Qazaq tarihynda Alash arystarynyng orny erek. Olar Qazaq elining san ghasyrlyq damu tәjiriybesin, salt-dәstýrin tónkeristik әdispen kýrt ózgertudi emes, qayta olardy órkeniyetti elderding ómir tәjiriybesin eskere otyryp, odan әri damytudy, bilim alyp, kóppen tereze tenestiruin kózdedi. Eng aldymen, qazaqtyng óz atamekenine ie boluyn maqsat etti. Sol jolda kýresti. Býginde sol aqtandaqtarymyzdyng aqiqat joldary týbegeyli arshylghan joq. Sol jolda enbek etip jýrgen azamattardyng biri - Dihan Qamzabekúly. Osyghan oray L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti oqu-әdistemelik júmys jәne strategiyalyq damu prorektory, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Dihan Qamzabekúlymen súhbattasudyng orayy kelgen edi. 
- Dýiim júrt ózinizdi alashtanushy retinde jaqsy tanidy. Alash ziyalylary haqynda jazghan enbekterinizden de habardar. Endeshe, ghalym Dihannyng balalyghy jayynda az-kem әngimelep berseniz...
- Kimge bolsa da tughan jer ata-ananyng alaqanynday ystyq bolady emes pe? Men qazaqtyng kiyeli topyraghynda, yaghny Týrkistan ónirinde dýniyege kelgem. Sol ónirde Keltemashat degen auyl bar. Mine, sol auylda mening baldәuren balalyq shaghym ótti.

Qazaq tarihynda Alash arystarynyng orny erek. Olar Qazaq elining san ghasyrlyq damu tәjiriybesin, salt-dәstýrin tónkeristik әdispen kýrt ózgertudi emes, qayta olardy órkeniyetti elderding ómir tәjiriybesin eskere otyryp, odan әri damytudy, bilim alyp, kóppen tereze tenestiruin kózdedi. Eng aldymen, qazaqtyng óz atamekenine ie boluyn maqsat etti. Sol jolda kýresti. Býginde sol aqtandaqtarymyzdyng aqiqat joldary týbegeyli arshylghan joq. Sol jolda enbek etip jýrgen azamattardyng biri - Dihan Qamzabekúly. Osyghan oray L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti oqu-әdistemelik júmys jәne strategiyalyq damu prorektory, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Dihan Qamzabekúlymen súhbattasudyng orayy kelgen edi. 
- Dýiim júrt ózinizdi alashtanushy retinde jaqsy tanidy. Alash ziyalylary haqynda jazghan enbekterinizden de habardar. Endeshe, ghalym Dihannyng balalyghy jayynda az-kem әngimelep berseniz...
- Kimge bolsa da tughan jer ata-ananyng alaqanynday ystyq bolady emes pe? Men qazaqtyng kiyeli topyraghynda, yaghny Týrkistan ónirinde dýniyege kelgem. Sol ónirde Keltemashat degen auyl bar. Mine, sol auylda mening baldәuren balalyq shaghym ótti.
Qazaqtyng Týrkistan ónirin eleuli etetin Qazyghúrt qoy. Ózim Týrkistan men Qazyghúrt dese eleng ete qalam. Sodan keyin ózim zertteuge atsalysqan Alash túlghasy Qoshke Kemengerúlynyng «Qazaq Altayda tuyp, Týrkistanda ósken» degen sózin jadyma týigenmin. Ony әr jerde qaytalap otyramyn. Aytalyq, biz jaqtyng qymyzqúmar júrty auzynan tastamaytyn kiyikoty degen kiyeli shóp bar. Ájem jaryqtyq ylghy kýbini osy kiyikotygha ystaytyn. Men búryn «kiyikoty biz jaqta ghana ósedi» dep oilaytynmyn. Áne bir jyly Altaydy aralaudyng sәti týsti. Týpotannyng әrbir týp shóbine qyzygha qaraymyn. Kenet qarsy aldymnan kiyikoty shygha keldi. Bir emes, myng týp. Quanyshtan aiqaylap jiberdim. Búl - Qoshke sózining dәleli ghana emes, qargha tamyrly qazaqtyng dәleli edi...
