Itke itayaghy, bórige bostandyghy qymbat
Erte zamannan jetken anyzda: «Kórshi eldermen bolghan alapat soghysta jaulary týrkilerdi tegis qyryp salady da, jaralanghan bir balany qasqyrdyng qanshyghy asyrap alyp, bala aman qalady». Sóitip týz taghysy últtyng saqtalyp, úrpaqtyng jalghasuyna sebepshi bolghan eken. Sondyqtan týrki tektes halyqtar ózderin Kók Bóriden taraghanbyz dep, qasqyrdy kie tútyp, qasiyetti ang sanaydy.
Naghyz kókjal qasqyr qauip tóngende úyalastaryn qútqaru ýshin: «Qútylu maghan sert, qútqarmau saghan sert» dep qughynshylarmen ishtey serttesip, anshylargha kórine jortady eken, sabaz. Basqa andardyng bәri tamaq bergen adamnyng degenine kónip, qúlqynnyng qúlyna ainalady. Tek qasqyrlar ghana qolgha ýirenbeydi. «Itke itayaghy bórige bostandyghy qymbat» degen sodan qalghan . Ártýrli anyzdar - órligine erligi say kelip, kýshtige bas iymeytin, tózim men eptiligi qatar jýretin, әdiletsizdikke tózbeytin, eshkimge kegin jibermeytin qasqyrdyng qasiyetteri úrpaghyna júghysty bolsa eken dep tilegen babalarymyzdyn arman-qiyalynan tusa kerek.
Qazaqtar minezdi, sertine berik, erjýrek jigitterdi kókjalgha teneydi. HH ghasyrdyng 20-shy jyldaryna qaray Qúdaysyz qogham qúrudy kózdegen Lenin bastaghan dinnen bezgen kommunister býkil músylmandargha qasiret әkeldi.
Týrkistan Halyq komissarlary Kenesining Tóraghasy K.Sorokiyn: «Músylmandardyng baryn tartyp aluda, alyp qana qoymay, ózderin óltirude. Bizding әskerler qorghaudyng ornyna tonap, qangha bóktirude... Ýreyi ketip, berekesi qashqan halyq bosyp jatyr... Partiyadaghy joldastar... jaghdaydy týzeu ýshin eshqanday shara qoldanar emes... Maskýnemdik pen beybastaqtyq beleng alghan, әlbette osynyng bәri ýshin partiya kinәli. Músylman proletariaty orystan kómek súraydy, orys oghan senbeytinin aitady. Músylmandardy týrtpektep, qudalap týbine jetude... Aq-qarasyn ajyratyp jatpay, dýniye-mýlkin, qatyn-balasyn qúrtyp jiberip jatqan bizding otryadtardan músylman kedeylerining sory qaynauda... osynshama qorlyq-zorlyq kóre túra, olardyng bizge qandaylyq dostyq sezimde bolary aitpasa da týsinikti emes pe? Olardy bizding ózimiz últshyl etudemiz...», - dep jazady. (Túrar Rysqúlov, Tónkeris jәne Týrkistannyng týp halqy», Membaspa, Tashkent, 1925j.,101 bet).
Búl shovinist Ivan Tobolin aitqan: «Markstik túrghydan alghanda, ekonomikalyq jaghynan әlsiz qazaqtar bәribir ólip bituge tiyis», - degen Mәskeuding súrqiya sayasatynyn zamany bolatyn. Ýmit artqan ýkimetting halyqqa jasap jatqan osynday qiyanaty men zorlyq-zombylyqtarynyng kuәsi bolghan týrkining kókjaldary: tatar - Mirseyit Súltanghaliyev, bashqúrt - Zәky Validi, qazaq - Ahmet Baytúrsynúly, qazaq - Túrar Rysqúlov, ózbek - Nizamiddin Hodjaev, qazaq - Ghabdulhakim Bókeyhanov, tatar - Said Ghaliyevtar 1920 jyldyng mausym aiynda Mәskeude, Shyghys halyqtary ókilderining Ortalyq burosynyng kenesin ótkizedi. Osy keneste Túrar Rysqúlov: «Týrkistan men Qazaqstanda Qazan tónkerisi bolghan joq. Orystar biylikti tartyp aldy da, jeke dara biylep-tóstey bastady. Býgingi kýni búrynghy gubernatordyng ornyna orys júmysshysy otyr. Ózgergen eshnәrse joq. Orys otarshyldary men orystyng Qyzyl Armiyasyn Reseyge qaytaru kerek. Kenes ýkimeti últtyq qozghalystardy qoldauy tiyis. Múnda eshqanday últshylydyqtyng nyshany joq. Týrkistan men Kavkazda partiya úiymdary qúrylyp, birynghay músylmandardan túratyn Qyzyl armiya jasaqtalsyn»,- dese, Zәky Validi: «Barshqúrtstanda patshanyng sheneunikteri Aqpan tónkerisinen keyin júmystan quylyp, Qazan tónkerisinen keyin qaytadan qabyldandy. Ol azday Kenestik apparat qyzmetine patshanyng sheneunikteri kirip alghan. Múnday sayasat Shyghystaghy tónkeriske ziyanyn tiygizedi. Sol ýshin Shyghystaghy basshylyqtyng tizginin óz qolymyzgha alyp, ortalyqpen alystan ghana syilasyp túrghanymyz abzal»,- deydi.
