Mәjiliste 13 sәuir kýni Shalatay Myrzahmetov bastaghan 20 deputattyng tәuelsizdikting 20 jyldyghynda deputattyq saual berip Qazaqstan tәuelsizdigining simvol túlghasy Mústafa Shoqaygha tiyisti ornyn beruge shaqyrghanyn tebirenis tolqumen qarsy aldym.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng tәuelsizdikting 20 jyldyghyn joghary dengeyde atalyp ótiluine ýlken mәn berip otyrghandyghy mәlim. Óitkeni, Qazaqstan tәuelsizdikke jәne 20 jyldyqqa onay kelgen joq. Osy ýrdiste bolghan qiynshylyqtary әrdayym eske alyp bilip otyrmasaq, tәuelsizdiktin, býgingi qol jetken jetistikterding qadir-qasiyetin bile almay qaluymyz mýmkin. Al, tәuelsizdikting qús siyaqty, bir kýni qolymyzdan úshyp ketpesine kim kepil? Qazaqtyng maqalynda: «er jigit baqtyng qonghanyn bilmeydi, úshqanyn biledi», dep aitylghan ghoy. Biz tәuelsizdik qúsynyng elimizge qonyp otyrghanyn, ol úshqannan keyin emes, qazirden jiti biluimiz kerek. Sol ýshin 20 jyldyqty jan-jaqty jәne әdil ótkizuimiz qajet.

Tarihshy retinde, osy atap ótulerde tarihy oqighalar men túlghalargha basty oryn beriledi dep senemin. Qazaqstan tәuelsizdigin -  Qazaqstan tәuelsizdik alghangha deyin jәne tәuelsizdikten keyin dep eki tarihy kezenge bólip qaraugha bolady.

Mәjiliste 13 sәuir kýni Shalatay Myrzahmetov bastaghan 20 deputattyng tәuelsizdikting 20 jyldyghynda deputattyq saual berip Qazaqstan tәuelsizdigining simvol túlghasy Mústafa Shoqaygha tiyisti ornyn beruge shaqyrghanyn tebirenis tolqumen qarsy aldym.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng tәuelsizdikting 20 jyldyghyn joghary dengeyde atalyp ótiluine ýlken mәn berip otyrghandyghy mәlim. Óitkeni, Qazaqstan tәuelsizdikke jәne 20 jyldyqqa onay kelgen joq. Osy ýrdiste bolghan qiynshylyqtary әrdayym eske alyp bilip otyrmasaq, tәuelsizdiktin, býgingi qol jetken jetistikterding qadir-qasiyetin bile almay qaluymyz mýmkin. Al, tәuelsizdikting qús siyaqty, bir kýni qolymyzdan úshyp ketpesine kim kepil? Qazaqtyng maqalynda: «er jigit baqtyng qonghanyn bilmeydi, úshqanyn biledi», dep aitylghan ghoy. Biz tәuelsizdik qúsynyng elimizge qonyp otyrghanyn, ol úshqannan keyin emes, qazirden jiti biluimiz kerek. Sol ýshin 20 jyldyqty jan-jaqty jәne әdil ótkizuimiz qajet.

Tarihshy retinde, osy atap ótulerde tarihy oqighalar men túlghalargha basty oryn beriledi dep senemin. Qazaqstan tәuelsizdigin -  Qazaqstan tәuelsizdik alghangha deyin jәne tәuelsizdikten keyin dep eki tarihy kezenge bólip qaraugha bolady.

Múnyng birinshisi, bizge tәuelsizdikting onay kelmegenin kórsetedi. Resey patshalyghy men Kenes Odaghy kezinde qazaq halqynyng tәuelsizdik armanyna jetu ýshin janqiyarlyqpen jasaghan erlikterin ortagha salady. Kenesary Qasymúly, IsatayTaymanúly, Mahambet Ótemisúly, Álihan Bókeyhan, Ahmet Baytúrsyn, MirjaqypDulat, Mústafa Shoqay, Jeltoqsan qúrbandary, Qayrat Rysqúlbekov, LәzzetAsanova syndy qazaq arystarynyng ómir joldary, kýresterin jan-jaqty ortagha salyp halqymyzgha, jastargha, tipti býkil әlemge tanystyratyn is-sharalar ótkizilgeni dúrys. Óitkeni, búl әlemdegi qazaqtar jәne ózge Orta Aziya halyqtary Kenes Odaghy ózdiginen shanyraghy opyrylyp qúlaghannan keyin tәuelsizdikke op-onay qol jetkizdi, olar tәuelsizdik degen qasiyetti úghymdy biletin órkeniyetti halyqtar emes degen pikirlerge toytarys bolar edi. Osynday jansaq pikir bolghany ýshin olardy aiyptaugha da bolmaydy. Óitkeni, halqymyzdyng tәuelsizdik jolyndaghy kýresterin aldymen ózimiz әlemge jariya etip tanytpasaq, ózgelerge qazaq halqynyng tarihyn dúrys bilmegeni ýshin qalay syn aita alamyz? Mine, osy orayda Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng «TýrikAkademiyasyn» qúru iydeyasy óte manyzdy. Búl akademiya ózderinizge belgili týrki halyqtarynyng tarihy men mәdeniyetin zerttep, әlemge tanystyrudy maqsat etedi.

