«Jas qazaq» konferensiyasynyng kezekti qonaqtary - sayasattanushylar - Núrlan Erimbetov, Aydos Sarym jәne «Ekskluziyv» jurnalynyng - bas redaktory Rasul Júmaly. Konferensiyany gazetimizding sayasat jәne sarap bólimining redaktory Shadiyar Óstemirúly jýrgizdi.

Shadiyar Óstemirúly:

-Sayasy nauqan ayaqtaldy. Ákimderimiz ben ministrlerimiz qayta taghayyndaldy. Eski de jana ýkimet osyghan deyin neni nazardan tys qaldyrdy? Búdan keyin júmysyn neden bastauy kerek?

Núrlan Erimbetov:

-Áriptesterim men jurnalister «kim әkim, kim ministr bolady?» - degen әngime aituda. Meninshe, búl mәseleler biz ýshin talqylaugha tatymaytyn dýnie bolyp qalsa, onda Qazaqstan naghyz baqytty el bolar edi. Óitkeni, damyghan elderde kim biylikke kelse de, zang búzylmaydy. Jeke adamdardyng ómirinde eshqanday ózgeris bolmaydy. Jerinen, dýniye-mýlkinen eshkim aiyrylyp qalmaydy. «Kim qay oryngha otyrady? Endi ne bolady, ne ózgeredi?» - dep alandaymyz. Mәselen, Auyl sharuashylyghy ministri auyssa, sol salanyng erejesi әste ózgermeui kerek. Zang ýstemdik qúrugha tiyis. Biylikke qanday preziydent, premier kelse de, bәri zang shenberinde júmys isteui shart. Basty mәsele - osynda.

Ekinshiden, tym qúrysa, Ýkimetting qolgha alghan baghdarlamalarynda sabaqtastyq bolghany lәzim. «Búrynghynyng bәri dúrys emes», - dep jana adamdardyng deni

«Jas qazaq» konferensiyasynyng kezekti qonaqtary - sayasattanushylar - Núrlan Erimbetov, Aydos Sarym jәne «Ekskluziyv» jurnalynyng - bas redaktory Rasul Júmaly. Konferensiyany gazetimizding sayasat jәne sarap bólimining redaktory Shadiyar Óstemirúly jýrgizdi.

Shadiyar Óstemirúly:

-Sayasy nauqan ayaqtaldy. Ákimderimiz ben ministrlerimiz qayta taghayyndaldy. Eski de jana ýkimet osyghan deyin neni nazardan tys qaldyrdy? Búdan keyin júmysyn neden bastauy kerek?

Núrlan Erimbetov:

-Áriptesterim men jurnalister «kim әkim, kim ministr bolady?» - degen әngime aituda. Meninshe, búl mәseleler biz ýshin talqylaugha tatymaytyn dýnie bolyp qalsa, onda Qazaqstan naghyz baqytty el bolar edi. Óitkeni, damyghan elderde kim biylikke kelse de, zang búzylmaydy. Jeke adamdardyng ómirinde eshqanday ózgeris bolmaydy. Jerinen, dýniye-mýlkinen eshkim aiyrylyp qalmaydy. «Kim qay oryngha otyrady? Endi ne bolady, ne ózgeredi?» - dep alandaymyz. Mәselen, Auyl sharuashylyghy ministri auyssa, sol salanyng erejesi әste ózgermeui kerek. Zang ýstemdik qúrugha tiyis. Biylikke qanday preziydent, premier kelse de, bәri zang shenberinde júmys isteui shart. Basty mәsele - osynda.

Ekinshiden, tym qúrysa, Ýkimetting qolgha alghan baghdarlamalarynda sabaqtastyq bolghany lәzim. «Búrynghynyng bәri dúrys emes», - dep jana adamdardyng deni

ayaqastynan tónkerisshil bolyp shygha keledi. Ol baghdarlamalargha qomaqty qarjy júmsalyp, qanshama adam júmyldyrylghan joq pa? Árkim óz kózqarasy boyynsha basqarghan salasynda tónkeris jasay berse, eshqanday sabaqtastyq bolmasa, kez kelgen jaqsy bastamanyng ózi ayaqsyz qala bermek.

