Alashtyng altyn jýlgeli sózi men isi ólgen joq. Alash iydeyasy  mәngilik jasampazdyghymen aldymyzdan jarqyryp baghdar bolyp keledi. Alashqa qyzmet etu bir sәtke de toqtaghan emes. Alash ruhynyng jana zamanda jadymyzda janghyrghyruyna ólsheusiz enbek etip kele jatqan  Alash ruhty azamattar bar. Sonyng biri hәm biregeyi - jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay myrza internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bolyp, oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardargha jalghasty jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

- Qazaqtar! Tarih bizge bir-birimizden ósh alu ýshin emes, sabaq aluymyz ýshin kerek. Ótken - ótti. Sol ótkennen sabaq ala otyryp, qazirgi Alashymyzdy (qazaghymyzdy) qalay kórkeytemiz, búrynghy qazaqylyghymyzdy qaytadan qalaysha janghyrtamyz degen mәseleni sheshuge júmsayyq ta kýshimizdi. Negizgi súraq: Ne isteu kerek? Túrsyn agha, aitynyzshy, ne isteuimiz kerek? Ótkende ózinizben az uaqyt qana sóilese aldym. Qúmarym qanbady...

Naghashybay Esmyrzaev

- Naghashybay bauyrym! Eng aldymen sauatty nadandar men pasyqtardy «emdeu» kerek.

«Birindi qazaq - biring dos, Kórmeseng kýnning bәri bos!».

Keler kýnderdegi últtyq qozghalystyng úly kýshi - birlikte. Men kósem izdep jýrmin. Shirkin, Bókeyhanovtyng kólenkesindey bolsa da qanaghat tútar edim.

Alashtyng altyn jýlgeli sózi men isi ólgen joq. Alash iydeyasy  mәngilik jasampazdyghymen aldymyzdan jarqyryp baghdar bolyp keledi. Alashqa qyzmet etu bir sәtke de toqtaghan emes. Alash ruhynyng jana zamanda jadymyzda janghyrghyruyna ólsheusiz enbek etip kele jatqan  Alash ruhty azamattar bar. Sonyng biri hәm biregeyi - jazushy, alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay myrza internet-konferensiyamyzdyng kezekti qonaghy bolyp, oqyrmandar tarapynan kelip týsken saualdardargha jalghasty jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

- Qazaqtar! Tarih bizge bir-birimizden ósh alu ýshin emes, sabaq aluymyz ýshin kerek. Ótken - ótti. Sol ótkennen sabaq ala otyryp, qazirgi Alashymyzdy (qazaghymyzdy) qalay kórkeytemiz, búrynghy qazaqylyghymyzdy qaytadan qalaysha janghyrtamyz degen mәseleni sheshuge júmsayyq ta kýshimizdi. Negizgi súraq: Ne isteu kerek? Túrsyn agha, aitynyzshy, ne isteuimiz kerek? Ótkende ózinizben az uaqyt qana sóilese aldym. Qúmarym qanbady...

Naghashybay Esmyrzaev

- Naghashybay bauyrym! Eng aldymen sauatty nadandar men pasyqtardy «emdeu» kerek.

«Birindi qazaq - biring dos, Kórmeseng kýnning bәri bos!».

Keler kýnderdegi últtyq qozghalystyng úly kýshi - birlikte. Men kósem izdep jýrmin. Shirkin, Bókeyhanovtyng kólenkesindey bolsa da qanaghat tútar edim.

- Caq hanzadasy Anaharsis turaly ne bilesiz? Qanday jaqsy materiyaldar bar?

-«Dulygha» atty eki tomdyq әfsanada «Anaqarys» atty tarau bar. Mening bar bilgenim sonyng ishinde qamtyldy.

- Túrsyn agha, alashtanushy retinde birshama enbektenip jýrsiz, alash atynan rahmet! Alayda, sizge zertteushige tәn salqynqandylyq pen baysaldylyq jetispey jýrgen sekildi. Óziniz osy jayly oilanbaysyz ba? Meninshe, siz alashtanushylardyng aghasy bolyp bәrin biriktirgeniniz oryndy jәne sony bastasanyz eken. Sonda biylikti iyliktirip, bәlkim, grant alyp tiyanaqty dýnie shyghar. Áytpese, sizding enbeginizdi ózinizding emosiyaynyz basyp, dúshpan kóbeytip jýrgendey әser bar. Aman bolynyz, alashqa kereksiz! Jershildikke shydamdy bolynyz...