Qazaqtyng tәuelsizdikke deyingi kezende halqynyng jarqyn keleshegi ýshin kýres jýrgizgen tarihy túlghalary jipke tizip aita bersek kóp. Biraq әrbir kezenning simmvoldyq manyzdy túlghasy bolady. Sonday simvol túlghanyng biri Mústafa Shoqay bolsa kerek. Sondyqtan basqa tәuelsizdik qayratkerlerining arasynda 20 jyldyqta Mústafa Shoqaygha erekshe oryn berip, Qazaqstanda jәne әlem elderinde tanystyratyn is-sharalardyng ótkeni dúrys.

Sonymen qatar, Qazaqstannyng 20 jyldyq is-sharalaryna býkil әlemning zer salyp múqiyat qarap otyrghandaryn este saqtau kerek. Búl sharalardyng әdil ótui sondyqtan da manyzdy bolyp otyr. Búl sharalar Qazaqstan halqynyng tәuelsizdik úghymy turasyndaghy týsinigining qanday ekendigi turaly syr shertedi.

Ásirese, Qazaqstanda tәuelsizdik tarihynyng simvol túlghasy Mústafa Shoqaygha әli de layyqty baghasynyng berilmey kelejatqandyghy әlemde, onyng ishinde Týrkiyada kóp adamdy tanqaldyruda.

Osy orayda BashkúrtstannynZ әkiUәlidy turaly is-sharalary algha tartyluda. Ózderinizge belgili Zәky Uәlidy men Mústafa Shoqay óz elderining Kenes Odaghynan tәuelsizdik alu jolyndaghy kýresinde ýzengiles bolghan. Ekeuide Alash Orda kósemi Álihan Bókeyhannyng ústazdyghynda sayasatqa tәrbiyelengen. Olar Europa elderinde Kenes Odaghyna qarsy iydeyalyq kýres jýrgizgen jәne qos túlghada 1890 jyly tuylghan.

Bashqúrtstan Kenes Odaghy ydyraghannan bastap osy bir tuar arysy Uәlidiyding tarihy túlghasyna joghary mәn bergen. Onyng әlemdegi shashyrap jatqan múralary jinaqtalyp Ufa qalasynda ashylghan muzeyine ornalastyrylghan. Sondyqtan deputattardyng Astanada Mústafa Shoqay atynda muzey ashu talaby óte oryndy. Sóitip, onyng әlemde jeke adamdardyng qoldarynda shashyrap jatqan múralaryn jinaqtugha mýmkinshilik bolar edi. Tipti, sol muzeydi «Mústafa Shoqay jәne Qazaqstan tәuelsizdik muzeyi» dep atap Mústafa Shoqaymen birge Qazaqstan tәuelsizdigine qyzmet etken býkil arystarymyz turaly derekter, múralar jәne mәlimetterdi sonda jinastyrugha bolar edi. Búl jas úrpaqtyng jәne sheteldikterding qazaq halqynyng qasiyetti tәuelsizdik ýshin kýres tarihyn naqty kórip biluine qyzmet eter edi.

Bashqúrttardyng Zәky Uәlidiydi qúrmettegenderi sonshalyq, ótken jyly onyng tughanyna 120 jyl toluyna baylanysty Bashqúrtstanda, Týrkiyada jәne basqa әlem elderinde birqatar is-sharalar ótkizildi. Osy is-sharalardyng birqataryn Anqaradaghy «Týrksoy» úiymy úiymdastyrdy. Biraq Qazaqstan basqaryp otyrghan «Týrksoy» úiymynyng Mústafa Shoqaydyng 120 jyldyghy turaly 2010 jyly eshbir is-shara ótkizbegeni týrik ziyalylarynyng nazarynan tys qalmady. Bashqúrtstan Resey qúramynda avtonomiyaly memleket retinde ózining belgili tarihy túlghasyna muzey ashyp әlem elderinde is-sharalar ótkizip otyrghanda, tәuelsiz Qazaqstan memleketining ózining tarihy túlghasyna bey-jay qarauy týrik elinde birqatar adamdardy tang qaldyruda.

Al, tәuelsizdik tarihymyzdyng ekinshi kezeni de, birinshisindey asa manyzdy. Birinshi kezende atalyp ótken úly tarihy túlghalar qol jetkize almaghan tәuelsizdik armanyna osy kezende qol jetkizdi. Mine, múnyng ózi 1991 jylghy 16-nshy jeltoqsandaghy Qazaqstannyng tәuelsizdik deklarasiyasynyng manyzdylyghyn asha týsetini anyq.

