Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetov myrzanyng (kesheler lauazymy ósip, preziydent apparatyna qyzmetke barypty, qútty bolsyn!) «Mereytoyyn ótkizuge kiriskeli Múqaghaly kýnde janymda jýrgendey sezinemin» degen sózi  meni oilantty («Alash ainasy», súhbat,  09. 02. 2011 j.). Súhbatynan әrqily maghlúmat aldym. Múqaghaly Maqataevtyng 80 jyldyghyna dayyndyqty búdan bir jyl búryn bastap ketipti. Jón! Aqiyq aqynymyzdyng ýshtomdyghyn shygharypty. Dúrys-aq! Múrajayyn  kýrdeli jóndeuge, janadan mәjilis zalyn salugha, eksponattaryn janartugha jiyny 133 million tenge bólipti. Bәrekeldi!  Mereytoydyng osy jazda Qarasazda, Jetisu ónirinde, Astanada, Atyrauda, Semeyde, Shymkentte ótkiziletinin oqyp bilip, qatty quandym. Múqandy  agha tútqan, inisindey qyzmet etken qalamdastarynyng biri bolyp edim. «Men sening Óskemendegi aghang Qadespen qúrdas bolsam, sen mening Qarasazdaghy Toqtarbay inimmen qúrdas ekensin, sen de - mening inimsin!» degen agha qúrmetine kórsetilip jatqan qúrmetke nege quanbayyn?!

IYә, marqúm Múqana  qúrmetting kóptigi joq. Alayda, «Múqaghaly Maqataevtyng tendesi joq aqyn ekendigine, meninshe, eshkimning qarsy aitar dauy joq»; «...qazaqta tughan kýni jyl sayyn atalyp ótetin bir aqyn bolsa, sol aqyn Múqaghaly der edim» degen tújyrymdar, «meninshe», qazaq poeziyasynyng túsynan jele jortyp óte shyqqandyq, Múqaghalidan basqalardy kózge ilmegendik tәrizdi.

Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetov myrzanyng (kesheler lauazymy ósip, preziydent apparatyna qyzmetke barypty, qútty bolsyn!) «Mereytoyyn ótkizuge kiriskeli Múqaghaly kýnde janymda jýrgendey sezinemin» degen sózi  meni oilantty («Alash ainasy», súhbat,  09. 02. 2011 j.). Súhbatynan әrqily maghlúmat aldym. Múqaghaly Maqataevtyng 80 jyldyghyna dayyndyqty búdan bir jyl búryn bastap ketipti. Jón! Aqiyq aqynymyzdyng ýshtomdyghyn shygharypty. Dúrys-aq! Múrajayyn  kýrdeli jóndeuge, janadan mәjilis zalyn salugha, eksponattaryn janartugha jiyny 133 million tenge bólipti. Bәrekeldi!  Mereytoydyng osy jazda Qarasazda, Jetisu ónirinde, Astanada, Atyrauda, Semeyde, Shymkentte ótkiziletinin oqyp bilip, qatty quandym. Múqandy  agha tútqan, inisindey qyzmet etken qalamdastarynyng biri bolyp edim. «Men sening Óskemendegi aghang Qadespen qúrdas bolsam, sen mening Qarasazdaghy Toqtarbay inimmen qúrdas ekensin, sen de - mening inimsin!» degen agha qúrmetine kórsetilip jatqan qúrmetke nege quanbayyn?!

IYә, marqúm Múqana  qúrmetting kóptigi joq. Alayda, «Múqaghaly Maqataevtyng tendesi joq aqyn ekendigine, meninshe, eshkimning qarsy aitar dauy joq»; «...qazaqta tughan kýni jyl sayyn atalyp ótetin bir aqyn bolsa, sol aqyn Múqaghaly der edim» degen tújyrymdar, «meninshe», qazaq poeziyasynyng túsynan jele jortyp óte shyqqandyq, Múqaghalidan basqalardy kózge ilmegendik tәrizdi.

Serik myrzamen 2004-jyldan syrttay ghana tanyspyn... Áygili qalamgerimiz Ánuar Álimjanov esen-sau bolghanynda 2005-nshi jyly jasy 75-ke tolatyn edi. 70 jyldyghyna «Álem tanyghan Ánuar. Priznannyy mirom Anuar» atty estelikter jinaghyn qúrastyryp shyghardym da, ony oqyghan júrtshylyqtan tyng lebiz-pikirler týsip, Ánekenning búryn jaryq kórmegen maqalalary, hattary tabylyp jatqanyna riza bolghan dos-joldastary maghan sonyng bәrin jazushynyng 75 jyldyghana shygharudy mindet etti. Oilandym, qarmandym. Kezinde Ánekenning qamqorlyghymen atqa mingen, býginde pәlen de týglen kompaniya-korporasiyanyng preziydentteri bolyp otyrghan eki jigitke telefon shaldym, biraq olar «ózi joqtyng kózi joqty» dúrys dep oilaydy eken, manaylaryna jolatpady. Tandandym. Tyghyryqqa tireldim. Aqyrynda tәuekelge sýienip, oblys әkimi Serik inimizge hat jazdym. Jogharyda atalghan jinaqty jәne ózimning bir kitabymdy poshtamen jiberdim. Arada apta óte bere Seriktin  maghan telefon shalyp, sәlem bergeni ghoy!