Ákem Qamzabek pen anam Ýrzada15 bala tәrbiyelep ósirdi. Anamyz - qarapayym adam. Shymkenttegi A.Bay­túrsynúly mektebinde, keyinnen Q.Sypataev atyndaghy qyzdar mek­tebinde bilim alghan. Al әkem - ghúmyryn ústazdyqqa sarp etken jan. Maydan alanynda bolyp, jau qolyna týsip, nebir azapty da kórgen adam edi. Tughanyna turasyn aityp jaqpaytyn turashyl boldy. Auyldyng qazyna qarttary aitqan qúndy dýniyelerdi qaghazgha týsirgen de osy mening әkem edi. Mine, osynday ýlgili otbasynda tәrbie aldyq. Áke-sheshemiz negizinen júmys­ta bolyp, ata-әjemizding qamqorly­ghyn kórdik. Olar tek adal enbek etuge tәrbiyeledi. Ýidegi sharualardy әrqaysysymyzgha bólip beretin. Sony eki aitqyzbay oryndaugha tyrystyq. Jalqaulansaq - tayaq jedik, ornymen istesek - alghysyn aldyq. Ýide bilimnin, jaqsy oqudyng kuliti boldy. Ýlkender jaghy Mәskeude oqyghan son, «úyatqa qalmayyq» dep tyrysyp jýrdik. Otbasynyng әlsizi men edim, biraq әlgindey tәrbie júrt qataryna qosyluyma yqpal etti.
- Jana auylymnyng aty «Keltemashat» dep qaldynyz. Osy Keltemashat degen ne maghyna beredi?
- Keltemashat - ýstirt qaraghanda, qazaqtyng sózi emes sekildi. Bala kýnimizde Mashattyng Kershetas manayyndaghy ózbek aghayynnyng keybir búzyqtaryna kijinip, «Búl Mashat ózbek sózi-au, Masat deyik» deytin kezimiz de bolatyn. Biraq halyqtyng jady myqty eken, ol - shynynda, Masat emes, Mashat eken. Onyn syryn bizge, Mashattan su iship otyrghan 100 myng adamgha, aqyn Múzafar Álimbaev tauyp berdi. Kórshi qyrghyzda búlaqty «bashat» deydi eken. Bizde «b»/«m» dybystary jii almasady emes pe (múnyn/búnyng t.b.). Yaghny kóne týrik sózi qyrghyzda saqtalyp qalghan. Sonymen Mashatymyz - búlaq eken. Jalpy, ýsh Mashat bar: Úzyn Mashat, Kelte Mashat, Qúr Mashat. Songhysynyng suy tartylyp qalghan. Mine, Keltemashat osynday maghyna beredi. Keltemashat - suly, nuly, shúrayly ónir.
- Sizding Alash qayratkerleri turaly jazghan enbekterinizdi el jaqsy biledi. «Smaghúl Sәduaqasúly», «Ruhaniyat», «Alash jәne әdebiyet», «Payym» atty kitaptarynyzben qosa Q.Kemengerúly, S.Sәduaqasúly, J.Aymauytúly, Q.Bol­ghanbay syndy qayratkerlerding shygharmalar jinaghyn da dayarladynyz. Alash qayratkerlerin zertteu barysynda ne týidiniz? Olardyng boyyndaghy qanday qasiyetterdi baghalar ediniz?
- Taghdyr men tarih әrbir buyngha ózine tiyesili jauapkershilik artsa kerek. «Jariyalylyq» dep qogham ózgerip jatqanda biz student edik. Sodan búryn ai­tylmaghan, jazylmaghan nәrselerdi, de­rekterdi aitu, jazu - jana azamattar­dyng paryzy sekildendi. Áriyne, ynta-jiger bar, biz soghan quana-quana jegildik. 1990-1995 jyldary memleket qarjysymen kitaphana-múraghat aralaudyng sәti týsti. Peterbor, Mәskeuden múrty búzylmaghan gazet tigindilerin kórdik. Ózimizding ÚQK múraghatyna kiruge rúqsat aldyq. Qúmarlana múraghat shanyn júttyq. Ýlken jetistigim dep sol dәuirding ahualyn sezingenimdi aitar edim. Kitapqa mәtin dayar­lau barysynda ziyalylardyng stiylin, sóz qoldanysyn zerdeledim.
