"Kinopark 8 IMAX Saryarka"  kinoteatrynda QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi tapsyrysy boyynsha Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» AQ «El» produserlik ortalyghymen birlese otyryp týsirgen últ-azattyq Alash qozghalysy turaly syr shertetin «Alash tuy astynda» atty derekti filimining túsaukeseri ótti.

Filimning túsaukeserine QR Mәdeniyet jәne sport ministri Arystanbek Múhamediyúly qatysty.

- Elbasy N.Nazarbaev ózinin «Tarih tolqynynda» kitabynyn «Alash múrasy jәne osy zaman» atty tarauynda: «XX ghasyrdyng basynda últtyq birlikti nyghaytu iydeyasyn algha tartqan ruhaniy-zerdeli iygi jaqsylar qazaqtyng últtyq iydeyasyn jasau mindetin óz moynyna aldy. Olar qoghamnyng týrli tarabynan shyqqandar, әri eng aldymen dәstýrli dala aqsýiekterining ókilderi edi. XX ghasyrdyng basyndaghy qazaq qoghamynda ziyaly qauym qalyptasuynyng úrpaqtar estafetasy siyaqty sipaty bolghanyn atap aitqan abzal» - dep kórsetken bolatyn.  Osy orayda, Alash azamattarynyng tarihy az uaqytta qazaq halqyna sinirgen enbegining baghasy ólsheusiz ekenin basa aitqym keledi. «Alash tuy astynda, kýn sóngenshe sónbeymiz!» - dep jyrlaghan Súltanmahmút Torayghyrovtay býginde alash izbasarlary barshylyq. Preziydent Núrsúltan Nazarbaev Alash arystary ústanghan últtyq iydeyany býgingi tәuelsiz Qazaqstanda úshtastyryp, kóregen sayasatty ústanyp keledi, - dep keninen toqtaldy ministr Arystanbek Múhamediyúly.

Sonymen qatar, qúrmetti qonaqtar qatarynda QR Mәjilis Parlamentining deputaty Azat Peruashev boldy.

- Býgin shyn mәnisinde erekshe oqigha bolyp otyr. Alash azamattaryna arnalghan derekti filimning túsaukeseri ótip jatyr. Osydan jýz jyl búryn alash azamattary ózderin qúrbandyqqa shalyp, ayanbay enbek etken. Sony býgin biz úmytpay, úlyqtap otyrmyz. Kópshilikke belgisiz paraqtardy ashayyq dep otyrmyz. Filimdi týsirgen topqa alghys bildire otyryp, osynday filimdi óndiriske jibergenine mәdeniyet ministrligi jәne sport ministrligi men ministr Arystanbek Múhamediyúlyna kóp rahmet aitamyn, - dedi Azat Peruashev.

1918 jyldyng 8-23 qyrkýiegi aralyghynda Reseyding Ufa qalasynda Memlekettik mәjilis ótti. Mәjiliske Reseyding sol kezdegi bolishevizmge qarsy barlyq sayasy kýshteri qatysty. Osy mәjiliste Alash qayratkerleri últ-azattyq kýres mýddesin zandy týrde qorghaudyng ýlgisin kórsetti.

«Alash tuy astynda» atty derekti filimning alghashqy kórsetilimi 100 jyl búryn ótken osy datagha ýilestirilip otyr.

Filimdi týsiru toby Alash qayratkerlerining izimen Semeyding Alash qalasy atalghan aumaghynda, Mәskeudegi Kremli, Sankt-Peterburgtegi Duma otyrystary ótken Tavriya sarayynda, Smolinyida, Sankt-Peterburg, Qazan uniyversiytetterinde, Ufadaghy Memlekettik Mәjilis ótken búrynghy «Sibir» qonaqýiinde týsiru júmystaryn jýrgizgen.

- Óz atymnan filimning jaryqqa shyghuyna yqpaldastyq etken Mәdeniyet jәne sport ministrligin basqaryp otyrghan Arystanbek Múhamediyúlyna, «Qazaqfilim» kinostudiyasyna, «El» produserlik ortalyghyna jәne Qazaqstannyng Reseydegi elshiligine alghysymdy aitqym keledi. Búl filim Alash ordanyng jýz jyldyghyna arnalghandyqtan, osy bir ghasyrdan keyingi tarihty qorytu, salmaqtau, Alash qayratkerleri qazaq halqyna qanday úran qaldyrdy taghy bir oy eleginen ótkizu, -dedi ssenariy avtory Bolat Mýrsәlim.

Ayta ketsek, «Alash tuy astynda» filimi ýsh bólimnen túrady. «Oyan, qazaq!» atty alghashqy bólimde Alash qozghalysynyng qalyptasu kezeni, jәdidtik aghym men batys mәdeniyetining yqpaly, qazaq baspasózining bastaulary, Duma júmysyna aralasu, 1916 jylghy kóteriliske kózqaras mәselelerining týitkildi tústary aitylady.

Ekinshi bólim «Jariyalanbaghan avtonomiya» dep atalady. Búl bólimde 1917-1920 jyldardaghy Alashorda ýkimetining qyzmeti tereninen qamtylghan. Alash qayratkerleri nege tәuelsizdikti emes, nege avtonomiyany tandady? Alash әskeri qalay jasaqtaldy? Alash avtonomiyasy jariyalandy ma, joq pa? Á.Bókeyhan men M.Shoqay Ufadaghy Memlekettik mәjiliste últ-azattyq kýres mýddesin qalay qorghady? Ekinshi bólim osy sipattaghy saualdargha jauap izdeydi.

«Qaterli ótkel» dep atalatyn ýshinshi bólim – 1920 jylghy qazaq shekarasyn anyqtaumen bastalatyn Alash qayratkerlerining Kenestik dәuirdegi kýresine arnalghan. Búl bólimde Goloshekinning qyrghyny, Stalindik repressiya jyldaryndaghy Alash taghdyry naqty derektermen kórsetiledi.

«Alash tuy astynda» filimning Bas kenesshisi – Mәmbet Qoygeldi,

Shygharmashylyq kenesshisi – Túrsynjan Shapay,

Rejisseri – Ergen Toqmurziyn,

Ssenariy avtory jәne әngimeleushisi – Bolat Mýrsәlim,

Qonshy operatory – Mústafa Óner,

Kompozitory – Beybit Aqosh.

Abai.kz