Ýshinshiden, bizde sayasat ekonomikadan edәuir artta qalyp qoydy. Qogham әrtýrli әleumettik toptargha bólingen. Olardyng dauysy estilmeydi. Sondyqtan ýkimet qay jerden qanday qauip tuatynyn da bilmey otyr. Ony zerttep jatqan eshkim joq. Ár toptyng ýnin estip otyru ýshin sayasy ózgerister kerek. Ol ózgerister mәslihat, parlament nemese qoghamdyq úiymdar arqyly kórinis beruge tiyis. Áytpese, kezdeysoq bir jerden shy shyghyp ketse, an-tang bolamyz.

Rasul Júmaly:

-Bizde shýkirshilik etetin jayttar jetkilikti. Deytúrghanmen, ekonomika, әleumettik, ishki sayasatta әttegen-aylarymyz da az emes. Eng negizgi olqylyghymyz - kadrlyq sayasattyng jónge qoyylmaghany. Saylaudan keyingi kezeng osyny týzeuge mýmkindik beretin siyaqty. Týrli salada ayaqasty bolghan baghdarlamalar bar. Tizip jatpay-aq qoyayyn, basym kópshiligi dittegen jerine jetken joq. Orta jolda qalyp qoydy. Aqsha júmsaldy. Úmytyldy. Olardyng ornyna jana baghdarlamalar qabyldandy. Búl ýshin jauapqa tartylghan sheneunikter kemde-kem. Mening oiymsha, әr salanyng basyna sol salada tәjiriybe jinaghan kәsiby mamandardy qoy qajet. Búrynghyday dәriger qúqyq qorghau salasyn, qarjyger densaulyq salasymen ainalyspay, tikeley óz mamandyghy boyynsha qyzmet atqarghany jón. Qazirgi jeke taghayyndaular qúptarlyq. Mәselen, Ishki ister ministrligine osy salada kóp jyl júmys istegen kәsiby maman keldi. Syrtqy ister ministrligi turaly da solay deuge bolady. Áytse de, bir kem túsymyz - auys-týiis bolghan kezde onyng sebepteri resmy týrde týsindirilmeydi. Ministr nege ornynan týsti? Sebebi, nede? Qyzmetin layyqty atqara aldy ma? Nelikten jana adamdy әkeldi? Onyng qanday útymdy jaqtary bar? Ol turaly da eshqanday sóz bolmaydy. Sol sebepti de syrttay joramal jasaugha mәjbýr bolamyz.

Ayta ketu kerek, biz qazaq memleketinde ómir sýrip otyrmyz. Halyqtyng 70 payyzy - qazaqtar. Ár salanyng basynda túrghan lauazymdy túlghalardan memlekettik tildi biluin talap etetin kez jetti. Konstitusiya boyynsha, memleket basshysynan bastap tildi biluge mindetti. Tipti tiyisti emtihan tapsyrady.  Búl shart nege basqa memlekettik qyzmetkerlerge qoyylmaydy?

Ata zang boyynsha basqalardyng preziydentten nesi artyq?

Bizde qoghamdyq pikirding joghary boluyna qajetti tetikter osaldau. Búl tústa eng manyzdy is - atqarushy biylikting jauapkershiligin arttyru. Búl onyng ashyqtyghy men júmystarynyng qadaghalanuy arqyly, BAQ-tyn, ýkimettik emes úiymdardyn, sayasy kýshterdin, tipti oppozisiyanyng belsendi qatysuy arqyly jýzege assa, onda paydaly әser koeffisiyenti әldeqayda óser edi.

Aydos Sarym:

-«Qay ministr nemese әkim qaydan keldi? Ne istep jatyr? Nemese myna әkimder ne ýshin ornyn saqtap qaldy?» - degen әngimeni qozghau basy artyq nәrse. Onyng jauaby onay. Búl - uaqytsha ýkimet. Tranzittik ministrler men әkimder. Ákimderding ornynda qalghan sebebi - keshegi saylauda júmyla júmys istedi. «Jigitter jaqsy enbektendi. Qazir ornynan júlyp alsaq, úyat bolady. Ázirge otyra túrsyn. Kýzde saylau, basqa bir jaghdaylar bolsa, kóre jatarmyz», - degen qazaqy oilau dәstýri bar emes pe? Ákimderden qyzmet auystyrghan - Serik Ýmbetov qana. Búl búdan bir jarym jyl búryn aitylghan әngime bolatyn. Biz «kim keldi?» emes, «ne istelindi?» - degen mәsele tónireginde әngime qozghauymyz kerek.