Al, M.Súltanghaliyev: «RKP(b) –nyng baghdarlamasy Shyghysqa emes Batysqa arnalyp jasalghan. Ony ózgertpey osy kýiinde qoldanu mýmkin emes. Nege biz Shyghys halyqtarynyng mýddesin qorghamaytyn baghdarlamany qoldauymyz kerek. Sondyqtan RKP(b) –nyng baghdarlamasyn óndep , onyng Shyghysqa arnalghan núsqasyn jasau ýshin, býkil Reseylik músylman kommunisterining sezin shaqyru kerek»,- degen oy tastaydy.
Qatysushylar: «Býkilodaqtyq músylman kommunisterining sezin Ortalyq komiytetting rúqsat bergen-bermegenine qaramay, sezd Mәskeude emes, Baku men Tashkentting birinde ótkizilsin. Rezolusiyany pysyqtau ýshin komisiya qúramyna Said Galiyev, Mirseyt Súltanghaliyev, Zәky Validiy, Túrar Rysqúlov engizilsin»,- degen sheshimdi bir auyzdan qoldaydy. Búl kezde Rysqúlovtyng basshylyghymen Týrkistanda músylman jigitterinen qúrylghan 30 myng atty әsker jasaqtalyp, soghys ónerine jattyghyp jatqan bolatyn. Osy keneske qatysqandardyng Zәky Validiyden basqalarynyng bәri 1937-1940jyldary atylyp ketti.
1923 jyly Kremlide ótken IV Últtyq keneske qatysushylar Súltanghaliyevti kontrevolusiyalyq kýshtermen (basymashylarmen) baylanysqany ýshin «últshyl» dep jabyla aiyptap, partiyadan shygharady. Osy kenestegi Rysqúlovtyng sózinen keyin Staliyn: «... Súltanghaliyevting kemshiligin betine basyp partiyagha adaldyq tanytpadyn, Súltanghalivpen iydeologiyalyq baylanystasyn, maqsattaryng bir ekenin jasyrasyn...»,- dep kinәlaghanyna Rysqúlov: «Stalin qatelesedi»,- dep, eshkim betine qarap sóz aitu týgili atyn aitugha qorqatyn kósemge taysalmay júrt aldynda ashyq qarsy shyghyp, naghyz kókjaldyq minez tanytady. «Týrkistan tútas bol, Týrki tildes týgel bol» dep barlyq kýsh-jigerin býkil týrki әlemin biriktirip, quatty memleket etudi armandaghan asyl azamat, aqyrynda óz iydeyasynyng qúrbany boldy.
Sengen ýkimetining basqa últtargha «búratana» dep at qoyyp, jeri men bar baylyghyn iyemdenip, olardy qara júmysqa jegetin qúl men esikte jýretin kýng qyludy kózdegen patshalyq Reseyding aram pighylynyng jalghastyrushysy ekenine kózi jetken Zәky Validy 1923jyly qystyng kýni Iran arqyly shekara asyp, ghylymmen ainalysu ýshin Evropa asady. Keterinde auyryp jatqan proletariat kósemi V.IY.Leninge jazghan hatynda, Stalinning Rudzutak arqyly ózin partiya qataryna qaytadan qabyldaugha uәde bergenin aita kele: «...1919 jyldyng 20-shy nauryzynda qabyldanghan «bashqúrttyng óz armiyasy bolady» degen qaulyny 14 ay ótkennen keyin, 192 jyldyn 20-shy aqpanynda Stalin ekeuing búzyp, qaytadan qauly shygharyp armiyany ózderine tikeley baghynatyn qyldyndar. Býginde bashqúrt armiyasy tolyqtay joyylghan. Osydan keyin senderge qalay senemin... Mening Kenestik Reseyden ketuim Reseyding Ontýstik-Shyghys músylmandarynyng tarihynda jana kezendi bastaydy. Músylmandardyng ózderining qúqyqtary jolyndaghy kýresteri reseyding ishki mәselesi ghana bolyp qalmay, dýnie jýzining nazaryn audaratyn halyqaralyq problemagha ainalady. Mening maqsatym-osy kýresting mәn-maghynasy men tarihyn әlemge jariya etu... Senderding jýrgizip otyrghan sayasattaryn bostandyqta ómir sýrgisi keletin basqa últtardy kýshpen baghyndyryp, tútqynda ústau. Sondyqtan Kenestik Resey әr halyqtyng nómir birinshi jauy bolyp qalady...Abay bolynyz, jibergen qatelikterding bastauynda sizding ózinizding túruynyz mýmkin»,- deydi. (Budite ostorojny, vozmojno u istokov sovershennyh oshibok stoiyte Vy samiy). Býkil týrkilerding joghyn joqtap, Úly Maqsat jolynda tughan jerdi tәrik etken kók bórining úrpaghy 1970 jyly 80 jasynda Týrkiyada ómirden ozady.