Alash ziyalylary - birauyzdy, bir tilekti jandar. Olardy alalap, bólip jýrgen - býgingining qulary, pysyqayla­ry. Olar el men últ degende janyn beruge dayar bolghan. Sonymen qatar elge demokratiya, bilim-bilik alyp kelu ýderisining bastauynda túrghandar da - solar. Osydan olardyng qasiyeti, parasaty, kóregen­digi aiqyndala beredi. Alash ziyalylary - elshildik pen Otangha adal qyzmet etuding rәmizi. Olar - bardy kóbeytushi, ýzilgendi jalghastyrushy, joqty jasaushy. Alashtyng jasampazdyghy, biliktiligi anyq kórinedi.
- Alash qayratkerlerining dinge, Islamgha degen kózqarasy qanday bolghan?
- Alashtyng dinshildigi turaly eki pikir bar. Birinshisi boyynsha, «olar dinnen boyyn aulaq saldy». Ekinshisi boyynsha, «aqyldyng dinin moyyndady». Ókinishke qaray, búl ekeui de - kenestik-iydeologiyalyq tanymmen kindiktesip jatqan oilar. Ashyghyn aitqanda, olar bardy bar dep baghalady. Dinge degen ózin­dik kózqarastary boldy. Óitkeni olar prag­matikter edi. Ras, olar din-islamnan habarsyz bolghan joq. Sebebi bәri de әu basta molda aldynan oqydy. Óse kele dinge ruhany ústyn retinde qarady. Sonymen birge qoghamnyng damuyna kedergi, adamdardyng subektivti payymdary­nan tuyn­daytyn diny «komplekster­din» bә­rine qarsy shyqty. Mysaly, A.Baytúrsynúly «Qazaq joyylmay qazaqtyng arabsha jazuy joyylmaydy» deydi. Múny biryn­ghay alfavitke aparyp tireuge bol­mas. Ahang múnda «qazaqtyng arabtekti sóz­deri joyylmaydy» degendi de menzeydi. Á.Bókey­han Mirjaqyptyng «Baqytsyz Jamalyn» sharighat sharttaryna salyp taldaydy. 1914 jyly Músylman sezin­de «mýfty kitap jazyp, elden baghasyn alghan Europanyng professorynday bolu kerek» deydi. Smaghúl Sәduaqas­úly «Qazaqtyng moldasy orystyng popy emes. Ol - birinshi múghalim (uchiyteli)» dep jazady. Bizding ziyalylargha ýlgi bolghan Ismail Gaspyralynyng «Molla Abbas» romanyndaghy bas keyipker Týrkistannan shyghyp, sonau әlemning kózin ashqan Andaluziya medreselerining taghylymyn alady. Dәl sol siyaqty Alash oqyghandary dindarlarymyzdyng bilimdi, parasatty boluyna tileuqor edi.
- Bәrimizge belgili, qogham qay­ratkeri Smaghúl Sәduaqasúlynyng shetelde, jat dinning qorymynda qalghan sýiegining kýli As­tanagha jetkizildi. Bar-joghy 30 jasynda Qazaqstannyng Memlekettik josparlau komiytetining tóraghasy, Jastar úiymynyng basshysy, Oqu-aghartu halkomy, «Enbekshi qazaq» gazetining bas redaktory siyaq­ty qyzmetterdi atqaryp, bәrinde de tughan halqynyng mýddesi ýshin kýresken Smaghúlday arysymyzdyng sýiegining elge oraluy úrpaq ýshin úlaghat emes pe?