Saylau ótkennen keyin qogham toptasty dedik. Preziydent aitqan mәselelerdin, sonyng ishinde sayasy reformalardyng әleumettik bazasy qalyptasty dedik. Saylau qorytyndysyna senetin bolsaq, búl - qoghamnyng 95 payyzy sayasy modernizasiyany qoldap otyr degen sóz. Oghan qarsy shyghyp jatqan eshkim joq. Osy mýmkindikti paydalanyp, kópten beri aitylyp, kópten beri syngha úshyrap, opyq jep jýrgen sayasy modernizasiyany bastap ketu qajet tәrizdi. Reformanyng da týr týri bar. Sapalyq kórsetkishteri bolady. Eng bastylarynyng biri - óz uaqytynda bolghan reforma. Ahual ushyghyp ketken song jasalghan reformanyng qadiri bolmaydy. Dәl qazir búghan tolyq mýmkindik bar. Saylau ótti. Qogham tynyshtaldy. Aldaghy uaqytta qoghamda tolqu tudyratyn, reformagha kedergi keltiretin kýshter joq. Qogham qoldap otyr. Keshegi kandidattardyng baghdarlamalary da búghan dәlel.

Reforma jasaugha ne kedergi?  Búl mәsele kesheuildeytin bolsa, osy súraq aldymyzdan kóldeneng shygha beredi. Reforma qoghamnyng óz ishinen bastaluy kerek.

Shadiyar Óstemirúly:

-Áne-mine degenshe, parlament saylauy keledi. Biylik jana parlamenttin  kóppartiyaly bolatynyn aityp qaldy. Búghan partiyalar dayyn ba?

Aydos Sarym:

-Býgingi sayasy partiyalyq jýie qoghamda qalyptasqan kózqarastardyng jiyntyghy emes. Sayasi, әleumettik toptardyn  úranyn kóterip jýrgen joq. Negizinen, qazirgi partiyalar osydan 10-15 jyl búryn qúrylghan, sol kezdegi oiyndardyng nәtiyjesinen, bólinu, qyrqysudan tughan. Bir sózben aitqanda, osy sayasy partiyalyq jýie býgingi qoghamnyng metafizikasyn aiqyndamaydy. Nege elimizde últtyq partiya joq? Áleumettik, ekologiyalyq ahual ushyghyp túrghanda, nege jóni týzu ekologiyalyq partiya joq? Búl jayynda elita, biylik, barlyq sayasy partiyalar da oilanuy qajet.

Sayasy partiyalyq jýiege qatysty basty mәsele - býgingi partiyalar qúndylyqtardyng emes, túlghalardyng tónireginde toptasqan. Búl - ýlken qatelik. Partiyalardyng bәri ózin halyqtyq partiyamyz dep ataydy. Sonda olardyng saylaushysy kim? Liyberaldar bolsa, týsinikti jayt. Olardyng artynda biznes, fermerlik partiya bolsa, onyng artynda auyl sharuashylyghy ókilderi túrady. Naqty iydeya qalyptastyryp, ony taratumen eshkim ainalyspaghandyqtan, búl alangha kim kóringen kirip jatyr. Krishnaitter, radikaldy islam, shetelding missionerlik toptary da kirdi. Qoghamdy sarsangha týsirdi.

Núrlan Erimbetov:

-Ótken saylau barlyq partiyalardyng osaldyghyn ashyq kórsetip berdi. Meninshe, búl partiyalardyng zamany ótti. Ornyn bosatuy kerek. Bayqaghanym, kótergenderi - sol bayaghy úran. Aytatyndary - eski әuen. Búdan el sharshady. Biz halyqty aldamauymyz kerek. Keshe «Aqjol», Ádilet partiyasy jәne basqalary Preziydentti qoldady. Endeshe, olar «Núr Otangha» qosylsyn. Nesine bizdi aldaydy? Kóppartiyaly memleket etip kórsetu ýshin ghana ma?

Biz qazir jastargha basa nazar audaruymyz kerek. Eng qauipti eki top bar. Birinshisi - auyldan qalagha kelip, óz ornyn tappaghan jastar. Ekinshisi - shetelde bilim alyp kelgen jastar. Olardyng kóbi baydyng balalary emes, orta túrmysty otbasynan shyqqandar. Olar ózge ómirdi kórdi. Qoyar talaby - әdilettilik.