- Bauyrym Serikjan! Janashyrlaghyna shyn rizamyn. Jazushynyng mindeti - shimirkendiru, oilantu. Qazir shymshymasang - shimirkenbeydi. Búl da bir әdeby tәsil. Áytpese, senator Gharifolla Esim aitqanday, «Túrsyn qayghy» atanyp, atymdy shygharayyn degen oiym joq. «Qayghy shyghar ilimnen» degen de bar emes pe. Sony akademikter nege eskermeydi eken. Álde... olarda uayym bolmay ma?

- Elimizding «Qazaqstan Respublikasy» degen qazirgi atyn ózgertip, bolashaqta «Alash Respublikasy»dep atasaq qaytedi. «Alash avtonomiyasyn» qúrudy maqsat etken arystarymyz osy Alash atauymen bolatyn eldi arman etti emes pe.

-Tek qana: Qazaq respublikasy. Alash - últtyq iydeyanyng simvoly bolugha tiyisti.

- Enbeginiz jana týssin! Alash iydeyasy jóninde ortalyq telearnalarda nege kóp aitylmaydy? Qatarlaryma Alashtyqtar jayynda aita bastasam, selt etpeydi. Meninshe, ne ekenin bilmeytin sekildi.Jәne gazet betterinen góri arnalardan kóbirek aitylsa, sebeib gazetti bәri oqy bermeydi. Qarakesek.

- Alash turaly materialdardy saylau ótkenshe uaqytsha toqtatyndar - dep resmy týrde joghary jaqtan núsqau, búiryq berilgenin anyq bilemin. Onyng uaqyty endi ótken shyghar. Al ózine aitarym, jónindi bildirip, nyspyndy jasyrsan, maysyzdana beresin!

- Súraytyn nәrse kóp, biraq súraghym joq. Úzaq jasanyz agha! Ómir ótip barady. Qalghan ghúmyrynyzda Allagha degen qúlshylyghynyz kemeldene berse eken!...

Altaydyng balasy

- Altaydyng basyn búlt shalmasyn. Endi qara arghymaqtyng bauyryn oq kespesin, qara atannyng búidasy ýzilmesin. Jondarynda qúljalar jortsyn.

- Tarihty zerttey bergenshe qalghan ghúmyrynda Allagha qúlshylyqpen ótkiziniz degen tilek pe, búl?

- «Jaqsy sóz - jarym yrys». Allanyng aldyna qamsyz barmasyn degen imany niyet qoy. Qabyl aldym.

- Túrsyn agha, armysyz? «Abaydyn» qonaghy bolghanynyz ýshin alghysym sheksiz. Songhy kezderi qazaq qoghamynda ziyalylardyng ishinen sizding ýniniz, janayqayynyz qatty shyghyp jatyr. Rizamyn. 1) Tarihymyz búrmalanyp jazylyp jatyr degen oy aittynyz. Osy tarihymyzdy qaytsek dúrys jazamyz? 2) Jogharyda bir aghamyz jazghanday, ne isteu kerek? Alash iydeyasyn býgingi ómirimizge oraltu ýshin qanday qareket qylmaq kerek? 3) Bizding armanymyz qashan oryndalady? Qazaqtyng últtyq memleket qúru iydeyasynyng jýzege asuy mýmkin be jәne ol qashan bolady dep oilaysyz? 4) Qazaq әdebiyetining irili-úsaqty ókilderi nege jaghympaz bolyp ketti?

- Biz qazir tәuelsiz elmiz. Últtyq memleketti qúru jolyndaghy kýres jýrip jatyr. Eger boykýiezdene, oikýiezdene bermey, ruhty silkip ústasaq, sózsiz jetemiz. Áytpese, ne ýshin ómir sýrip jýrmiz.

