«Amerika armanyn» bilmeytin adam az shyghar, sirә. Biraq búl iydeya kezinde «Týrik armanynyn» kóshirmesi desem senesiz be? Múny týsinu ýshin tariyhqa sәl sheginis jasayyq.

Kezinde jana dýnie «Amerika» ashylyp, әlem abyr-sabyr kýige týsip, Ispaniya men Portugaliya baylyqqa belsheden batty. Bir ghana inkter patshasynyng baylyghy býkil KSRO-nyng altyn qorynan asyp týsetin. 6 tonna altyn, 12 tonna kýmis. Búl tek «Myng bir týnde» ghana kezdesetin tәtti ertegi bolatyn. Biraq osynday baylyq shyn ómirde boldy jәne Ispaniyagha әketildi. Ondaghan kemege tiyelgen altyn toly sandyqtar yrghatylyp-jyrghatylyp ispan porttaryna kele bastady. Altynnyng shamadan tys kóptiginen Europada altyn qúnsyzdanyp ketti. Rasynda búl súmdyq baylyq bolatyn. Ispaniya – Europanyng altyn tәjine ainaldy. Koroli sarayy múnday baylyqty kiyeli kitaptardan oqyghany bolmasa búryn sondy kórmegen edi. Ghalymdar men sayasatkerler ispan sarayyna aghyldy. Búl ghajayyp «altyn ghasyr» bolatyn.

Ispaniyanyng tamasha jetistigi jýzdegen jyldar boyy jalghasar edi, eger ispan halqy evrey men arabtardy qyrghyngha úshyratyp, otqa órtegenin toylap jatpaghanda. Býkil Ispaniyany inkvizisiya órti sharpydy. Gitler evreylerdi qalay qyrsa, kezinde ispandar men portugaldar olardy osylay azaptady. Sebebi Ispaniyada eng bay adam, ghalym, ónerkәsipshi, tigin sehtarynda, ústahanalarda, kitap basu ortalyqtarynda, boyau qúyatyn oryndarda, temir balqytu ónerkәsibinde, keme jasau men navigasiyada, eng aqyry qaru jasaytyn sheberhanalargha deyin evreyler men ismer arabtar qyzmet etti. Genuyadan shyqqan toqymashynyng balasy Kolumbty sayahatqa shyghugha yqpal etken de osynday ónerkәsip iyeleri bolatyn. Tipti, Kordova halifaty túsynda bir birimen qyrqysyp jatqan vestgottargha egin egip, mal ósiru, qala mәdeniyetin ýiretken de osy arabtar bolatyn.

Mine, osynday enbekqor arabtar men evreyler jergilikti ispan júrtynyng kózine shyqqan sýieldey boldy. Ispaniya imperiyagha ainaldy. Al qanday imperiya bolmasyn ózining ótken tarihyn minsiz, úly halyq etip kórsetuge tyrysatyny belgili.  Olardy óltiru men azaptau Europada «ardyng isi» sanaldy. Bir sózben aitqanda jergilikti halyq arabtar men evreylerdi óltiru arqyly óz aryn tazalamaq.

Osylaysha býr jaryp kele jatqan «altyn ghasyrdy» olar óz qoldarymen baltalady. Ispaniyanyng búl aqymaqtyghy Osman súltany II Bayazidti quanyshqa bóledi. II Bayazid ispan koroli Ferdinandty keleke etip, bas saughalap qashqan evreyler men arabtardy óz eline qabylday berdi, qabylday berdi. Olardy kóshirip әkelip, iykemine qaray júmys úsyndy. Qashqyndardyng kóbi ghalymdar, ozyq oily kartograftar men keme jasaushy sheberler bolatyn. Qughyn kórgen bosqyndar týrikting barlyq provinsiyasynda júmys istep jatty. Búl jaghday II Bayazidtin  yrysyn arttyrdy. Ismer evreyler Ispaniyadaghy jana tehnologiyany, keme jasaudy, baspa isi, auyr ónerkәsip ýlgisin, jaratylystanu ghylymdaryn, qaru jasauyn zenbirek qúndyng songhy ýlgilerin Stambúlgha alyp keldi. Al  II Bayazid qashyp kelgen evreylerge Ispaniya men Portugaliyadan kek alugha jәrdemdesti. Kek alar kýndi olar úzaq kýtken joq.

Kóp ótpey ispandar men portugaldar osy isinen onbay tayaq jeydi. Jerorta tenizinde ispandyq, venesiandyq kemeler keshe ghana qúrylghan týrik flotynan jenile bastady. Arada 100 jyl uaqyt ótpey jatyp baylyqqa belsheden batqan, tonnalap altyn әkelge Ispaniya ekonomikasy kýiregen, ónerkәsibi qúldyraghan Europada eng artta qalghan elge ainaldy.