Shadiyar Óstemirúly: - Ne isteu kerek, sonda? Tyghyryqtan shyghar jol qaysy?

Núrlan Erimbetov: - Barlyq salada bәsekelestikke jol ashylyp, әleumettik satymen kóterilude әdilettilik boluy qajet.

Aydos Sarym:

-Mening payymdauymsha, aldaghy on jylymyz artta qalghan jiyrma jylgha qaraghanda, qiyndau bolatyn tәrizdi. Álem sendey qozghalyp jatyr. Negizgi qozghaushy kýsh - jastar. Álem sayasatkerleri «Shyghys oyandy» dep otyr. «Elu jylda el jana» degen, búl da janarudyng belgisi. Keshegi әkelerding joly býgingi úrpaq ýshin jaramsyz. Jastardy aqsha ghana qyzyqtyrmaydy, әdilettilikti qalaydy. «Aldaghy on jylda qanday jaghday bolady?» - dep súrasa, men «әdilettilik ýshin kýres bolady» - dep jauap berer edim. Qyrghyzstandaghy jaghdaydan keyin shekaradan elimizge qanshama qaru ótti. Ol qarudy kim qoldanady? Áriyne, ómirge narazy adamdar. «Men jaqsy bilim aldym, endeshe nege júmys taba almay otyrmyn. Bilim-biligi menen tómen adam nege ministr, bankir bolyp otyr?» - dep oilaydy. Osy jaghdaydy әrtýrli kýshter - solshyl-anarhister, radikaldy islamshylar, taghy basqalar paydalanyp ketui әbden mýmkin.

Biylikting negizgi maqsaty - qúndylyqtardy qalyptastyru, bolashaq qauipterding aldyn alyp otyru. Aldyn alu isin qauip tughan kezde emes, býginnen bastaghan jón. Óz basym «Diplommen auylgha» degen baghdarlamamen kelispeymin. Kósh qaladan auylgha emes, auyldan qalagha qaray jýrui kerek. Auyl bәribir qaladaghyday әleumettik jaghdaydy jasay almaydy.

Parlamentte kem degende eki-ýsh partiya otyruy kerek. Parlament - eng ýlken minber. Ýkimette, parlamentte de 100 payyz «Núr Otan» otyrghanda kim-kimdi synaydy? Mәslihattardyng ózi de әrtýrli partiyalardan túruy kerek tәrizdi. Sonda ekologiya mәselesi ushyghyp túrsa, ekologtardyng partiyasy keledi. Oralmandar mәselesi ushyghyp túrsa, últshyl partiya jeniske jetedi. Biylikting ózi baqylap otyrugha mýmkindik alady. Bir partiya layyqty әleumettik lift jasay almaydy. «Núr Otan» barlyq әleumettik mәselelerdi sheshse, onda biz qolymyzdy jyly sugha malyp otyrar edik.

Rasul Júmaly:

-Shyntuaytynda, әdildik kerek. Qazirgi biylik tizginin ústap jýrgen azamattardyn, ghylymi, mәdeny elitanyng 90 payyzy otyz-qyryq jyl búryn auyldan kelgen qazaqtyng qaradomalaq balalary bolatyn. Sol kezdegi sayasiy-әleumettik jýie qarapayym auyl balalaryn eng jogharghy shyngha shyghuyna barlyq jaghday tughyzdy. Shynyn aitu kerek, qazir onday jaghday joq. Qoghamdaghy әdilettilik - eng negizgi talap.