Jazushylardy jaghympaz etken - kýn kóris. Baspana. Múqtajdyq. Qyzyl qaryn balanyng qamy. Qazir tym asausy bersen, balandy túqyrtady. Sofy aghamyzdyn, taghy da basqa qalamgerlerding azamat balalaryn qyzmetten tegin ysyrdy deysing be? Kim nemersining toq jýrgenin jek kóredi deysin.

- Oljastyng aljasuyna qalay qaraysyz? Óz tiline qarsy, óz últyn aldaudy at shygharudyng kapitaly etetin arsyz elita turaly ne aitasyz? Tarihshylar keyde keshege kóp qarap jaltaq bolyp qalu auruyna úshyraytynyn sezesiz be? Bolashaqtyng biyigine shyqqan oishyldyng kózimen tariyhqa qaraytyn әulie tekti últshyl tarihshylar qashan qalyptasady? Mәlim bir dәuir shyndyghyn birshama qauzaghandardy ghana tarihshy deuding qanday qisyny bar? Tarihshy tarihtyng qisynymen bolashaqqa jol silter edi ghoy? Onday kóregendik nege tam-túm, siyrek? Men, Men degen osynau múryn úshyndaghy arsyz mýddeshilik auruynan, ataqqúmarlyq auruynan qazaq ziyalylary qashan arylady?

- Meni de osy súraqtar kýnine myng ret mazalaydy. Keyde siz emeuirin etip otyrghan adamdardyng súlbasyn kórgede syrt ainalyp ketemin.

«Arsyz bolmay ataq joq, aldamshy bolmay baq qayda?» - degen emes pe Abay atan.

Bir anyghy: arsyz adam - qarakókting qataryna jatpaydy. Olardyng oryny - tarihtyng kýltóbesi men jemtikte.

- Qazirgi biylikke kózqarasynyz qalay?

Búrynghysha basqarugha bolmaytynyn biledi, dәl býgin qalay basqaryp jatqanyn ózi de bilmeydi, ertengi kýndi elestetkisi kelmeydi.

Anyghy: olar halyqtan irgesin ajyratyp aldy, ghylymdy da, bilimdi de, mәdeniyetti de betine jiberdi. Tek «aqsha» kirip shyghatyn indi ghana andyp otyr. Ashyq múhiytqa bet alghan aisberg siyaqty jaghadan alystap barady. Oqshantaydaghy oqsyz patrondardy auystyrudy ghana ermekke ainaldyrghan siyaqty.

«Tanymadyq,

Jarymadyq,

Jaqsygha bir irgeli.

Qolyna alyp,

Pәle salyp,

Andyghany óz eli» (Abay).

- Túrsyn agha, Óziniz enbek etetin ENU-ding rektory B.Ábdirayymdy biz óte jek kóremiz, al siz she?

- Balam! Men qaqpangha týsken ayaghyn shaynap tastap qútyla-qútyla jilinshigi moltaq bitken taqys kókshulanmyn. Sondyqtan búl qaqpandy da ainalyp ótip ketkenime keshir.

- Túrsyn agha, «On ghasyr jyrlaydy»antologiyalyq kitabynda Abaydyng ólenderi ózgeriske úshyrady. Ghalymdar ózderin qorghap aqtaldy. Mәselen, A.Symaqova: «Abaydyng qoljazbasynda Allah dep jazylghan!» dedi. Abaytanushy retinde Siz búghan ne dey alasyz? Siz de Aygýl sekildi: «Bir әripti qozghaghandardyng artynda ýlken úiymdar túr!» dep oilaysyz ba? Jeke azamat retinde oiynyzdy aitsanyz. Jaltaqtyqty janym sýimeydi. Bibýgil Jeksenbay búl mәseleni 7-arnadn kórsetti. Sóz kezegi Sizde!

- «Allanyng ózi de ras, sózi de ras, Ras sóz eshqashanda jalghan bolmas!» (Abay).

«Alla aitqyzbay ishindi biledi, oila!» (Abay).

«Alla!» degen sóz jenil...» (Abay).

Osydan artyq qanday tura sóz kerek.

- Abay múrasy krishnalardyng qaghidattaryna ainalyp shygha keldi. Ne deriniz bar agha?