- Dúrys aitasyz. Qazaqta «to­pyraq búiyrghan» dep jatady. Ókinishke qaray, 1933 jyly óltirilip (jasyryn týrde), kremasiyalanyp (órtelip), Mәskeudegi «Don hristian» zirathanasynyng ishki qabyrghasyna qoyylghan Smaghúl Sәduaqasúly sýie­gining kýli 78 jyldan beri jer qoy­ny­na berilgen joq-tyn. Tәuelsizdikting arqasynda sony jýzege asyrudyng sәti týsip otyr. Shaghyn delegasiya ulatpay-shulatpay, sayasilandyrmay ony 21 qantarda úshaqpen әkeldik. Arystyng denesin halqy qarsy aldy. Imandylyq sharalary jasaldy. Biraq jer qoynyna әli berilgen joq. Óitkeni jer ayaghy kenisin, sonan song últtyq qabirstan soghyp, soghan qoyayyq dep sheshtik. Alla jazsa, 31 mamyrgha qaray búl shara jýzege asuy tiyis. Áriyne, múndayda qoghamdyq týsinistik, parasat kerek.
Biz - tarihyn týgendep jatqan tәuel­siz elmiz. Sondyqtan 20 jyldyng ishinde Smaghúlday arystyng jerlenbeui, Keyki batyr bas sýiegining әli elge әkelinbeui, tabylghan Mirjaqyp sýiegining elsizde qaluy halyqty qatty tolghandyryp jýrdi. Sebebi olardyng bәri de - el ýshin qúrban bolghan erler.
Men smaghúltanushy jәne onyng sýie­gin elge әkelu jónindegi bastamashyl top­tyng mýshesi bolghandyqtan, mynany ait­qym keledi: birinshiden, elge jetken qayrat­ker ruhy býgingi jas­tarymyzdy elshildik­ke, batyldyqqa tәrbiyeleui kerek; ekin­shiden, elordada Smaghúl taghylymynyng jana kezeni bastaldy. Endi onyng beyiti Astanada ornap, ruhy jastarymyzdan «Sen últyng ýshin, Otanyng ýshin ne istedin?» dep súrap túrghanday bolady emes pe? Mine, osylaysha óskeleng úrpaq ózining ata-babasyn tany alatyn. Demek, Alash arystarynyng aq joly - úrpaqqa úlaghat. Al oghan ýles qosatyn - bizder...
- 1952-1972 jyldary Qazaqstan qaziyatynyng qaziy, múnymen qosa Orta Aziya jәne Qazaqstan diny basqarmasynyng mýshesi bolghan, kórnekti qogham qayrat­keri, audarmashy, aqyn Sәduaqas Ghylma­nidyng ólen-jyrlaryn tauyp, kitap qúrastyrghanynyzdy estidik. Búl enbekter de tarihymyzgha qosylatyn ýlken múra ghoy! Endeshe, Sәduaqas Ghylmany jóninde de birer auyz әngime aityp berseniz...
- 2010 jyldyng ayaghynda Alma­tydaghy «El-shejire» baspasy halyq ara­synda Sәken qalpe atanghan Sәdua­qas Ghylmanidyng «Shygharmalaryn» mem­leket qarjysyna basyp shyghar­dy. Búl kisining kim ekenin eki-aq auyz sózben aitugha bolady. Birinshiden, ol - qazaqta búryn-sondy bolmaghan 110 myng sózden túratyn arabsha-qazaq­sha sózdik әzirlegen túlgha. Ekinshi­den, әl-Farabiydi zertteuge qúmartqan Aqjan Mashaniday ghalymgha ústaz bolghan ghúlama. Al myna jinaghy 30-jyldary qazaq aqyn-jazushylary sayasat teperishinen zardap shekken kýnning ózinde últ tragediyasyn, diny qúndylyqtardy ólenge týsirgen qa­lamger izdenisin kórsetedi. Dәlirek aitsaq, Sәduaqas Ghylmany - otandyq tarih ýshin әli de aqtandaq túlgha. Onyng mol múrasyn biz әli jinap, jariyalaugha tiyispiz. Euraziya uniyversiytetindegi «Alash» instituty osy baghytta biraz júmystar jasap jatyr. Ghúlamanyng enbekterin tariyh, dintanu, filologiya, filosofiya mamandary qatar zerttey alady.