-Úlyq basymen ýiime telefon shalghandar joq edi, myna әdebine әbden rizamyn, jýz jasa! - dep mәz boldym.

Inimiz  kitaptardy, hatymdy alghanyn aityp, odan aryda:

-Ánekenmen tanys bolyp ýlgirmesem de, at-ataghyna, abyroy-bedeline syrtynan qanyq boldym, shygharmalaryn  bilemin. Onday aghalardyng aruaghyn syilau - bizding paryzymyz. Kitabyn shygharamyz, kalikulyasiyasyn jiberiniz, - dedi. Quandym, alqadym. «Budjette belgilenbegende qiynyraq boluy da mýmkin, alayda oblysta biznesmen jigitter barshylyq qoy, solardyng birining «ókshesin basyp qalsan», bir kitapqa jeter qarjy tabylar» dep әzildeudi de úmytpadym.

Erteninde baspa biz kerek etken kalikulyasiyany jasap berdi. Ony Serikke  attandyrdym. Sóitip, arada eki apta ótkende, oblystyq mәdeniyet departamentinen: «Á. Álimjanov turaly kitapty shygharyp bere almaymyz, jetkilikti qarajat joq» degen hat keldi. Kalikulyasiya boyynsha qajet qarajat 3000 dollar ghana edi...

Ánuar Álimjanovtyng tughanyna byltyr mamyrda 80 jyl toldy. Biz de «dayyndyqty bir jyl búryn bastap ketip» ýkimetke, oblys әkimdigine hat joldap: «Jer sharynyng alpys shaqty elinde KSRO-nyn, Qazaqstannyn, qazaghynyng nasihatshy ókili bolghan; Mústafa Shoqaydy aqtau kýresin bastaghan; әl-Faraby babamyzdyng suret-beynesi, shygharmalary eline oraluyna kóp kýsh salghan; KSRO Jogharghy Kenesining bir basshysy bolyp, KSRO-ny ydyratu turaly tarihi  qaulygha qol qoyghan memleket jәne qogham qayratkeri bolghanyn» jәne kitaptaryn, ataqtaryn, nagradalaryn tizip jazdyq. Ózderi bilse de, qaytalap aitudy jón kórdik. Ánekenning 70 jyldyghy tuyp-ósken audanynyng dengeyinde, mektep zalynda jinalys qana bolyp ótkizilgen-di, endi sonday soraqylyqqa taghy jol berilmeuin qaladyq. Ókinishke qaray, eshqaydan eshqanday jauap kelgen joq. Áyteuir, ótken jyldyng sonynda Almatyda M. Áuezov atyndaghy drama teatrynda jergilikti ekinshi-ýshinshi dәrejedegi birer sheneunik qatysqan «saltanatty» jinalys boldy. Jetim jigitting ýilengenine úqsas ol jiynnyn  «atap ótildi» ýshin ghana jasalghany sózsiz.

Al oblys kýni býginge deyin jym-jyrt. Jazushynyng habarlasqan joldastaryna, ini-qaryndastaryna әkimdik: «Dayyndaludamyz, ótkizemiz» deytin kórinedi. Á. Álimjanov atyndaghy mektepti jóndeuding әlәulәii bitpegen be, jazushynyng mýsinin jasau men ornatugha qarjy tabylmay jatqan ba...   syltau  jetkilikti.

Oblystyng jalpy tirshiligi jaqsy. Saltanatty jiyn, aqyndar aitysy, ziyaly qauym ókilderining mýsheltoylary, mereytoylary ótkizilip keledi. Jasy alpysqa, jetpiske tolghan aqyn-jazushylardyng kitaptary shygharylyp, toylary qapysyz jasalyp, ózderine «temir túlpar» tartu etilip jýr. Dúrys.  Ánuar Álimjanovtyng aruaghynan attap kete beru ghana óte ókinishti!

...Múqaghalidy agha túttym, inisinde qyzmet ettim dedim. Aruaghyn әrqashan әspettey beremin. Al Ánuar desem... Múqaghalidy Jazushylar odaghynan shyghartpaghan, Mәskeudegi Býkilodaqtyq әdebiyet institutyna oqugha jibergen, 3 dastany men 55 ólenin orys tiline audartyp, «Zov dushi» dep at qoyyp, alghysózin: «...tvorchestvo Mukagaly Makataeva - yarkaya stranisa kazahskoy poezii  shestiydesyatyh-semiydesyatyh godov nashego stoletiya», dep bastap: «Poroy on byval grusten, poroy bespokoen, zadirist v spore. No vsegda ostavalsya jiznelubom y optimistom...  Dobrotoy napolneny ego stroki, dobrotoy y luboviu k cheloveku», dep tújyryp,   Mәskeude kitap eti bastyrghan Ánuar emes pe edi?!

