Maltabar  әri joltabar

Asan degen - bay balasy, Ýsen - jarly balasy - ekeui qúrdas eken. Bir kýni el kóshkende qyr astynda oinap jýrip, eskerilmey, ekeui júrtta qalypty. Bir mezgilde ýige baralyq dep kelse, auyl joq, qúr júrty jatyr. Asan aiqay salyp, jylay bastady... Ýsen ýndemedi, Asandy ertip, kóshken júrtqa keldi.
(Y.Altynsariyn, «Bay balasy men jarly balasy»).

Maltabar  әri joltabar

Asan degen - bay balasy, Ýsen - jarly balasy - ekeui qúrdas eken. Bir kýni el kóshkende qyr astynda oinap jýrip, eskerilmey, ekeui júrtta qalypty. Bir mezgilde ýige baralyq dep kelse, auyl joq, qúr júrty jatyr. Asan aiqay salyp, jylay bastady... Ýsen ýndemedi, Asandy ertip, kóshken júrtqa keldi.
(Y.Altynsariyn, «Bay balasy men jarly balasy»).

Ybyray atamnyng osy bir әi­gi­li әngimesi talay úrpaqtyng zerdesinde jattalyp qaldy. Birneshe buyn osy ghibratty shygharmany oqyp, eseydi. Jas úlandardy enbekke bau­lyp, tirshilikke beyimdeytin sol dý­niye­ni úzaq jyl boyy taptyq kózqaras­tyng tarazysyna saldyq. Pedagogikalyq ústanymgha taptyq sananyng salqyny tiygen zamanda jas óskindi bay balasy Asannyng is-әreketinen jiyrendirdik. Óitkeni ol - orasholaq, olaq, bolbyr. Qolynan týk kelmeydi. Onyng ýstine ózi erteli-kesh jylaydy da jýredi. Sondyqtan eshkimning Asan bolghysy kelmeytin. Sebebi ol - baydyng balasy. Al bay degen - naghyz jeksúryn. Bizding úghymymyzdaghy bay - Itbay, Qarabay, Shyghaybay. Osy ýsh baydy ýsh by sekildi jaqsy biletinbiz. Sanamyzgha shegelengen sol beynelerding eshqaysysy onyp túrghan joq. Shetinen qarny qabaqtay, beti tabaqtay, auzy itayaqtay, obyr bireuler. Múnday kisilerge bala bolu degeniniz... Atamanyz. «Azamat, úran sal, Tize qos jalshymen, Baylardy shetinen, Qoyday qu qamshymen», - degen óleng shumaqtaryn jattap alyp, elirip aityp jýrgen kezimiz.
Kerisinshe, býkil bala Ýsen bolghysy keledi. Ybekenning Ýseni - ómirge beyim, sha­ruashylyqqa ynghayy bar perzent. Ýsen joqtan bar jasaydy. Ýsen qiyn­nan jol tabady. Ýsen ýndemey jýrip-aq kóp sharua tyndyrady. Qysqasy, Aseken­derdi Ýsekender jolgha bastaydy. Ýsen bolmasa, Asan ashtan óledi. Sondyqtan Asan bayghús әiteuir әkesining manayynan bir eli qalyp qoymaudyng qamyn jasaydy. Ózi de sonday beyqam. Ybyray Altynsarin onyng beynesin jasauday-aq jasaghan. Ol Ýsen ústap bergen ýirekti ermek etip, biraz jerge deyin oinap barghysy keledi. Dalada adasyp jýrgenimen sharuasy joq. Aynalany qaranghylyq basyp, búlardyng jatqan jerin ash qasqyr tónirektegenine qaramastan alansyz úiqygha bas qoyady. «Aqyly joqtyng armany joq» degen osy. Ýsen bayghús onyng týn úiqysyna deyin kóz ilmey kýzetedi.
Bizding klastyng balalary shetinen oqu ótip ketkender edi. Onyng ýstine teniz betkeyining adamdaryna tәn qyrsyq minez bәrining de boyynda bar. Otyryp alyp, osy әngimeni jabyla taldaytynbyz. «Adam degen balasyn júrtqa tastay ma eken?! Kósher kezde bala týgili, joghalghan maldy da izdemeushi me edi? Ol ekeuining joqtyghyn tang atqansha, tipti ertengi besin uaqytysyna deyin bayqamaghany ma?! Osy jeri bylay... birtýrli ghoy...» - deydi biri. «Ói, sen sony da bilmeysing be? - dep, ekinshisi órshelene týregeledi. - Ybyray atam balalar óz betinshe tirshilik qylyp kórsin dep, ol ekeuin әdeyi kóshten bólip alyp qalyp otyrghan joq pa?».
