Elserik. Merekeler: mәni men maghynasy
Elde merekelenetin meyramdardyng ózi bekerden beker demalatyn bolmasa toylay salatyn «qyzyl kýnder» emes. Olardyng mazmúny últtyq ruhty pash etetin, elding ishki sayasatynyng ainasy ispetti. Qarapayym júrtqa jay ghana merekelik kýnder bolyp tabylghanymen, yqpaldy elderding meyramdarynyng da yqpaly zor. Kezinde әlemning eki taytalas sayasy qosyngha jikteluine mәjbýr etken qyzyl imperiya óz qarauyndaghy bodan júrttardyng merekesin mensinbegeni bylay túrsyn, óz yqpalynda sosialistik elderge de óz merekesin tanyp edi. Sóitip, oidan-qyrdan alynghan atributtar men rәsimderden kenestik Jana jyl atty úly mereke jasaqtalyp, ol jayynda talay filimder men tuyndylar dýniyege kelip, iydeologiyalyq qaynargha ainalghany bar. Áriyne, búl ýshin Kenes ókimetin jazghyrugha bolmaydy, memleket bolghasyn onyng qúzyryn barynsha tanytu - sol elding bir múraty edi.
Elde merekelenetin meyramdardyng ózi bekerden beker demalatyn bolmasa toylay salatyn «qyzyl kýnder» emes. Olardyng mazmúny últtyq ruhty pash etetin, elding ishki sayasatynyng ainasy ispetti. Qarapayym júrtqa jay ghana merekelik kýnder bolyp tabylghanymen, yqpaldy elderding meyramdarynyng da yqpaly zor. Kezinde әlemning eki taytalas sayasy qosyngha jikteluine mәjbýr etken qyzyl imperiya óz qarauyndaghy bodan júrttardyng merekesin mensinbegeni bylay túrsyn, óz yqpalynda sosialistik elderge de óz merekesin tanyp edi. Sóitip, oidan-qyrdan alynghan atributtar men rәsimderden kenestik Jana jyl atty úly mereke jasaqtalyp, ol jayynda talay filimder men tuyndylar dýniyege kelip, iydeologiyalyq qaynargha ainalghany bar. Áriyne, búl ýshin Kenes ókimetin jazghyrugha bolmaydy, memleket bolghasyn onyng qúzyryn barynsha tanytu - sol elding bir múraty edi.
Al, óz múratymyzgha biz qalay jetip kelemiz? Búl qarapayym bolghanmen, jaydaq mәlimetpen jauap bere salugha bolmas, talqygha sóz bereyik. Bir qaraghanda, tipti, әlgi kenestik iydeologiyany bizding egemen elimiz ilip әketip, odan ary jalghastyryp otyrghanday әser bar. Biraq, әser ghana emes, 20 jylda qalyptasyp, ornyqqan sol bayaghy kenestik merekelik dәstýr tútasyp túr eken. Payymymyz bayypty bolu ýshin eldegi resmy merekelerdi belgilep, retteytin «Qazaqstan Respublikasyndaghy merekeler turaly» (13 jeltoqsan 2001 jyl) zandy azamattyq kózben sholayyq. Osy zannyng 2-babyna sәikes elimizde jalghyz Últtyq meyram bar, ol - 16-17 jeltoqsan kýnderi atalatyn Tәuelsizdik kýni. Múndaghy «últtyq» sipat neni beredi? Ol búl merekening toylanuyna erekshe memlekettik sipat pen mazmún berilip, onyng merekelenuine eldik budjetten arnayy qarjy bólinui tiyis degen sóz! Alayda, onyng qalay atalyp ótetindigi aityla-aytyla jauyr bolyp, etimiz ýirengen ahualgha tireldi.Tipti, «jana jyldyq salpynshaqtardy» Tәuelsizdik kýninde taghyp, ony әjuәlaugha kóshtik emes pe?!
