bulyghyp, ishinen jylaydy.

Almaday domalaq  anary,

Áli de únaydy, únaydy.

 

Maqtaday map-mamyq erini,

Dәmi - bal, sýigende erigen...

Ol býgin bir ýiding kelini,

Bireudi baghyna teligen.

 

Júp-júmyr, shybyqtay belinen,

Eng alghash men beybaq qúshqanmyn.

«Sýiemin» dep aityp «seni men!»

Al býgin «oyynnan» tys qaldym.

 

Uaqyt ne degen aqymaq?

Ol qyzdyng әli de jany - gýl.

Ózgening qoynynda jatyp-aq,

Ol meni sýiedi bәribir!

 

Qúlyng bop óleyin senin...

Úsqynsyz Shaltaudyng shyny,

Aptapqa reni kýigen.

Osynda bir qyzdyng múny,

...tek meni sýigen.

 

Qabaghy qatuly búlttar,

Kinәmdi keshirshi menin.

Tabighat, sol qyzdy qútqar!

Qúlyng bop keteyin senin.

 

Ótinem jylatpa ony,

Onsyzda jylap jýr týnde.

Qayghysy ol qyzdyng SONY,

Kýludi bilmeydi mýlde.

 

Shalghyngha aunaghan birde,

Serining qúshaghyn tandap.

Sonynan kóship jýr birge,

Sol týngi ...

Songhy múng zarlap.

 

Qatpar búlt ashuly nege?

Kózinen yrshidy jasy.

Qayghynyng sony búl deme,

Songhysy ya, bәlkim basy...

 

Jylap túr kók aspan synsyp,

Tamshylar sýiedi meni.

Ómirdi iyirgen Úrshyq,

Qaraydy... qataldau óni.

 

Nelikten adastym eken?

Toryna shyrmalyp týnnin.

Jan ba edim sertine bekem?

Qayghyryp o, nege kýldim?

 

Shaltaudan kelemin tómen,

Ómirden, ólimnen qashyp.

Sabama týsirip ólen,

Tastady mysymdy basyp.

 

Úsqynsyz Shaltaudyng shyny,

Úrlanyp qaraydy taghy.

Tausylyp ol qyzdyng múny,

Jay tapty jany...

 

Shalt basqam qadamdy talay,

Ózimshe Ózimdi syilap.

O, toba, tirimin qalay?

Óltirip ózgeni qinap!..

 

Jaryq kýn qútqardyng nege?

Syiyna rahmet, ÓMIR!

Ómirge qúlshyndy deme,

Ýsh mәrte laqtyrdy ólim!

 

Ólimge rahmet aitam,

Ómirge nalyp ta sirә.

Ýkimin shyghardy beyqam.

Arqalap jýrsin dep kýnә!

 

Qabaghy qatuly búlttar,

Kinәmdi keshirshi menin.

Tabighat, kýnәdan qútqar!

Qúlyng bop óleyin senin.

14. 03. 2011 jyl.