Sodan song auyl syrtyndaghy Ta­saryqtyng boyyna baryp, Ýsen sekildi ýidegi eski kýrtemizding jyrtylghan jerinen suyryp alynghan maqtany tastyng ýstine qoyyp, barmaghymyzben qysyp túryp, pyshaqtyng qyrymen úryp kóremiz. Maqtasy qúrymaghyr qapelimde tútana qoymaydy. Tútana qalsa, júmyrtqa pisirip jemekpiz. Tórt-bes júmyrtqany kórshilerding tauyq qamaytyn keteginen úrlap әkelgenbiz. «Áy, ony jaghu ýshin Ýsen boluyng kerek», - deydi bizding bilgishterding biri. Sodan song ózimizden bir klass tómen oqityn egiz úl - Asan men Ýsendi shaqyryp alyp, sonyng Ýsenine jaqtyryp kóremiz. Jayman kókemning Ýseni de Ybyray atam­nyng Ýsenining istegenin istey almay, әbden qara terge týsedi. Birimiz maqtadan, ekinshimiz tastan, ýshinshimiz pyshaqtan, tórtinshimiz Ýsennen (Ýsen Jaymanúly Aymyrzaevtan) kóremiz. Ýsen bayghústyng shyr-pyry shyghady. Osydan keyin Ybe­kene ghana eptep ókpelenkirep alyp, shyr­pynyng bir talyn sýikep kelip jibe­remiz. Júmyrtqany bәribir jeu kerek qoy...
Kenestik dәuirdegi qoghamda, әriyne, bay men kedey bolghan joq. Onyng esesine auqatty әulet jәne qarapayym әulet degen úghym boldy. Auyldyq jerding on­shaqty basshysy bar. Sharuashylyq diyrektory, onyng orynbasary, bas esepshi, auyldyq kenesting tóraghasy, tútynushylar kooperasiyasynyng tóraghasy (rabkoop), mektep diyrektory, auyldyq auruhananyng bas dәrigeri, qoyma mengerushisi, t.b. búlar birge jýredi. Kәdimgi «kontor-sostav». Qonaqqa birge barady. Et piskenshe jantayyp jatyp, preferans syzady. Bireui әngime aitsa, qalghany býkil denesimen irkildep kýledi. «Aqshasy bar adamdar, Týnimen karta oinaydy», - dep bala bitken esik jaqta әndetip otyramyz. Bala demekshi, olardyng da altyn asyqtay balalary bar. Búlardyng ishkeni aldynda, ishpegeni artynda. Bastyqtardyng balalarynyng kópshiligi qara sharuagha qyry joqtau, aqsausaqtau bolyp ósedi. Al qarapayym otbasynan shyqqan úlandar qara júmysqa jegiledi. Mal jaygharady, qoranyng kónin tazalaydy. Jazda shóp shabady, kýzde otyn tasidy, qysta qar kýreydi.
Bastyqtardyng balalary kóbine-kóp oqugha mektep bitire sala birden týsedi. Al qarapayym kisilerding perzentteri elde eki-ýsh jyl júmys isteydi, óndiristing shanyn jútady. Sóitip baryp oqugha taban iliktiredi. Óstip, shaghyn auyldyng balalary arasynda da eptegen әleumettik tensizdik jýrip jatqany kózge kórinip túrady.
Kenestik qoghamnyng Asany men Ýseni osynday kýy keshetin. Áriyne, bastyqtardyng balalarynyng ishinde de tәrbiyeli, menmendikten ada, ainalasyndaghylardy dos túta biletin parasatty perzentter az emes. Biraq qalay bolghanda da auyldyq jerding Asanynan góri Ýseni kóbirek bolady. Ýsen - isker. Ýsen - júmysker. Maltabar әri joltabar. Sol Ýsender ainalasyna kishipeyildilik pen qarapayymdylyqtyn, izgilik pen izetting jyluyn shashady. Ózi oqugha týsken ýlken qalagha barghan song da manayyna sol jyludyng dәnin sebedi.