- Búl taghy ne pәle?  Ol qaydan shyqty? «El búzylsa, salady, shaytan órnek» (Abay) degen osy.

- Sәlemetsiz be, Túrsyn agha! Sidzing Alash arystary turaly zertteu enbekterinizdi oqyghan sayyn ózime ruhany kýsh alamyn. Enbekterinizdi oqyghan sayyn alash «auruymen» auyra bastadym. Alash qayratkelerining ómiri, qayratkerlikterin zertteulerding nәtiyjesin saraptay kele, bizding elding últtyq iydeololgiyasyn, osy kisilerding ústanghan joly, iydeyasyn jalghastyrushy bolashaq qazaq últtyq memlekettik qayratkerining bolmysyn jasau jәne qalyptastyru ýshin mekteptegi jas úrpaqty últtyq ruhta tәrbiyeleuding negizin qalaudyng mezgili jetti dep oilaymyn. Tek qana ghylymiy-zertteu nemese júrtshylyqqa tanystyru ghana emes tútas últtyq qúndylyqqa, iydeyagha ainaldyrudyng mehanizmderin jasau kerek. Óziniz jәne basqa da ghalymdar, mysaly Mәmbet Qoygeldiyev siyaqty ghalymdarmen birlese otyryp Alash arystary turaly derekti filim jasasanyzdar jaqsy bolar edi. Bizge búdan basqa dúrys jol, ústanym joq. Siz qalay oilaysyz?

- Men alash iydeyasyn nasihattau ýshin nege de bolsa dayynmyn. Homeyniydin: «Ghylymdy iygeru ýshin shaytanmen de til tabysar edim» - degen sózin múrajayynda óz kózimmen oqydym. Al tayauda bir әiel: «Alash jәne kelisimpazdyq iydeyasy» degen taqyrypta kino týsiruge mol qarjy bólindi. Kenes beriniz» - degende qatty yza boldym. Búl nasihat emes, jalghan ghylym, alashqa jasalghan qiyanat. Shyndyqty ótkizu ýshin ótirik aitatyn zaman ótti. Endi alashty taza ústauymyz kerek.

- «Úly Otan soghysy» degen úghymdy «Ekinshi dýniyejýzilik soghysy» desek qalay bolady? Sebebi Rossiya biz ýshin Úly emes qoy! Olar Úly orys degenge qúnyghyp alghan.

2. «Qazaqstan - otar memleket boldy. Bizdi Resey otarlady», dep jazady qazaq tarihshylary. Odan da bizdi maldandyrdy, malgha ainaldyrdy dep nege ashyq jazbaydy? Sonda olarda namys joq pa? Otar dep malgha aitsa kerek edi olar. Álde bizding tarihshylarymyz adam men maldy ajyrata almay ma? Qazaq oqulyqtarynan osy onbaghan sózdi alyp tastau kerek pe?

- Dúrys, ekinshi dýnie jýzilik soghys. Halyqaralyq termin solay.

Múhtar Maghauin «Bodan» termiynin engizdi. Turasyna kóshkende, otarlanghan el - qashan da otardaghy maldyng kebin keshedi. Ataudyng týpki maghynasy da sol.

- Sizdi Oljas turaly pikir aitudan qorqady deydi. Siz qoryqsanyz da biz jastar qoryqpaymyz! Namys jurnalynda bergen súhbatynyzda Siz qazaq salt-dәstýrlerine qarsy shyghypsyz sol ras pa?

- Deydi, deydi - deytin týgi joq. 1. Qoryqpaghan adamnan qorqamyn. Ol batyrlyq ta, ójettik te emes. Ázirshe, Oljakeng maghan qaru alyp, soghys jariyalay qoyghan joq. Tipti, sonday bola qalghan kýnning ózinde de, beybit bitim tabamyz dep oilaymyn. Al qoryqpaghanda ne isteysin?

«Namysqa» súhbat bergenim ras. Onda Abay aitqan diny rәsimning Imam Aghzamnyng jolynyng tórt-beseuine toqtalghanmyn. Salt-dәstýr bir basqa, әdet bir basqa. Rәsim bir basqa. Qazaqqa salt-dәstýrin saqtata almay jýrgende, olay uaghyz aitpasam kerek. Oqyp naqtylap kórsetersin. Pәrәnji, shalma, shadirә, ólim, jitim rәsimi turaly bolsa, aitqanym - aitqan.