1934 jyly Stalin Súltanghaliyevti týrmeden shygharyp, shetelde túratyn ruhtas dosy Zәky Validiydi esebin tauyp KSRO-gha shaqyr degen talap qoyady. Validy kelse basyna bostandyq beremin dep uәde beredi de, oghan Saratov oblysynda túrugha rúqsat etedi. Sol kezdege sayasy ahualdy salmaqtap, qandastaryna ózinen góri shet eldegi Zәky Validiyding paydaly ekenin oilaghan Súltanghaliyev Stalinning úsynysynan bas tartady. Aytqanyna kónbegen Súltanghaliyevti 1937 jyly qaytadan tútqyndap, 1939 jyly atu jazasyna kesip, 1940 jylydng 28 qantarynda ýkimdi jýzege asyrady. Halqynyng bolashaghy ýshin kókjaldyq ruhyn taptatpay qúrban bolyp kete bardy, qayran arys azamat.
1918-1933 jyldar arasynda qoldan úiymdastyrylghan alapat asharshylyqtardan qazaqtar 70 payyzynan aiyrylyp, jýzderi jasyrylmay ashyq aspan astynda iyt-qúsqa jem boldy. Ashtan qyrylyp, kómusiz qalghan adamdardyng molasyna ainalghan Qazaqstangha 1933 jyldyng 1-shi aqpanynda Reseyden 1 mln. adamdy qonystandyru turaly G.Yagodanyng qoly qoyylghan №50062 diyrektiva shyqty. Búl qújatta kóship kelushilerge júmys oryndaryn ashyp, ýy taghy basqa túrmysqa qajetti auruhana, mektep salu jayly is-sharalar úiymdastyrylu jayly aitylady. Osy jyldyng 13-shi aqpanynda Yagoda men GULagtyng bastyghy Berman Stalinge jazghan №50073-shi hatta 2 mln. adamdy Qazaqstangha jer audaru josparlaryn qalay iske asyryp jatqandary jayly esep beredi.
1937-1940 jyldary sol qyrylghan halyqtyng ómirine arasha týsken qayratkerlerimiz qughyn-sýrginge úshyrap, atylyp ketti. Osy bir azaly kezende últtyq kodtyng kýzetshisi-kókjaldyq minezden aiyrylghan qazaqtardyng tabighy bolmysy ózgerip, ruhy sónuge ainalghan óliara kezde, Stalin bastaghan Kenes ýkimeti basshylarynyng zúlymdyghyn Gitlerding býkil әlemge ýstemdik jýrgizudi kóksegen qanqúily jauyzdyghy toqtatty. Búl endi órtti órtpen sóndirgendey qúbylys boldy. Qoldan jasalghan qiyanattan ensesi týsip, esinen airylghan Alash úrpaqtary «El shetine jau tiydi» degendi estigende shalajansar denelerge qan jýgirip, aruaqtanyp shygha keldi. Myndaghan qandastarymyz ózderi súranyp soghysqa attandy. Ata jauy jongharlardy jengennen keyingi qazaqtyng qas dúshpanmen emin-erkin, betpe-bet kelip shayqasqany osy boldy. Zúlym sayasattyng ezgisinen teperish kórip, óshuge ainalghan últtyng kókjaldyq ruhy maydan dalasynda qayta oraldy. Úly Qazybek babamyzdyn: «Eshbir dúshpan basynbaghan elmiz, basynan sóz asyrmaghan elmiz. Atadan úl tusa, qúl bolamyn dep tumaydy, Anadan qyz tusa kýng bolamyn dep tumaydy» degen úrandy ósiyetin túmar qylyp taqqan әr qazaq tektiligin әlemge pash etti. «Qazaq – el emes» degenderding auzyna qúm qúiyldy.