Ash bala men toq bala

Biraz jer ótken song sýrleu eki aiyryldy. Múny kórip, Asan jylay bastady... Ýsen qarap jýrip bireuine týsti...
(Y.Altynsariyn, «Bay balasy men jarly balasy»).

Ybekenning Asany jol ekige aiyrylsa boldy, jylay beredi. Jolayryq kezdesse, onyng logikasy birden túiyqtalady. Al Ýsen jolgha qarap túryp, oilanady. Maldyng jas tezegin kóredi, jýrip ótken kóshting izin bayqaydy. Janyndaghy serigin ertip, algha bastaydy. Dolbary ýnemi dúrys bop shyghady. Áyteuir, jarly balasy bay balasyn sonyna ilestirip otyrady. Qoldy da, joldy da sol bas­taydy.
Sodan jatyp alyp oilaymyn. Biz auyl syrtynda oinap jýrgende Qaraterenning halqy әiteuir bir jaqqa ýdere kóshse... Quandariya balyq aulau bazasy­nyng diyrektory Janasyl Áljanovtyng úly Kenes ekeumiz elsiz dalada qalyp qoysaq... Ol baqyryp jylasa... Men ony júbatsam... Ol qyrt mening júbatqanyma kóne qoysa... Sodan jýk tiyegen «ZIYL»-ding izin kórip, jolgha týssek... Dariyanyng jaghasynda balyq aulap jatsaq... Ol qarny ashyp, taghy da oibay salsa... Men oghan ýirek pisirip bersem... Biraq ol ýirekti qaydan tabam? Ybekenning ýiregi siyaqty qarsy aldymnan pyr-pyrlap ózi shygha kelse jaqsy... Ybyraydyng Asany: «Ýirekti qalay ústaymyz?» - degende, Ýsen: «Men әkemning ústaghandaryn kórip edim», - dep, ómirden týigenin tәjiriybe jýzinde alghash ret qoldanady. Sóitip, júrttan tauyp alghan qyldan esip, túzaq jasap, ony ýirekting úyasyna aparyp qúrady. Shóp arasynda tyghylyp jatqan búlardy kóp kýttirmey, ýirekeng de sol túzaqqa ózi baryp týse qalady. Al bizding әkey - ómiri ýirek mәselesimen ainalysyp kórmegen adam. Ol ýirek ústaudy ýirete alghan kýnning ózinde onyng auyzeki әngimesine sýienip, sol qústy mening qolgha týsire qongym ekitalay. Oibay, sonda әlgi diyrektordyng júrtta qalghan balasyn qaytip asyraymyn?! Sóitip, qiyalym keyde qiysynqyramay ketedi. Ybekenning zamany men ótken ghasyrdyng jetpisinshi jyldarynyng orta shenindegi ýrdisterdi ýilestire almay qinalam.
...Qoy, búl bәribir bolmaydy eken. Istegen isining bәrin tap-túinaqtay qy­latyn kirpiyaz Janasyl kókem ainal­dyrghan eki-ýsh balasyn jelding ótinde ólse qaldyrar! Qaldyrghan kýnde ýkilep ósirgen bastyqtyng bozanbet yzbay balasynyng babyn tabuym onay bolmas.
Bizding Qaraterende búl әngimeni oqymaghan bala joq. Tipti kitap kórse kirpidey jiyrylatyn klastasym Aq­qasenge deyin oqydy. Sebebi shygharma óte qarapayym stilimen jazylghan әri oqigha jelisi keremet qyzyq. Qiyalyna qanat bitiredi. Óz betinshe sheshim qabyldau­gha baulidy. Tyghyryqtan jol tabugha jeteleydi. Kez kelgen bala shytyrman oqighaly shygharmalargha o bas­tan әues. Býkil bala ózin Ýsen retinde sezinedi. Tipti Ýsen degen esimning ózi iydeal­dandy. Bizding jaqta Asan jәne Ýsen degen ru attary bar. Osynday eki esimdi iyelengen egizder de kezdesedi. Sonyng Ýseni ghana jaghymdy beynening belgisi sekildi kórinetin.