Álgi últtyq meyramnyng mysyn basyp jýrgen «Jana jyl» meyramy da 1-2 qantarda atalyp ótedi. 1 qantardy jana jyldyng basy degenning ózinde 2 qantardyng oghan ne qatysy bary belgisiz. Álde Reseyde solay bolsa, bizde de qabyldanuy kerek dәstýr bolghasyn ba?! Álde araqqa sylqiya toyyp alyp ertenine bas jazatyn kýndi rәsimdep qoyghanymyz ba? Jәne de negizin Isa payghambardyng tuylghan kýnine oray alghan búl «jana jyldyn» 80 payyzgha juyq músylman túratyn Qazaqstangha nelikten ystyq ekeni belgisiz! Onymen qoymay, beyresmy týrde 12 qantarda «eski jana jyldy» merekeleytinimizdi telearnalarymyz qalt jibermey jamyra nasihattay jóneletini taghy bar.
Shyn mәninde, 1 qantardyng Qazaqstan ýshin «jana jylgha» qatysy joq, alayda, adamzattyq jyl sanau kýni esebinde qúrmet kórsetuge bolady. Jana jyl retinde Nauryzymyzdyng (dәstýrli jana jyl) bar ekenin úmytpayyq! Al, 1 qantardy «Kýntizbelik jyl basy» dep atasaq, órkeniyetti de, Isa payghambardy da, qazaqstandyqtardy da renjitpes edik. Sebebi, 1qantar - eng әueli kýntizbelik, ekonomikalyq-qarjylyq resmy jyl basy ekeni ras. Tipti, odan bas tartyp keregi joq, solay moyyndap, 1 qantardy ghana mereke kýni etken lәzim.
Atalmysh zannyng 3 baby boyynsha «memlekettik merekeler» degen mәrtebe alghan meyramnyng búl birinshisi jәne bastysy. Zandy sholyp, merekelerdi jalpylay tizip shyqsaq, mynaday kórinis bolmaq:
1-2 qantar - Jana jyl;
8 nauryz - Halyqaralyq Áyelder kýni;
21-23 nauryz - Nauryz meyramy;
1 mamyr - Qazaqstan halqynyng birligi merekesi;
9 mamyr - Jenis kýni;
30 tamyz - Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasy kýni;
25 qazan - Respublika kýni.
Kelmeske ketken kenestik 8 nauryzdyng neghyp jýrgenin bir it bilsin! Ony, tipti, genderlik sayasattyng kózi bolyp tabylatyn batys elderi de mensinbeydi, al bizge ne qajeti bary beymәlim! Búl egemen elimizding Tәuelsizdik mazmúnyna ghana emes, tipti, myndaghan jyldar boyy kemsitu kórmegen, ru-taypagha bas bolghan qazaq әielderining qaharmandyq tarihyna núqsan keltiru ghoy.
«Nauryz meyramy» degen merekening ne ekenin ózimiz de bilmeuge ainaldyq, ol - Kóktem merekesi me, kýn men týnning tenelu kýni me, әlde qazaqy jana jyl ma? Aytpaqshy, shyghys merekelerin mensinbeytin kenes ókimeti túsynda jyldardyng hayuandyq mazmúny atalmaghan edi. Tek qana ótken ghasyrdyn 80-jyldarynyng sonynda ghana әr jylgha tәn hayuandyq keyip pen kie baryn shyghystyq ýrdisten bilgen postkenestik aghayyndar 1 qantardan bastap solardy ataytyndy shyghardy da, sonyng ekpinimen Nauryzda enetin jyldyq kiyelerdi biz de soghyp jiberetin boldyq. Elimizding batysynda 14 nauryzdan bastap, qys ketip, kóktem shyghuymen qatar, jyldyng da mazmúny ózgeretinin ghasyrlap moyyndap kelgen ata-babamyz, Barys jylymen tek qana sol kýni qoshtasyp kelgen edi. Endi Qoyan jylyn Isa payghambardyng tughan kýnine oraylastyryp, 1 qantardan engizetin púshayman halgha jettik. Sonda ne úttyq? Nauryz merekesinde ne mazmún men mәn qaldy? Qysqasy, Nauryz merekesine óz maghynasyn jýktep, ony Jana jyl dengeyine kóteru әreketin qolgha alu qajet.