Kezinde Múhtar Áuezov: «Eger 1-Petr Europagha tereze tesken bolsa, Ánuar Álimjanov - Aziyagha aiqara ashty!» degen eken. Ózin KGB degenning qúruly torynan qútqaryp jibergen shәkirtining býkil Afrikany aralap, olardyng azattyq ýshin kýres jýrgizgen, jeniske jetken jauyngerleri sapyndaghy jas aqyn-jazushylarmen tanysyp, til tabysyp, dostasyp, últtyq әdeby úiymdarynyng qúryluyna, qalyptasuyna jәrdem jasaghanyn kórse, ózining arman-ósiyetin orynday bilgen shәkirtining úiymdastyruymen, basshylyghymen Aziya jәne  Afrika jazushylarynyng 1973-jylghy qyrkýiekte Almatyda ótken besinshi konferensiyasy ghasyrlargha sozylghan otarshyldyqtan azat Afrika әdebiyetindegi eng iri tarihy oqigha bolghanyn,  shәkirtining Afrikanyng oyanuynan óz elining kenestik imperiyanyng shiderinen qútylghanyna kuә bolghysy kelgenin kórse, onda Múhannyn: «...Ánuar Álimjanov - Aziya men Afrikagha aiqara ashty!» deri sózsiz edi-au!

Sol Ánuarding mereytoyyna  133 tenge de bólinbedi, óitkeni ýkimet bólmedi. Nege?!. Búl súraqqa jauap  mynada:

Keybireuler: Á. Álimjanov 1986 jylghy Jeltoqsan kóterilisin týsinbedi, Mәskeudegi «Liyteraturnaya gazetada» jariyalanghan maqalasynda jastarymyzdy kinәlady, dep úshqary pikir aitylyp jýr. Beker! Atalghan gәzetting redaksiyasyndaghylar SOKP Ortalyq Komiyteti bólimining núsqauymen avtor oiyna kereghar úghymdy birneshe sóilemdi qosyp jiberipti. Oghan qarsylyghyn Ánekeng solargha dereu aitty da, jazdy da. Kerisinshe: jastardyng kóteriluine, jazyqsyz jazalau, qan tógu bolghanyna Mәskeu men Almaty partokrattarynyng tikeley kinәli ekenin ashynyp batyl jazghan alghashqy azamattarymyzdyng biri - Ánuar! Mysaly, «Komsomoliskaya pravdadaghy» maqalasynda bylay degen: «...Eto strashnee, chem grandioznoe stihiynoe bedstviye... vo vremya stihiynyh bedstviy ludy proyavlyayt luchshie chelovecheskie kachestva, svoe edinstvo. A dekabriskie sobytiya vselily v nas trevogu, otchujdennosti, pokazali, naskoliko zacherstveli, zaplesnevely nashy dushi. Zaraza prisposoblenchestva y potrebiytelistva, proteksionizma y rodofilistva ocheni jivucha. Ona porojdaet klanovosti, vojdizm... V moralino-nravstvennom padeniy vysshih krugov nashego respublikanskogo rukovodstva, v korrupsiy y traybalizme, zemlyachestve y vzyatnichestve, ohvativshim vysshie sfery nashego obshestva, nashey Akademiy nauk y sentralinyh almatinskih vuzov y priyvedshih k tragicheskim sobytiyam, vinovna ne molodeji... V etom otchasty vinovny y my s vami, no bolishe vse te je chinovniki, siydevshie na hlome vlastiy».

Al 1993-jyldyng tamyz aiynda bylay degen:

«...byvshie rabotniky partiynyh verhov staly prichastnymy k deleju - kto v menishey, kto v bolishey stepeny - byvshey partiynoy kazny, ee imushestva. Na denigy partiy otkryty kommercheskie struktury... Rasprodaetsya nasionalinoe bogatstvo... My ne protiv rynochnyh otnosheniy, no nelizya je dopuskati bezuderjnogo hishnichestva, totalinoy korrupsii, vopiishego bezzakoniya - slovom, bespredela!.. U nas proizoshlo chto-to antiistoricheskoe. My unichtojily vse do osnovaniya. Ne toliko ekonomiku, no y nauku, y kulituru, y liyteraturu toje... Polnoe edinonachalie y podchiynenie sverhu donizu... Da, my vse razrushili. A chto predlojily vzamen? Govoryat, seychas perehodnyy period. No kuda perehodiym-to? K sivilizovannomu rynku li? A mojet, v feodalinoe proshloe? Poka chto perestupily porog dikogo kapitalizma, osnovannyy na perekuple, pereprodaje, na spekulyasii, gde utverjdaetsya zakon djungley. Staly stranoy vorov...» («Qazaq memleketi» - «Respublika» gәzeti).

«Abay-aqparat»