Ár bala Ýsen siyaqty tyghyryqtan jol tauyp, ómirge epti bolyp, bastyqtardyng balalaryn búidaly bota sekildi jetekke alyp, jýrgisi keledi. Óitkeni bay men kedeydi tenestirgen kenestik kezende bay balasy degen úghym bolmaydy. Onyng esesine bastyqtyng balasy nemese basqarmanyng úly degen týsinik bar. Olardyng da shylqyp bayyp, senen asyp bara jatqan jeri shamaly. Tek kiyimning tәuirin kiyedi. Tórening balasy kiyim-keshegin sórening astynan alady. Ýilerinde kәmpiyt-sәmpit kóbirek bolady. Pecheniening tәuirin jeu peshenesine jazylghan. Sen dalbasalap, tiytimdey tortany talghajau etip, shóbiresinen jon etin әzer ajyratyp otyrghanda ol әkesining arqasynda mayly kolbasany kemirip jatady. Ol úrtyn tompaytyp, mәmpәsy soryp otyrghanda, sen qaghazynyng syrtynda «Qazalynyng kirpish zauyty shygharghan» degen týsiniksizdeu jazuy bar syryqtay ashy kәmpitti ystyq shay qúiylghan kesenning týbine qadap qoyyp, sony saghyzday sozyp oinaysyn...
Bir jaghynan dúrys. Auyldy betke alghan qonaq bitken kedey-kepshikting jarty lashyghyna emes, diyrektordyng enseli ýiine týspey me? Bәri de: «Osynday bir diyrektor, Halqymyzgha kerek bir», - dep әndetip, týtini qoiylau shyghyp jatqan sol ýige betteydi. Qazaqy dәstýr jolymen kelsek te, meyman kýtetin ýide iship-jemning mol bolghany jaqsy ghoy.
Jasynan qara júmysqa jegilgen Ýsender qol-ayaghy balghaday bolyp erjetedi. Qarshadayynan mal baqqan, qoydyng kezegine barghan, pishen oryp, qamys baulaghan, múz oiyp, su tasyghan, kýrek pen ketpen, tyrma men sýimen ústap, alaqandary әbden mýiizgek bop qatqan órender birer jyldan song jauyryny qaqpaqtay bozbalagha ainalady. Enbek shynyqtyrghan sol jigitter eki iyghyna eki kisi mingendey bolyp túrady. Sol kezde bastyqtardyng eki iyghynan eki kisi susyp týskendey bosbelbeu balalary olargha qyzygha qaraydy. Kishkene kýninde Ýsenderge degenin istetip, eptep óktemdik kórsetetin erke sholjang Asandar endi olardan kәdimgidey yghatyn bolady. Al bulyghyp ósken Ýsender qay isti de japyryp tyndyrady.
Ýsender Asan bolugha әste qyzyqpay­dy. Kerisinshe, onyng әkesi sekildi bolugha tyrysady. Óitkeni Asannyng әkesi auyl­dan shyqqan. Sharuaqorlyqtyng mek­tebinen ótken. Oqyghan-toqyghan. Alysqa kóz tikken. Ýsender, mine, osy maq­satty kózdeydi. Ózderi qiyndyq kórip ósken bozbalalar óz balalarynyng «Aq bauyrsaqqa alaqanym bir tolmay, Qayda barsam, bosaghany bermep em», - dep jyrlaghan Sәbit Dónentaevtyng keyipkeri siyaqty iship-jemnen taryqqanyn qala­maydy. Sosyn kýndiz-týni býkil Ýsen kitap kemiredi. Biyikterdi baghyndyrugha asyghady.

Bay perzent - qay perzent?

Biraz jer jýrgen song Asan «qarnym ashty» dep jylady. Ýsen ýndemey kele jatsa, ekeuining aldynan bir ýirek úshyp, úzamay qasyna qondy. Asannyng onymen isi bolmay jýre berdi. Ýsen jýgirip baryp sipalap jýrip, ýirekting ornynan alty júmyrtqa tapty.
(Y.Altynsariyn, «Bay balasy men jarly balasy»).