Osy kezeng qazaq últy ýshin – zerttelmey jatqan negizgi tarihy aqtandaqtardyng biri. Kenestik dәuirde ómir sýrip, ómirden ótip ketken akademikter men shashtaryn qyrau shalghan býgingi kýngi ghalymdardy tarihymyzdyng aqtandaqtaryn saralauda kókjaldyq minez kórsetpegeni ýshin kinәlaugha da bolmas. Búl endi tәuelsizdikting azat auasymen tynystaghan tarihshylardyng jana legining enshisinde...
Sóz zergeri Ghabiyden Mústafiyn: «Dýniyeden ózing ketkenmen, izing qalsa bolghany. Sol izben kelip, syryndy ashady keyingiler»,- deydi. Últtyq kodtyng qúpiyasy «janym – arymnyng sadaqasy» dep, tektilikting tuyn jyqpay, el ýshin ózderin qúrbandyqqa shalghan erlerding órshil ruhtarynda. Bir anyghy: sol súrapyl jyldary «halyq jauy» atanyp, atylyp ketken bozdaqtardyng bәri keyingi úrpaqqa ónege bolatyn últtyng qaymaqtary. Zaman ózgergenmen kókjaldardyng kýresi toqtaghan joq. «Úly Otan soghysy» dep atalghan qyrghynnan keyin 1960-shy jyldary esterin jiya bastaghan shovinisterding imperiyalyq pighyly bas kóterip, asty men ýsti baylyqqa toly qazaq jerine qaytadan kóz alarta bastaydy. Qazaqtyng asyn iship, ayaghyn tepken Kenes Odaghynyng basshysy әperbaqan-kommunist Hrushevtyng mysyn basyp, Qazaqstandy bólshekteuden aman alyp qalghan Júmabek Tәshenovtyng ómir joly iysi týrki júrtyna ýlgi-ónege. Bir әttegenayy, Kók Bórining kiyesi qonghan asyl azamatqa Elordamyz Astanada osy uaqytqa deyin bir eskertkishting ornatylmauy eldimizge syn. Ghasyrlar toghysynda bir tuatyn úly túlghanyng beynesi bәiterekpen iyq tirestirip túrsa «janghyrtyp jer sarayyn» (Qasym Amanjolov) keletin úrpaqtyng ruhy asqaqtar edi ghoy.
Osyndaydan әngime tuady. Amerikada oqyp jurgen qyzyna barghan tanystarym kóshede «kimsinder» dep súraghandargha qyzy «chayna», yaghny «qytaymyz» dep jauap berip, «qazaqpyz» deseng múndaghylar «borat» dep kemsitedi dep qorlanypty.
Osyndayda eske týsedi. 1987 jyly qabardiyn-balqar eline otbasymyzben turist bolyp bardyq. Birde elding ortalyghy Nalichik qalasynda avtobusta kele jatqanymyzda, jetpisting juan ortasyna kelgen balqar aqsaqal ornynan atyp túryp, «qazaqtar otyryndar» dep oryn berdi. Bizding «otyrmaymyz» degenimizge qaramay iyin tiresken kólikting ishinen jolaushylardy túrghyzyp bizdi otyryghyzyp kónili jaylanghannan keyin: «Aynalayyndar, 1940 jyldary elderine ash- jalanash jer audarylyp barghanda qazaq últynyn arqasynda aman qaldyq. Qazaqtar bizdi bótensimey, bir ýzim nanymen bólisip, bauyrlaryna tartty. Senderge biz týgili úrpaqtarymyz ómir boyy qaryzdar», -dep, kózine jas aldy. Kózi ashyq, kókiregi oyau kәriya otyrghandargha qazaqtardan kórgen jaqsylyqtaryn eske týsirip, tamyry bir týrkiler turaly әngime aitty. Oqu oryndarynda basqa júrttyng tarihyn oqyghan bizder ýshin búl erekshe janalyq edi. Sodan qoyar da qoymay qonaqqa shaqyryp, aghayyn-tuystaryn jiyp, jandary qalmay qúrmet kórsetti. Agha úrpaqqa degen qúrmetimiz artyp, ózimizding qazaq bolyp tughanymyzgha maqtanysh sezimi payda boldy.