<!--pagebreak-->

- Qúdaygha shýkir, Islam dini órkeniyet damyp, ghylym men tehnologiya algha qaryshtaghan sayyn ózining aqiqatyn ashyp keledi. Óitkeni Islam dini - ghalamdyq din. Biz de músyl­man elimiz. Býgingi tanda elimizde 2300 meshit bar. Júma namazyna barghan jamaghat meshitterge syimaydy. Alayda sol top qauymnyng arasynan ziyaly qauym ókilderin az kezdestiremiz... Onyng sebebi nede dep oilaysyz?
- Meninshe, erte me, kesh pe, olardyng basym bóligi meshitke barady. Qazirgi ýderis jaqsy baghytta kele jatyr. Jastardyng dinge degen yqylasy óte joghary. Dinge qatysty ziyalylardyng eki tobyn kórip jýrmiz. Bir toby diny әdebiyettermen qarulanghan, bilik-bilimi bar, jón-jobany biledi. Biraq júrt kózinen tys jýrudi qalaydy, dinshildigi ýshin keude soqpaydy. Ekinshi top «auyz­ben oraq orady», biraq talasty mәselelerge kelgende, dinsizding sózin sóileydi. Sebebi parasaty tayaz, bilimi kem. Bizdinshe, týpting týbi búlar kýrt azayady. Jalpy, jaqsylyqtan ýmittenu kerek. Óz basym Abay men Shәkәrimnin, Alash túlghalarynyng aqyl-parasatynan, imany jýreginen ótken Islam qúndylyqtary bizding ruhany ómirimizding ústynyna ainaluy tiyis dep esepteymin.
- Qansha aitsaq ta, memlekettik til mәselesi әli kýnge óz dengeyinde sheshilmey keledi. Jiynda da orys tilinde shýldirleymiz. Biz múny abyroy kóremiz be, әlde qazaq әli kýnge mәngýrttik psihologiyadan arylghan joq pa?
- Qazaq tilining ayasyn keneytuding bir-aq joly bar siyaqty. Ol - zang men talapty kýsheytu. Memleket - zandy oryndata alghan kezde memleket. Áytpese ol - memleket emes, jalpaqsheshey. Elbasymyz Núrsúltan Nazarbaev ózining biylghy halyqqa arnaghan Joldauynda «2017 jylgha qaray memlekettik tildi biletin qazaq­standyq­tar sany 80 pa­yyzdy, al 2020 jylgha qaray olar keminde 95 payyzdy qúrauy tiyis. Endi on jyldan keyin mektep bitirushilerding 100 payyzy memlekettik tildi bilip shyghatyn bolady» dedi. Mine, osy sóz qay-qaysysymyzdyng bolmasyn jadymyzda jattalyp, osy jolda bәrimiz birige qyzmet atqaruymyz kerek. Ol ýshin kim bolsa da eng aldymen ózi ýshin jauap berui tiyis.
Sonymen qatar mekeme basshysynyng da últjandy azamat bolghany ýlken ról atqarady eken. Mysaly, rektorymyz B.Ábdirayym kenes, mәjilisterdi negizinen qazaq tilinde jýrgizedi. Til bilmeytinder qazir tilin syndyryp jýr. Rektor qazaq tilinde oqulyqtar men oqu qúraldaryn jazghandargha qalamaqy tólep, yntalandyrudyng kózin tapty. Ótken eki jylda bizding ghalymdar 30 oqulyq jazyp shyghardy. Búl - ýlken jetistik.
Ádette uniyversiytetterde jastar komiytetin últtyq qasiyeti azdau, biraq tym pysyq studentter basqarady. Sodan keyin búiyghy auyl jastary ózin bóleksinip, qoghamdyq júmystan aulaq jýredi. Biz osy ýrdiske nýkte qoyyp, jas­tar komiytetining tizginin ana tilimiz ben tól tarihymyzdy biletin studentterge tapsyrdyq. Qazir qaysybir oqu ornyn alsaq ta, aiday súlu arularynyng bayqauy bolyp jatady. Onyng jenimpazyn «Miss» dep madaqtaymyz. Rektorymyz osyghan qarama-qarsy «Qyz Jibek», «Er Jigit», «Ardaqty ana» bayqaularyn shyghardy. Bәri de eldik ýshin, bәri de dәstýr ýshin. Euraziya uniyversiyteti qazaq tilindegi merzimdi basylymdardy qoldau ýshin 30-gha tarta gazet-jurnaldardy aldyrtady. Apta sayyn keletin 50 dana «Ana tilin» de 50 qúrylymgha taratyp beremiz.