Býginde Asekenderding qarny kóp asha bermeydi. Ýirek jese de, býirek jese de, óz erki. Ýirek demekshi, qytay ashanasynda «Beyjing ýiregi» degen tagham asa baghaly sanalady. Osy dәmi til ýiiretin ýkili ýirekti tәuir әzirleytin meyramhanalardan jeu ýshin AQSh-tyng alpauyttary Beyjinge arnayy úshyp keletin kórinedi. O, toba, búryn saghan azyq bolatyn ýirekting ózi úshyp kelse, endi sen sol ýirekti toya jeu ýshin ózing úshyp barasyn. Qazaqtyng kókala ýiregin qualap ósken talay Asan býginde ýiregi qymbat Beyjing men Shanhayda oqyp jatyr. Qysqasy, Asandar­dyng iship-jemi jetkilikti. Sondyqtan ol: «Qarnym ashty», - dep betaldy jylay bermeydi. Jylasa da tek «Jylamaghan balagha emshek qayda?» degen jymysqylau maqsatpen jylaydy. Ol, negizinen, jylamaydy, kýledi. Kýlgende de qarqyldap túryp qatty kýledi. Qaghanaghy qarq, saghanaghy sarq bolghan son, kýlmegende qaytedi? Al endi eptep úiyqtaytyny bar. Ýsen sol búrynghysynsha, Asangha qyzmet etedi. Oghan arnap balyq pisiredi, ýirek quyryp beredi, kәuap әzirleydi. Monsha jaghady. Qyzyq-shyjyqpen qamtamasyz etedi. Shortanbay atamnyn: «Búrynghy zorlar qor boldy, Sonday qorlar zor boldy», - degeni tәrizdi bayaghy Asandar Ýsenge, al Ýsender Asangha ainalghan zaman...
Búrynghy dәuirding Asanynan góri Ýseni kóbirek edi. Býginde kerisinshe Asannyng sany anaghúrlym artqan. Sebebi elding әl-auqaty jaqsardy. Bay bolam degenge keninen jol ashyldy. Kim qalay bayidy? Esekting artyn juyp, mal taba ma? Esebin tauyp, auadan aqsha jasay ma? Árkim óz isin әrqalay óristetken kezen. Qanday bay bolasyn? Kimge qayyryng tiyedi? Ony ómir kórsetedi. Áyteuir tónireginde bay-baghylan jetip jatyr. Bala da bay, basqa da bay... Býgingining úrany: «Ýsenning esil-derti - Asan bolu, Baylyqtan basy ainalyp, masang bolu!».
Naryqtyng psihologiyasy sanagha singen qazirgi qoghamda auqatty adamnyng balasy bolu mәrtebeli sanalady. Júrt joqtan bar qúrap, bala-shaghanyng ahualyn týzeu ýshin jantalasady. Perzentterining qatarynan kem bolmaghanyn qalaydy. Keybir kýlsheli balalar sekildi auyzdaryna aq may, kók may aghyp jatpasa da, nesibeden aiyrylmasa eken dep tileydi.
Qazir Asan men Ýsenning arasy tym alshaqtap ketti. Asan Asanmen aqyl­dasady, Ýsen Ýsenge ýiirsekteydi. Al bir-birimen kezdese qalghanda aitatyn ortaq әngimesi bola bermeydi. Osyghan oray mynaday anekdot oigha oralady. Mektepte bir klasta oqyghan, kezinde әleumettik jaghdayy birkelki bolghan eki jigit birneshe jyldan song kezdesip qalypty. Biri - auqatty, ekinshisi júpynylau kórinedi. Bir-birinen jón súrasady.
- Jaghdayyng qalay?
- Jaghdaydy súrama... Nashar. Jauyma tilemeymin...
- E, ne bop qaldy?
- Qyzym Angliyada oqityn edi. Endi Amerikagha auysam dep, qighylyq salyp jatyr. Ony auystyrudyng ózi bir qiyamet. Áyelime Parijden qymbat ton әkep bersem, eki santiymetr qysqa bolyp qalyp, miymdy jep jýr. Endi ony qalay úzartam? Ol azday, keshe garajdan shygha bergenimde «Mersedes-600» mashinamnyng býiirin shege syzyp ketti. Boyauy búl elde joq... Qysqasy, jýikeden jýike qalmady. Óletin boldym... Ózing qalaysyn?
- Eki kýnnen beri tamaq ishken joqpyn...
- Jyndysyng ba? Nege ishpeysin? Asqazanyndy qúrtasyng ghoy!
Mine, óstip býginde Asan Ýsendi týsinbeytin, onyng múnyn úqpaytyn, ómir sýru daghdysyn bilmeytin dәrejege jetti. Qogham ekeuining arasyn tym alystatyp jiberdi. Eki arada kózge kórinbeytin qorghan ornyqqan. Zamana adamynyng tegin tanu mýmkin emes. «Handyq tek qana sening qara basynda. Al ózing naghyz naubayshynyng balasysyn», - dep әp-sәtte atategindi anyqtap beretin Ayaz biyge zәrumiz qazir.