«1 mamyr - Qazaqstan halqynyng birligi merekesi» degen sóilem óni ózgergen kenestik payym ekeni kórinip-aq túr. Biraq búl «birlik» Qazaqstangha ne berip otyr degen saualgha kelsek, týitkil kóp. Halyqtyng birligi degenimiz - kýndelikti әrbir tatu ótken kýn emes pe? Oghan mereke arnaudyng ne keregi bar? Onan da «Assambleya kýni» desek, әldeqayda dәiekti bolar edi. Biraq onyng el halqyna ne qatysy bar ekeni taghy saual tughyzady. Qysqasy, búl kózge qorash bolyp, «kenestik tamyrymyzdy» ýzip aludan jasqanu niyetin әigilep-aq túrghan «mereke».
9 mamyr - Jenis kýni. Búl da aldynghy mereke mazmúnymen mәndes «últtyq aishyghymyz». Shyn mәninde qazaq dalasyna, halqymyzgha jenis tek qana 1945 jyldyng 9 mamyrynda kelgen emes, ol ghasyrlar boyy talay kýnderde dýrkin-dýrkin bolyp kelgen oqigha. Sonyng dәleli - әlemdegi aumaghy jóninen 9-oryndy iyelenip otyruymyz. Oghan birden bir dәiek - ata-babadan qalghan Erlik minez! Sol sebepti, búl merekeni eng bolmaghanda Tarihymyzben sabaqtastyryp, «Erlikti dәripteu kýni» degen әldeqayda ayauly jәne últymyzdyng minezi men bolmysyna sәikes bolar edi! Sonda biz dalighan dalany syilaghan batyrlarymyzdyng erligin dәripteytin bir kýndi arnaghan bolar edik-au, shirkin!
25 qazan tarihy jaghynan el egemendigine jasalghan basty qadam bolatyn. Óitkeni, deklarasiyany basqa júrttardan kesh jariya etsek te, otarlyq qúrsauyn alghashqy búzu osy kýnning enshisinde, sonysymen alashqa ayauly búl kýn. Alayda, qazaqtyng Tәuelsizdigin nyqtay beru әldebir kýshke jaqpaghan synayly. Áyteuir, osy merekeden qaghylghanymyzgha eki jyl. Onyng ýstine «respublika» degenimiz demokratiyagha bir taban jaqyndastyratyn úghym edi, әlgi kýshterge ol jaghy da jaqpaghan bolu kerek.
Búlardyng bәri «memlekettik» mәrtebesi bolghanmen, jergilikti budjet esebinen atalatyn meyramdar. «Jana jyldyn» Tәuelsizdik kýninen de asyp týsip, asa erekshe bezendirilui men atap ótiluine qaraghanda, jergilikti biylikterde qyzyl imperiyany ansaytyndar qanshalyqty degendi oilasan, janyng týrshigedi.
Alandatatyn taghy bir merekeler bar.Olar - pravoslaviyelik Rojdestvo kýni men Qúrban aittyng alghashqy kýni. Búlardyng eshbir resmy mәrtebesi bolmasa da, sayasy mәrtebesi zor ekenin qazaq balasy angharar ma eken? Shyn mәninde, Enbek kodeksi arqyly qiytúrqylyqpen jariyalanghan búl mereke kýnderi arqyly Qazaqstan músylman eli boludan bas tartqanday qadamgha baryp otyr. Eldegi 20 payyz pravoslaviyelikterge 80 payyz tenestirilip, diny eki basty mereke atalyp ótui arqyly Qazaqstan «pravoslaviyelik músylman» eli boluda. Shyn mәninde, 3 kýn merekelenetin Qúrban ait meyramy nege ýsh ese azaytyldy deuge músylman eli bolsaq qatty oilanugha tura keledi. Áriyne, eldi alalau niyetimizde de, oiymyzda da joq, bar bolghany sony alalaytyn keybir faktorlardy ashugha tyrystyq. El bolghasyn merekesi de soghan layyq bolghangha ne jetsin! Egemen elding merekesi de egemen bolugha layyq emes pe?!
«Abay-aqparat»