Qazir jer-jerde «Qazaq eline myng alghys» eskertkishterin qong sәnge ainaluda. Dúrys qoy. Qazaqstan 130 últtyng mekeni «últtar dostyghynyng laboratoriyasy» dep maqtandyq. Bәri oryndy. Al endi bastaryna týsken auyr kezende jerimizdi panalap, el qataryna qosylghan týrli etnostardyng qazaq últyna degen yqylasy men shynayy alghysynyng kórinisi retinde «Qazaq eline myng alghys» monumentterin óz elderinde ornatsa núr ýstine, núr bolar edi. Eskertkish ótkenge taghzym etip, tarihtan taghlym alatyn oryngha ainalyp, halyqtar arasyndaghy dostyqty nyghaytumen qatar, basqa memleketterge qazaqtardyng darhandyghy men keng peyildigin moyyndatatyn is-sharagha ainalar edi. Atalarynyng qazaq últynan kórgen jaqsylyqtary ýshin Nalichikte kezdesken balqar kәriyanyng úrpaqtary kem degende 30 memleketten tabylatyny atqan tanday aqiqat ekenine kýmәnim joq. Tek osyndaghy toyshyl aghayyndary olargha qúlaq qaghys etse jetip jatyr. Qazaqtar « jylamaghan balagha emshek bermeydi» demeushi me edi. Sonda shetke shyqqan jastar Amerikagha barghan qyzymyz siyaqty qorlanbay, basqa júrttyng aldynda jýzderi ashyq bolar edi.
«Myng ólip, myng tirilgen» qazaqqa Jaratushy tәuelsizdik baqytyn syilady. Últty tarihy tamyrynan aiyryp, qazaqtan «qara orys» shygharudy kóksegen Kenestik iydeologiyanyng niyetining búzyqtyghynan bolsa kerek, ay men kýnning amanynda KSRO-nyng ayaghy aspannan keldi. «Bireuge or qazba» degen sóz osyndaydan qalghan ghoy. Kim biledi, Kenes Ýkimeti tarqamasa, últtyq kodymyzdy izdemek týgili tórimizge «kýn kósem» Leninning portretin ilip, Reseyding bir Avtonomiyasy bolyp otyrar ma edik?...
Kópshilikting ishinde: « Eger últtyq kodty erterek izdesek bәri basqasha bolar edi»- degen pikirler de aitylyp jatady. Payghambarymyz(s.gh.s.): «Alla Taghala әlsiz mýminge qaraghanda kýshti mýmindi jaqsy kóredi». «Qap әttegen-ay! Egerde men búl isti bylay bastaghanymda ghoy»,-dep aitushy bolma. Kerisinshe, «Búl is Alla Taghalanyng qalauymen bolghan is»,- dep sabyr et. Óitkeni «eger de» degen sóz sәtsizdikke sebepshi bolady»,- degen eken.
Býginde Qazaqstandyq qogham sayasy daghdarysta ekeni eshkimge qúpiya emes. Sondyqtan últtyq kodty izdeu - janghyrudyng bastauy dep qaraghanymyz abzal. Basqa jol joq. Aldau men aldanudyng da shegi bar. Qolynda biyligi barlar halyqtyng qaltasyna qol salyp, qúlqynnyng qúlyna ainaluda.
Amerikanyng ayarlyghynan, Orystyng ozbyrlyghynan, Qytaydyng qiytúrqylyghynan qorghap qalatyn - Kókbórining ruhy, kókjaldyq minez! Biz osynday asyl qasiyetterimizden aiyrylyp qalghan halyqpyz. Sodan da bolar zúlym sayasattyng qúrbandary - milliondap ashtan qyrylghan bauyrlarymyzdy óz dәrejesinde joqtay almay kele jatqanymyz. Namysy taptalyp, jetimning kýiin keship jýrgen, shetten elge qarap jautandaghan qandastarymyzgha qamqor boludyng ornyna alpauyttardyng qabaghyn baghyp, pýshәiman tirlik keship jýrgenimiz.
Sondyqtan Tәuelsizdigimiz túghyrly, basymyz týgel, bauyrymyz býtin bolsyn desek - ruyna, jýzine, últyna, partiyasyna qaramay naghyz kókjaldar birikkende ghana aqyn Temirhan Medetbek jyrlaghanday:
Enkeygenge enkeydim,
Shalqayghangha shalqaydym.
Qysqanda,
Qu aghashtan bushyghardym.
Syqqanda,
Qara tastan su shyghardym.
Atandy asyqtay attym.
Qarsy kelgendi,
Qazyqtay qaqtym.
Alshayyp jýrdim,
Taltayyp túrdym, - dep esh pendege jaltaqtamay, en dalada erkin jortqan Kókbóri babalarymyzdyng asqaq ruhynyng oyanuyna sebepshi bolady.
Ramazan Qúrmanbaev
Abai.kz