Endi ózimizding qazekendi qoya túryp, dýniyejýzining kýlsheli balalarynyng tir­shiligine ýnilip kórelikshi. Álemning eng bay adamdarynyng biri, әigili «Microsoft» kompaniyasyn basqarghan Bill Geytsti bilmey­tin jan joq. Ol jasy qyryqqa tayap qalghan­da ózining qaramaghynda qyzmet isteytin Melinda degen qyzgha ýilenip, Gavay araldarynda úlan-asyr toy jasaydy. Toy­dan keyin Bill Geyts әielimen ekeui syrt kózge tosyndau kelisimshartqa otyrypty. Soghan sәikes, ol Melindagha әr balasyn tughan sayyn 10 million dollardan berip otyratyn bolady. Qazir milliarderding ýsh perzenti bar. Qyzy Djeniyfer 14-te, úly Rory 11-de, kishi qyzy Fiby 8 jasta. Sóitip, Melinda hanym әzirge 30 million dollarmen shektelip túr. Odan basqa tabysy da jetkilikti shyghar. Qazaqtyng kónbis kelinshekteri kýieui Bill siyaqty mәrt bolyp, әlgindey uәde berse, balanyng sanyn jiyrmadan bir-aq qaytarar ma edi, kim biledi?! Biraq múhittyng arghy betinde­gi Melindanyng miyna onday oy kele qoymaghan siyaqty. Bizding әielder: «Bay bolsa da bay bolsyn, Bay bolmasa da bay bolsyn, Tek kónilimiz jay bolsyn!» - dep tәubesine týsip, otyra beredi. Allanyng bergen azdy-kópti balasyn aqshasyz-aq tuady. Óz balasyn ózine tauyp bergeni ýshin shanyraghyndaghy «jaman shalynan» shashyratqy súramaydy.
50 milliard dollar baylyghy bar sol Bill Geyts balalaryna asta-tók múra ýlestirudi qalamaytynyn mәlimdepti. Áriyne, nesibesiz qaldyra qoymas. Biraq ol perzentterining әke qamqorlyghyn sezine otyryp, ózderi de júmys istep payda tapqanyn tәuir kóredi. Demek, Asan Geyts Ýsen Geyts siyaqty ómirge beyim boluy kerek. Geyts myrzanyng ghibratty isinen ýlgi alsaq, kәnekiy!
Kórshi Reseyding kýlsheli balalary da eshkimnen qalyspaydy. Ataqty alpa­uyt Roman Abramovichting 18,7 milliard dollar qarjysy bar eken. Ol býkil mal-mýlkin bes balasynyng atyna teng bólip tastapty. Orys elining qaltasy qalyng balalarynyng tizimin Petr men Marina Deripaskalar bastap túr. Anasynyng qúrsaghynan aqsha uystap týsken búl ekeuining әrqaysysynyng 20 milliard dollar qarjysy bar deydi. Búlar - ataq­ty «Bazovyy element» kompaniyasy­nyng menshik iyesi Oleg Deripaskanyng úly men qyzy. «Bazovyy element» - әueli sol Deripaskanyng qabyldau bólmesine kelip ornyghyp, hatshydan ósip, hansha bolghan qazaqtyng әigili kәsipker qyzy, Reseyding býgingi biznes-ledii Gýljan Moldajanovanyng qyzmet istegen me­kemesi. Búl tizimdegilerding eng jasy - janaghy Marina Deripaska jәne Roman Abramovichting úly Iliya. Ekeui de 2003 jyly tughan. Jastary jetige de tolmay jatyp, jer jýzine tanymal bolghan sary Asandardyng jaghdayy, mine, osynday.
AQSh-tyng ataqty alpauyty, qarajat koroli Djon Rokfellerding baylyghy ótken ghasyrdyng qyrqynshy jyldarynda 900 million dollardy qúraghan. Búl - býgingi aqshagha shaqqanda 190 milliard dollar. Rokfeller jas kýninde ýnemi sýlesoq jýretin eleusiz bala bolypty. Sabaqty da tәuir oqyp jarytpaghan. Sheshesinen erte aiyrylghan. Ákesi de berekesiz, әielqúmar bireu eken. Sonyng bәri ony shiryqtyrsa kerek, bola­shaq milliarder óte ýnemshil, úqypty, tiyanaqty bolyp ósipti. Bireumen әngime ýstinde de ýnemi dollardyng esep-qisabyn oisha shygharyp otyratyn kórinedi. Keyin esebining myqtylyghynyng arqasynda ataghy әlemge keng tanylghan. Sol Rokfeller óz balalaryna tәttiden bas tartqany ýshin kýnine eki sent, muzykamen shúghyldanghany ýshin bes sent, qaryndash úshtaghany ýshin on sent berip túrghan. Al tanertengi asqa keshikkeni ýshin aiyp salghan. Perzentterin baylyqtyng buyna mas qylmay, әr nәrsening parqyn bilip, paydany enbekpen tabugha ýiretken. Áytpese, әigili Rokfeller balalary ýshin bar aqshasyn suday shasham dese de ózi biledi ghoy.
Rokfellerding otany - býgingi AQSh-ta da nebir Asandar men negr Asandar jetip-artylady...