II Bayazid óz әkesi Mehmed Fatihtan ýlgi ala bildi. Qanday iste deysiz ghoy. Konstantinopoli qamalyn alu kezinde Mehmed Jaulaushy eng ýlken sabaq alghan edi. Bilim men ghylymdy damytpayynsha úly memleket qúru mýmkin emestigine kózi әbden jetti. Sebebi qanshama ay boyy týrikting qayqy qylysh ústaghan әskeri qaza tauyp, saghy synugha ainalghanda endi qylysh pen qara kýshting dәuiri ótkenin ol úghyna bildi. Mine, osy Mehmed súltan Orta Aziya týneginen qashyp barghan Qússhy degen ghalymdy ózine qabyldaydy. Oqigha bylay bolghan edi.

Kózderi kór bolyp, qaranghylyqta qarmalaghan dýmsheler aqyry Aziyanyng mandayyna bitken júldyz Úlyqbekting basyn shauyp, onyng ghajayyp observatoriyasyn talqandap tyndy. Alayda olar múnymen de shektelmegen edi. Endi olar Úlyqbek sarayynda júmys istegen ghalymdardy qughynday bastady. Olargha dinnen bezgen, qúdaysyz dep taqpaghan aiyby qalmady. Qolynan kelgenin óltirdi, ýlgere almaghanyn elden qughyndady. Búl qashqyndardyng ishinde bizge belgilisi Úlyqbekting shәkirti, tamasha ghalym Qússhy da bar edi.

Úlyqbektin  kózi joyylsa da jazghan kitaptaryn saqtap qalugha tyrysqan Qússhy tәuekelge bas tigip Samarqannan qashyp shyghyp Aqqoyly patshasy Úzyn-Hasandy panalaydy. Keyin elshi retinde Stambulgha keledi. Osy saparynda Osman súltany II Mehmed Qússhynyng bilimine tәnti bolyp, tanday qaghady. Syi-siyapat, berip, sonday súltan basymen ótinish aityp ghalymdy Stambulda qalyp, ghylymmen ainalysugha aqyry kóndirdi. Tabaldyryqta túrghan ghalymdy tórge shygharghan Osman súltany búl isine eshqashan ókingen emes. Kerisinshe osynday altyn adamdardyng qadirin bilmegen Orta Aziya ýlken ókinishte qaldy.

Dinbúzar, Qúdaydan bezgen dep aiyptaghan Orta Aziyanyng sol kezdegi biyleushileri sýtten aq ta, sol dinbúzar ghalymdy panalatqan Osman súltany kýnәhar ma? Eki memleket te músylman, ekeuining de baghyty sýnnet joly. Kýni erteng osy ózbekter jan alqymgha kelip parsylardan qorghanu ýshin osmandardan qansha ret kómek súraydy. Erlik jóninen týrikter artyq pa, ózbekter artyq pa? Eger olay bolsa Europanyng tóbesine nayzaghay oinatqan Bayazid aqsaq barysy Temirden jenilmes edi ghoy. Europadan qashqan evrey-arabtardy, Orta Aziyadan qashqan ghalymdardy qabylday bergen súltandar osman týrikterining «Altyn ghasyryn» jasady.

Biz bir ghana mysal keltirdik. Úlyqbek, Qússhy sekildi qanshama ghalym, oqymystynyng nalasyna qalghanymyz bir Allagha ayan.

Sol kezdegi Osman imperiyasy qazirgi AQSh qoldanyp otyrghan әdisting arqasynda sonday quattylyqqa kóterildi. Osmaniya basy isteytin, ózgeshe oilay alatyn, iydeya bere alatyn adamdardy importtaushy el boldy. Áytpese jalang qylyshpen Europany tizerletu aqylgha siya ma?

Siz Attila nemese Batu han qylyshpen-aq baghyndyrdy dep baybalam saluynyz mýmkin. Esinizde bolsyn, kez kelgen jaulaushy óz zamanyna tәn ozyq, ózgeshe әdisterdi sheber mengergende ghana sol ataqqa jete almaq. Múnan әri qaranghylyghymyzdy qorghay beruding qajeti joq sekildi.

Á, úmytyp barady ekem, Amerika qalay «Amerika» boldy? Amerika – ózgeshe oilatyn adamdardan túrady. Biraq ol elde múnday adamdardy sen «kosmopolitsin», dinnen bezdin, memleketting jauysyng dep qudalamaydy. Kerisinshe múnday adamdar Amerikada eng qúrmetti adam sanalady. Eger shet memleketterden jinalghan ghalymdar óz elderine ketetin bolsa Amerika Últtyq Ghylym Akademiyasynyng 90% zertteushisin joghaltady eken. Biraq olar kete qoymaydy-au shamasy. Sebebi olar óz elderinde «Úlyqbekting tragediyasyna» úshyraghysy kelmeydi. Tragediya mindetti týrde ólu emes. Búl – óz iydeyandy jýzege asyra almay, tiri ólikke ainalu. Óz ishinde búrqyldap qaynaghanmen ainalagha dymyndy bildirmeu. Boyyndaghy talantyndy, kókeydegi marjan oiyndy óz elinde jýzege asyra almay armanda ketu. Bir sózben aitqanda ómir sýru, biraq tiri ólikke ainalu.

Al bizding qansha ghalym-zertteushimiz shet elge ketip, qanshasy óz elinde «tiri ólikke» ainalyp jýr eken?

Rysbek Ramazanúly

tarihshy

Abai.kz