Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
46 - sóz 4015 10 pikir 14 Qarasha, 2018 saghat 14:30

Islam - eki dýniyening kilti bolghan

1453 jyly Stambuldy basyp alghan Fatix sultan Mexmetting tariyxta jasaghan bir qateligi bar. Fatix zamanynda molda Lýtfý atty ózi molda әri matematiyk, geometriya men filosofiyany óte tereng mengergen ghalym kisi bolghan. Álgi matematik Osmanly zamanynda erekshe arxiytekturalyq shedevrlerdi ómirge әkelgen Mimar Sinannyng da matematika ýirenuine kóp yqpaly bolghan ghalym. Zamanynda Fatix sultannyng jeke kitapxanasyn da basqarghan ghalym Lýtfýni Fatix patsha Stambuldan alystatyp sýrginge jiberedi. Ángimening tórkini mynadan bastalghan. Fatix sultan medrese oqularynan matematika, geometriya, filosofiya syndy pәnderdi alyp tastap ornyna diny pәnderdi kirgizedi. Múny estigen matematik Lýtfý patshagha baryp "Eger medrese oqularynan matematika, geometriya, filosofiya pәnderin alyp tastasanyz erteng әskerinizde keme men kópir salar ghalymdar tappay qalasyz. Odan bólek sot jýiesindegi biyler geomertiyadan xabary bolmasa әdil sheshim jasay almaydy" deydi. Múny estigen patsha ashulanyp ghalymdy Stambuldan quady. Býgingi tilmen aitqanda qughyn-sýrginge jiberedi.

Alayda Fatix sultan ólgennen keyin ornyna Beyazyt patsha keledi. Búl patsha Fatiyxtyng zamanynda sýrginge úshyraghan Lýtfýge keshirim jasap Stambulgha aldyrtady. Bilimge susaghan ghalym Stambulgha kele sala matematika men astronomiyany zerttey bastaydy. Osy salada 100-ge juyq enbekter jazady. Kýnderding bir kýninde medresedegi texnokrattyq pәnderding azayyp ornyn diny pәnder qaptaghanyna nalyp, namaz ben din turaly da ózining pikirlerin ashyq aityp qalady. Tonqayyp namaz oqy bermey ghylym ýireninder, Evropa Osmanlydan ozyp barady degen boluy kerek. Múny estigen ózge moldalar jaghdaydy patshagha jetkizedi. Beyazyt sharighat zany boyynsha sot qúryp, әlgi sotta kryshasy ketken moldalar birauyzdan ghalym Lýtfýni aiypty dep tauyp, sharighatqa sýienip qylyshpen basyn shaptyrady.

Osmanly matematik ghalymdarynyng basyn shauyp, medreseni diny pәndermen toltyryp jatqanda Evropa elderi geometriya men astronomiyanyng kýshin paydalanyp Amerika qúrlyghyn ashady. Sonynan osy Amerikadan tasyghan altyndardyng kýshimen ghylymyn odan әrmen damytyp artta qalghan dinshil Osmanlyny tas-talqan etedi. Neshe ghasyr tonqayyp oqyghan namazdar men medresedegi diny pәnder Osmanlyny saqtap qalugha kómektese almaydy. XV ghasyrda matematik Lýtfýning Fatix sultangha aitqan "Eger medresede matematika, geometriya, filosofiyany oqytpasanyz erteng әskerinizde keme men kópir salatyn ghalym tappay qalasyz" degen sózi shyndyqqa ainalady. Texnologiyadan artta qalghan Osmanly osylay tarix saxnasynan ketedi.

P.S. Búdan shyghatyn qorytyndy býgingi bizding medreselerde moldalardyng ne oqyp jatqanyn qadaghalau kerek. Sebebi, kóp moldany tyndap otyrsang tek ana dýniyege dayyndal, namaz oqy, 5 paryzdy orynda, saqal men balaq, 80 myng xor qyzdary degennen әrige aspaydy. Búlar eki dýniyening kilti bolghan islamdy ana dýniyege dayyndalatyn dinning dengeyine týsirip jibergen. Múnday moldalardy dayyndaytyn medreselerdi jiti baqylaugha alyp, oqu pәnderine matematika, geometriya, astronomiya, filosofiya syndy pәnderdi qosu kerek. Búl reformalar iske aspasa axiyretke deyin "vechno dogonyayshiy" ekonomikasy men "kryshasy ketken moldalary" bar memleketting dengeyinen aspaytyn bolamyz.

Bauyrjan Serikbaydyng facebook paraqshasynan

Abai.kz

10 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5673