- Aldaghy uaqytta ghylymy ataq-dәrejege týbegeyli ózgeris enbek. Kandiy­dattyq pen RhD-ding aiyrmashylyghyn aityp berseniz?
- Qanday qogham bolsyn, ghylymy dәrejesin ózi anyqtaydy. Mysaly, biz jogharyda Sәduaqas Ghylmanidy «ghúlama» dedik. Búl - halyq bergen bagha. Sol siyaqty Abaydy - «úly aqyn» dep jatamyz. Búl da - úrpaghynyng baghasy. Endi kelip «Ghylmany dintanu doktory emes», «Abay memlekettik syilyq almaghan» desek, qanday qisynsyz estiler edi.
Biz ghylymy ataq berude Batys jolyn tandadyq. Endi bizde doktorlyq dәreje qorghalmaydy. Bakalavr-ma­gistr-filosofiya doktory (RhD) ýshtik satysymen jýrip otyramyz. Biraq dosent, professor degen ataqtary saq­talyp qaldy. Búl enbek ótili men oqu qúraldaryna qarap beriledi. Shetelde barlyq ghylymdy jiyp, «filosofiya doktory» deydi (әriyne, ishtey salasyn kórsetedi). Ol búrynghy ghylym kandidaty dәrejesine sәikes keledi. Búryn Kenes túsynda shetelge qonys audarghandardyng kandidattyghy osy RhD-ge tenestiriletin.
- Semey ónirinde hakim Abay ba­bamyzdyn, Shәkәrim qajynyn, Múhtar Áuezovting tughan jerin, Jiy­debaydaghy Abaydyng múrajayyn ara­laghanda qanday kýy keshtiniz?
- Áulie qonyp, nar shókken ol jer­lerde boldym. Múrajaydan búryn Jiydebaydy alystan ainala qorshaghan tau-qy­rat silemderine qarap, Abay dana shynynda jer kindigin jaylaghan eken ghoy degen oy týidim. Múrajaydyng tújyrymdamasy únady. Aqyn zamanyn elestete alady. Hakimning ziraty manayynan birer shópti júlyp alyp, ruhany baylanys bolsyn dep, eki tomdyghynyng arasyna salyp ta qoydym. Jalpy, Abay ónirining bar jerinen jaqsylyqtyn, taghylymnyng lebi esedi.
Ókinishke qaray, maghan sәuletshi Bek Ybyraevtyng jobasy negizinde jasalghan kesene únamady. Múny beyneli týrde «Daladaghy keme» deydi eken. Biraq ol sәtti shyqpaghan. Negizi, klassikterding beyiti qarapayym bolady. Tolstoydy qaranyz, basqany qaranyz. Bizdiki aidalagha baryp jýiesiz shashylghan dýniyedey kórinip túr. Odan da sol qarjyny Abaygha qatysty basqa nәrsege tókkenimizde ghoy... Óziniz oilanyzshy, Abay men Shәkәrimning jerde túrghan beyitinen jogharyda túryp, olargha baghyshtap Qúran oqu jarasymdy ma?
- Hijra boyynsha, músylman Jana jyly men shyghys kýntizbesi boyynsha últtyq meyramymyz Nau­ryz túrghanda 1 qantardy dýbir­letpey qarsy alsaq bolmas pa? Osy turasyndaghy óz oiynyzben bó­lisseniz...