- Men óz basym oralmandardy asa qatty únatpaymyn! Siz she?

- Átten, atynyzdy jәne onyng sebepterin aitpapsyz. Mәsele - oralmanda emes, adamynda. Ekinshi, ol ýlken taghdyrdyng enshisindegi tauqymet. Ýshinshi, ózinning ainalana bir qarap alshy. Bәlkim taghy bireudi jek kórip qalarsyn. Mening pikirim: «Birindi, qazaq, biring dos, Kórmeseng isting bәri bos» (Abay).

- Oralman emes bauyrlarynyzdy únatyp jýrseniz de jetedi. Sózinizding tórkinine qaraghanda, siz ózinizden basqa esh kimdi «asa qatty únatatyn» adam emes kórinesiz...

Múndayda qazaq «kópke topyraq shashpa, kómusiz qalasyn» deytinin estigen bolarsyz?!

- Ashy aitqansyz. Biraq shyndyq bar.

- Oralmandardyng Otangha, yaghny tarihy atamekenge oralyp kelgeni ótirik pe? Qay elge bardy, sol elding súm-súrqiyasyn kórgen olardan men de ýlken qauipting tónerin sezemin. Qúday saqtasyn, alaghay da búlaghay zaman tuyp, bastan dәuren kóshkende tumaghan Qazaqstanyn tastap ketu olargha týk emes shyghar. Oralmansyz da kýnimiz ashyq, tanymyz jaryq. Qazaq jerindegi qayghy-qasiretting san týrin kórse de bas saughalap qashpaghan, qoldyng kiri mal-dýniyesin sanap, jattyng jerin baspaghan óz qazaghymdy sýiemin. Meyli kommunisterding mazaghyn kórsin, ateisterding qorlyghyn kórsin, ol ózining tughan jerinde, tughan topyraghynda otyr ghoy. Sonysy ýshin sýiemin. Desem qaytesiz?

- Osy sózdi, shynymen, Siz aityp otyrsyz ba? Qaytemin, «qarghayyn desem...»...

-Qazirgi jas aqyndar bir ataq alsa boldy asyp-tasyp ketedi. Kózderin shel basady. Men myqtymyn dep oilaydy. Al jazyp jýrgenderi qara bastarynyng qamy, múny ghana. Jastar pessimist bolyp alghan. Jylay bersem birdene bop qalar dep esek dәmelenedi. Sol jastargha qanday aqyl aitasyz?

- Biz de solay bolghamyz. Tasatyn kezinde tasysyn. Ózin-ózi qayrasyn. Keyde uayym da qayrat beredi. Quys keude bolsa ózi erteng sabasyna týsedi.

- Kezinde sizding Qytayda tugham joq dep Brejnovke ýsh ret hat jazghanynyz ras pa?

- Tusam da, tumasam da, Mening - Brejnevte, Brejnevting - mende ne qúny bar edi? Súraqta - mәn, qúmarlyqta paryq degen bolmay ma eken osy. Sonda ne súrauym kerek edi? Búryn da, qazir de onday qajettilik tughan joq. Mening әkem men sheshemning kórpesining arasyna kirip, shyghyp jýrgen búl kim boldy eken?

- Sizding kózinizben qaraghanda N. Aytúly qanday aqyn? Onyng arghy betten kelgen elge tiygizgen sebi bar ma? Qayssyng últshylyraqsyn?

- Qazaqtyng mandayyna búiyrghan aqyn. Onyng әr shumaghy «elim, erim» dep enirep túrady. Al men últ taghdyry turaly jazghanymmen, «últym» degen sózdi qoldanbasam kerek. Sondyqtan menen góri ol naghyz baryp túrghan últshyldyng ózi.