Qogham damuynyng eki týri bolady. Birinshisi - evolusiyalyq, ekinshisi - revolusiyalyq jol. Áriyne, bizge keregi - evolusiyalyq jol. Ádilettilik pen jauapkershilikpen qatar qoyylatyn mәsele, búl - bәsekelestik. Ekonomikadaghy, kәsiporyndardyng arasyndaghy, sayasattaghy bәsekelestik. Parlamentte, sayasy partiya­lardyng arasynda oi-pikirlerding talasy bolmay algha jylju joq. Oppozisiyany, syny pikirlerdi ersi kórushilik, túraqty­lyqty shay­qaytyn nәrse dep qarau etek alyp barady. Búl - qate týsinik. Bәsekelestik bolmasa, túiyq su sekildi iyistene bastaydy. Eng aldymen, sayasy jýiede de bәsekelestik kerek. Ras, qazirgi sayasy partiyalyq jýiemiz - 90 jyldardan qalyp qalghan, belgili bir túlghalardyng manyna shoghyrlanghan túrpayy jýie. Osy túrghydan alghanda, memleket partiyalardyng qalyptasuyna jaghday jasauy kerek. Biraq qoldan jasaugha bolmaydy. Olar tabighy týrde damuy qajet. Barlyq partiyalargha teng mýmkindik berip, tirkeu talaptaryn jenildetuge bolady. Qazir aitylyp jýrgendey, AQSh-taghyday eki partiyalyq jýie birden ornay qoymaydy. Ony birden ornatu - kózboyaushylyq bolady.

Ekonomikada baghdarlamalar kóp. 20-dan asady. Qarjylyq jauapkershilik osal. Innovasiya, IT-tehnologiya, nanotehnologiyalar turaly sóz etip jýrmiz. Bәlkim, bizge búlar kerek te shyghar. Biraq Qazaqstan eki manyzdy nәrseni eskermey otyr. Biz óz erekshelikterimizdi eskerip, múnay salasyna, múnay himiyasyna, auyl sharuashylyghyna jәne turizmge basa den qoigha bolady. Kóp salany tanday beruding qajettiligi joq.

Eng aldymen, biz kýndelikti qajettilikterimiz óteytindey qalypqa saluymyz qajet. Auyzsu, gazben qamtu siyaqty negizgi qajettiliktermen qamtamasyz etpey, innovasiyany qaytpekpiz? Tas dәuirinde ómir sýrip jatqan auyldarymyz bar. Olar óz otandastarymyz emes pe?

Núrlan Erimbetov:

-Oral men Shyghys Qazaqstandaghy auyldardy su alyp jatyr. Ol nege búryn bolghan joq? Sebebi, búghan jauap beretin, qauipting aldyn alatyn mamandar boldy. Olar bógettin, ýilerding qalay, qayda salynuyna mәn beretin. Qazir onday mamandar joq, kileng menedjerler otyr. Men memlekettik qyzmetkerlerding jauapkershiligin arttyru mәselesin kótergim keledi.

Biz kóp sayasatkerlerdi BAQ-qa shygharmay, olardyng bedelin kótermelep otyrghan siyaqtymyz. Sol adamdardy gazet pen televiziyadan kórsetsek, týkke alghysyz bolyp qalady. Bizding qazaq bir kózqarasynan, aitqan bir auyz sózinen onyng kim ekenin angharyp, birden bagha beretin bolady. Osy jaghdaydy da biylik týsiner degen oidamyn.

Qay salada bolsyn, ózge elderden kózsiz kóshiru etek alyp ketti. Biraq olar esh nәtiyje bermeydi. Óitkeni, olar bizding tabighatymyzgha tәn emes. 30-40 partiya bolsa, biz óz auruymyzdy bilemiz. Osyny bastan ótkeruge tiyispiz.

Rasul Júmaly:

-Bizding preziydenttik saylauda ýmitkerler kóp boldy. Júmyssyzdar men zeynetkerler de ózin úsyndy.

Núrlan Erimbetov: -Biz kýlkili kandidattardy kórdik. Endi bizde kýlkili partiyalar da shyghugha tiyis.

Aydos Sarym:

-Jalpy, sayasat jauapkershilikti talap etedi. Ýmitkerler dodagha týspes búryn, óz mýmkindigin tarazylaghany jón. «Osy aimaqtan osynshama dauys jinay alamyn ba? Telearnalargha aqsha tóley alamyn ba? Tym qúrysa, óz aghayyndarym maghan dauys berer me eken?» - degen súraqtargha jauap izdeui kerek. Saylaugha týsken keshegi partiya jetekshileri 150 myng mýshemiz bar deydi. Endi solardyng jighan dauysyn qaranyzshy.

Núrlan Erimbetov:

-150 myng mýshesi bar partiya serkeleri 90 myng da dauys ala almady. Mәsele - osynda. Sóitip olar óz әlsizdigin jýieden, biylikten kóredi.

«Jas qazaq» gazeti

Týpnúsqadaghy taqyryp: «Ádilet Hәm әleumettik lift