- Ras, jyl sanauda kóp kiltipan bar. Múnyng kóbi derlik shartty. Biz qazir 2011 jyly ómir sýrip jatyrmyz dep oilaymyz. Keybir pysyqaylar jyldyng sifrlyq qúpiyasyn ashpaq niyetpen aramter bolyp jatady. Osynyng bәri - qúr әureshilik. Qyzyq, bizde bir ghalym qaytys bolyp, onyng múrasyn nasihattaytyn auditoriya ashudy josparladyq. Onyng kәdimgi rettik nómirinde kóp sifrdyng qatarynda «4» degen san túrdy. Sodan uniyversiytet bitirgen, ghylymy ataghy bar balasy kelip úrys shygharsyn. «Mynaday jýie boyynsha «4» degen - «ól» degendi bildiredi» dep dau shygharmasy bar ma? Biz an-tanbyz. Jalpy, әrbir ghimarat bólmeleri retimen nómirlenedi. Búl naqtylyqqa, qauipsizdikke, t.b. qatysty sharttar ghoy. Qazirgi jyl sanauymyzda osynday qyzyqtar shash-etekten.
Óz basym músylmandyq jyl qa­yyrudy, ai, apta, tәulik tanbalaudy jýieli dep bilemin. Ózderiniz kórip otyr­syzdar, jerding qozghalghanynday, basqa da qym-quyt ózgeristerdey, Ramazan aiy әr jyly jylystap ózgerip otyrady. Mәulit te sonday. Endeshe, bizding bәrin naqtylyp, shegelep qoyatyn kýnderimizding bәri - jalghan, óz-ózimizdi aldau. Biz, әriyne, úshaqtar soqtyqpasyn, poyyzdar soghyspasyn dep, әlemdik jyl esepteu men uaqyt esepteu birizdiligine qosylamyz.
Nauryz - janaru men órkendeu meyramy. Onyng pәlsapasy óte teren. Búl - Parsydan Sibirge deyingi halyqtardyng aita qalarlyqtay merekesi. Qazaq ony «úlystyng ýly kýni» dep, memlekettik dәrejege kótergen. Búl jerde «úlys» - qazirgi narodnosti emes, memleket degen sóz.
Qazaqstan - jaghrapiyalyq ornalasuy jaghynan euraziyalyq memleket. Sondyqtan әlemning kóp bóligi sekildi «hristiandyq jana jyldy» amalsyz «resmy jana jyl» dep aitamyz. Biraq músylman eli bolghandyqtan, halqymyzdyng 72 payyzy Islam dinin tútynatyndyqtan, jyl, apta, tәulik mәselesinde islamdyq ghylymy qaghiy­dattardy eskere jýru artyq bolmaydy.
Men 31 jeltoqsannan keyin dýnie janara salatynday kónil kýidi, daraqylyqty týsinbeymin jәne osy orayda pikirlesterim az emes ekenine kózim jetip jýr. 1 qantar - men ýshin Alla búiyrtqan kóp kýnning biri.
- Aldaghy shygharmashylyq jospa­rynyzben bólisseniz...
- Qazir Sәduaqas Ghylmanigha bay­lanysty ghylymy konferensiya ótkizsek dep otyr­myz. Sonan keyin belgili arabtanushylardan ghylymy top qúryp, sózdigin әzirleuge kirispekpiz. Aldaghy uaqytta Kenes Odaghy tú­syndaghy Alash jayynda kónilimde jýrgen oilardy týiindep, qúndy zert­teu dýniyesin jazsam deymin. Bý­gingi kýnning qisynsyzdyqtaryn tariyh, dәstýr tarazysymen zerdelegen kitapty ayaqtap qaldym. Taghy bir joba: elge, jogharyda atap ótkenimizdey, Alash arysy Smaghúldyng sýiegi keldi. Endi sol qayratkerding múrasynan qa­zirgi jas­tar sabaq alatynday kólemdi enbekti dýniyege әkelsem be degen de oiym bar. Áriyne, múnyng bәri - aldaghy kýnning enshisindegi dýniyeler. Sonymen qatar «Alash» institutynyng ghylymiy-zertteu, praktikalyq-izdenis baghytyn toqtatpaymyz.
- Ángimenizge rahmet! Alash arys­tarynyng jýrip ótken jolyn zerttep, zerdelep, bolashaq úrpaqqa jetkizu barysynda atqaryp jatqan enbeginiz jemisti bolsyn!

Ángimelesken
Tolymbek ÁBDIRAYYM

«Ana tili» gazeti