- Túrsyn agha, Yassauidyng atyn jamylyp ata-babalarymyzdan qalghan asyl jol sopylyqty bylghap jýrgen zikirshi-ismatullashylargha degen kózqarasynyz qanday?Sizding oiynyzsha Ortalyq Aziyada bolghan Yassauy jolymen, qazirgi bar Naqyshbandy jolyn bólip qaraugha bola ma? Osy talasty qoldan tudyryp jýrgen ismatullashylargha ne aitasyz? Búl músylmannyn, qazaqtyng arasyna iritki salu dep oilamaysyz ba? Nege Abayda, Shәkәrim de, Alash ardaqtylary da bәrin tastandar, tek Yassauidyng jolymen jýrinder demegen? Nege olarda Yassauy turaly bir auyz sóz joq?

- Alashbay inim! Iassauiyding ústanghan tarihaty men Naqshbandiya tarihatynyng arasynda rәsimdik bolmasa, tanymdyq aiyrashylyq bar dep aitugha bilimim jetpeydi. Iassauy de zikirdi joqqa shygharmasa kerek. Qatelessem, alla keshirsin. Degenmen de, Abaydyng «Otyz segizinshi» sózin bayyppen oqyp shyqshy. Sonda soflyqtyng joly turaly oily pikir bolsa kerek. Al, Shәkәrimning tarihaty - «Ar ilimining tarihaty». Ruhani, aghzalyq tazalyq pen ar tazalyghy. Ardyng ózin iman dep bilse kerek.

- Búl kisning ghúmyr týinin beru kerek edi.Bireu biled, bireu blmeydi. Túrseke, óziniz turaly qysqasha aityp ótseniz.

- «Alpysqa kelgen jasymyz bar, agharghan saqal, shashymyz bar». Ústanymym - Amanat, amanatqa qylma qiyanat.

Baylyghym - bas erkindigim,  erkin oiym.

Júbanyshym - ýrim, bútaghym.

Únatatyn sózim - Bolmasyn, Degen onbasyn.

Jekkóretinim - sauatty nadandar men ekijýzdiler, yaghny ózining tabighy minezinen aiyrylyp qalghandar.

Únatatyn minezim - qoydan qonyr, jusannan alasa bolu, barynsha qarapayym, eleusiz bop jýrsem - soghúrlym ózimdi emin erkin sezinemin.

Kemshiligim tolyp jatyr, sonyng ishinde ózime únamaytyny - aqylymnyng minezime syimaghandyghy.

Bireudi júmsaghansha, ózim istey salghym kelip túrady.

Adal adamdardan qorqamyn. Bayqausyzda kóniline syzat týsirip aluym mýmkin ghoy.

Tilegim - júrt ta tynysh, men de tynysh, aman jýrsek eken.

Armanym... E, oghan kim jetken? Essiz ghashyq bolghym keledi.

Jә, «Óleng shirkin ósekshi...» - degen Abay atam.

- Tәuelsiz tarihshylar qaumdastyghyn qúrugha nege kirispeysizder?

- Men tarihshy emespin ghoy. Onday qauymdastyq bar boluy mýmkin.

- Jә, Túrsyn agha, QazÚU-ding jurnalistika fakulitetine kezdesuge shaqyrsaq, kelesiz be?

- Ózining bilim otauyn saghynbaytyn shәkirt bola ma? Ózim de sony oilap qoyamyn. Namazәli barda bәri de qolda siyaqty edi. Qazir meni biletin student te az shyghar.

- Aynalayyn-au, Abay kim, Iassauy kim? Iassauidyng túsynda qazaq degen últ bolmaghan. Yasauy tek qazaqtyng emes, býkil týrkining piri, aqyny, atasy, әuliyesi. Abay qazaqtyng birinshi aqyny, hakimi ghana. Solay emes pe, Túrseke?

- Al Abay býkil adamzatqa ortaq dana. Eger osylay salystyrsaq, onda siynatyn әulie de, pir de qalmaydy. Ár túlghany tarihaty men maghrifatyna qaray, ózinning talghamyna qaray  óz jýreginnen oryn bergen dúrys-au deymin.

- Smaghul Sәduaqasulynyng mәiit kýli jerlenetin boldy ma? Ne habarynyz bar?

- Dihannyng aituynsha, mamyrdyng 31 kýnine josparlanyp otyr. Kýli naqty qay ziratqa qoyylatyny әzirshe belgisiz.

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»