Asan Qayghy men Ýsen Qayghy

Biraz otyrghan song Asan, kýndiz kóp jýrip sharshaghan bala, úiyqtap qaldy. Ýsen oilady: әkem aitushy edi, «eldi jerding úrysy, dalaly jerding bórisi bolady», - dep, úiyqtamay otqa kýndizgi alghan balyghyn pisirip, ermek etip otyra berdi.
(Y.Altynsariyn, «Bay balasy men jarly balasy»).

Bizding qazaq Asan dese, Asan Qayghyny da esine alady. Búl ataudyng sanamyzgha әbden sinip ketkeni sonshalyq, bir-birining anyqtauyshy siyaqty kórinedi. Asan Qayghy degende zamannyng qayghysy janyna batyp, múng basyp, qamyghyp jýrgen abyz aqsaqal jalpy júrttyng kóz aldyna kele qalady. Búl úghymnyng etimologiyasyna oray birneshe ghylymy boljam aitylady. Bәribir qarapayym halyqtyng sanasyndaghy alghashqy әseri osynday bolmaq. Biraq qazirgi Asannan góri Ýsenning qayghysy kóbirek. Aylyghy shaylyghyna jetpeydi. «Qansha alsang da ailyq, Bola almaydy baylyq», - dep Qadyr Myrza Ály aghamyzdyng aitqany sekildi, kórpeni basyna qaray tartsa, ayaq jaghy ashyq qalady. Oquyna tóleytin aqshasyn әzer tabady. Ony bitirgen song júmys tappay taghy qinalady. Ýileneyin dese, qarajat joldy baylaydy. Áke - zeynetker, sheshe - beynetker. «Bayghús balagha kómektese almadym-au», - dep olar qamyghady. «Qatarymnan kem boldym-au», - dep bala kýizeledi. Oisyz Ýsenge bәribir. Al sanaly Ýsenning oiy san-saqqa jýgiredi. Qysqasy, jarlynyng balasy bauyryn әli jaza almay jýr. Sondyqtan býginde Ýsen Qayghy degen atau onyng beynesin anaghúrlym asha týser edi.
Qazirgi Asan zamangha tym beyimdelip ketti. Besikten beli shyqpay jatyp barmaghan jeri, baspaghan tauy joq. Qalasa, mektepting ózin shetelde oqyp keledi. «Agentke» kirip, әlemning әr týkpirindegi dos-jarandarymen sóilesedi. Bayaghynyng Asany auyl-auyldy aralap, jýn-júrqa, teri-tersek jinaytyn jalghyz agentti ghana biletin...
Týsinigi tym basqasha qalyptasqan býgingi zamannyng Asany kedeylik turaly shygharmany bylay dep jazady: «Bayaghyda bir kedey bolypty. Onyng qyzmetshilerining bәri de: tәnsaqshysy da, ýy jinaushysy da, bala kýtushisi de, jeke aspazy da, tipti shopyry da taqyr kedey eken». Al sosyn Asanmen osydan keyin sóilesip kór. Ol «Kedey - bes әrip, Bay - ýsh әrip. Biraq «bay» degende auzyng tolady», - degen tújyrymnyng Qadyr aghamyzdyng sózi ekenin bilmese de, osy kýngi әleumettik ahualdy jaqsy sezinedi.
Asannyng túrmystyq jaghdayy óte joghary. Ybyray atamnyng ózi aitqanday, jaqsylap tastan saray salyp alghan. Qarshadayynan kózding jauyn alyp, jútynyp túrghan jayynbas kólik minedi. Qolyna qos-qostan telefon ústap, internet arqyly múhittyng arghy betindegi tanys-tamyrymen jýzbe-jýz kórisip, jii sóilesip, jyldam habar alghyzyp oty­rady. Múnday jetistikten, әriyne, Ýsen de kende emes. Arzanqoldau úyaly telefonymen ol da «Agentke» kirip-shyghyp, aghayyn izdep jýredi. Biraq bes qaruyn boyyna asynghan Asannyng qisapsyz tehnikasynday qaydan bolsyn.
Asan Ybyray atasynyng «Kel, balalar, oqylyq!» degen әigili ósiyetin de esten shygharmaydy. «Óner, bilim bar júrttardyn» ónegesin ústanghan ol kez kelgen ónerdi ýirenedi de jiyrenedi. Oqudy birinen song birin oqidy da tas­taydy. Diplomnyng jeti atasy bar onda. Bilimy qújaty da, ghylymy qújaty da jetkilikti. Biraq ol Ybyray atamnyng osy ólenning kenestik kózqarastyng kesirinen talay jyl oqulyqqa enbey kelgen «Bir Allagha siynyp...» - dep bas­talatyn әdepki jolyn eskere bermeytin sekildi kórinedi. Bәlkim, qatelesermiz...
Teginde, Ybyray kókem jazghanday, Asandar ómirde sonshalyqty bolbyr bolmapty. Qanshama atasynan beri baylyqtyng baq-berekesi bolmysyna singender tektiliginen eshqashan ajyramaytyn kórinedi. Auqattylardyng per­zentterining ishinde qarapayymdar men qayyrymdylar kóp-aq. Olar ýndemeytin Ýsenderding jaghdayyn birden úghady. Qamqor qolyn sozady. Qataryna qosugha tyrysady. Tirshilikting oiran-botqasyn shygharatyndar orta joldan bayyghandar siyaqty.
«Kedey baydy jek kórse de, Baylyqty jek kórmeydi», - dep Qadyr aghamyz aitqanday, qazir Ýsenning bәri Asan boludyng jolyn izdep sharq úryp jýr.

* * *
Ár shygharma óz zamanynyng ýni men ýlgisin tanytady. Biraq keyingi dәuir qashan da ózgeshe ýrdis, basqasha sybagha úsynady. Sondyqtan búrynghy men býgingining arasynda ýzilmeytin ýilesimdilik bola bermeydi.
Mysaly, qazir el jaylaugha qonys audarar kezde eshkim de balasyn úmytpaydy. Aynaldyrghan bir-eki tentegin týgeldep alyp, sosyn baryp kóshedi...

«Ana tili» gazeti