Sol kezdegi Qazaqstannyng tәuelsizdigi turasyndaghy әlemdik reaksiyalargha qaraghanymyzda Qazaqstannyng bolashaghy ýshin asa pessiymistik pikirlerding aitylghanyn kóremiz. Mәselen Kolgeyt uniyversiytetining professory, Syrtqy sayasat zertteuler institutynyng qyzmetkeri jәne «Qazaqtar» atty monografiyalyq enbekting avtory Marta Bril Olkot bylaydeydi: «...... Ortalyq Aziya halyqtaryna tәn qasiyetting biri, olardyng Kenes Odaghynyng ydyrauynan búryn tәuelsizdik ýshin ashyqtan-ashyq úmtylys pen talpynys jasaghanyn kórmeysiz. Atalmysh aimaq halyqtarynyng bostandyq ýshin kýres jýrgizbeuleri, olardyng tәuelsizdikti qalamaghandyqtarynan emes. Dey túrghanmenen de, olar tәuelsiz el bolu mýmkindikterining bar ekenine sengen joq».

Al, batys elderindegi sayasy sarapshylardyng birqatary 90- jyldardyng basynda jazghan maqalalarynda tәuelsiz Qazaqstannyng úzaqqa barmay etnikalyq qaqtyghystar saldarynan býlinip  Resey qol astyna qayta kiretinine sengenin jasyrmady. Olar Ortalyq Aziya elderi ishinde Qazaqstannyng etnikalyq qaqtyghystar saldarynan bólshektenu yqtimalyna basa nazar audardy.   Qazaqstannyng etnikalyq qaqtyghystar jәne kórshiles Ortalyq Aziya elderimen bolghan kelispeushilikter saldarynan bólshektenu qaupi bolghanyn kórsetken V.Pop qazirding ózinde oghan jaqyn Tәjikstanda azamat soghysy jýrip jatqanyn nazargha alyp, atalmysh aimaqta islamdyq fundamentalizmning kýsheyip kele jatqanyn jәne Qazaqstannyng Reseymen kelispeushilikke úrynuynyng da әbden yqtimal ekenin ataghan edi. Ol maqalasyn tómendegidey jalghastyrady: «... býgingi tanda orys-qazaq baylanystary, júmsartyp aitqanda, búlynghyr. Qazaqtar endigәri orystardy úly halyq retinde emes, baghy tayghan halyq retinde kórip otyr. Qazaqtar, búrynghy otarlaushy el bolghan Reseyge astyqty eksporttyq ónim retinde satyp otyr. Úlghayyp kele jatqan etnikalyq teke-tirester tikeley qaqtyghystargha sebep bolady. Qazaqstanda jýzden astam últ ókilderinen, últ qúraushy qazaqtar halyqtyng 42 payyzyn qúrasa, orystar olargha jaqyn qyryq payyzdy qúraydy."

Onyng ýstine betbe-bet kelip otyrghan ekonomomikalyq qiynshylaqtarda Qazaqstannyng jarqyn bolashaghyna kýmәn keltirtip otyrdy. 1994 jyly 14-nshi aqpanda «Vashington Post» gazetinde shyqqan maqalasynda Fred Hiyat Qazaqstannyng kók múz suyq astanasynda túraqtylyqtyng keybir nәzik jaqtarynyng bar ekenin kóru qiyn emes deydi. Qazaqstan ekonomikasy daghdarysta ekenin aitqan ol: «...janarmay tabylmaydy, shahterler men fermerlerding jalaqylary tólenbeydi, zauyttar júmystaryn kýrt azaytqan, túrghyn ýilerding kóbisine jylu men ystyq su berilmeydi. Sondyqtan da, aitarlyqtay artta qalghan Qazaqstan Reseyge tәueldi bolyp otyr» - deydi.

Múnday pikirlerdi aita bersek tausylmaydy. Biraq, Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng kóregen sayasattarynyng arqasynda Qazaqstan býgingi damyghan 50 elding qataryna shyghyp otyr. Búl - osydan 20 jyl búryn boljam retinde aitylsa adam sengisiz jaghday bolar edi. Sondyqtan Qazaqstannyng 20 jyl ishinde qol jetkizgen ozyq jetistikterin baghalay biluimiz kerek.

Jalpy aitqanda, Qazaqstan memleketi qalyptastyru men halyqaralyq qatynastarda osydan jiyrma jyl búryn eng optimistik sayasy sarapshynynózi boljay almaghan iri júmystardy atqardy. Búl iri tabystardyng artynda N.Nazarbaevtyng talanty men sayasy tәjiriybesining jatqandyghy aqiqat.  Sondyqtan Qazaqstan tәuelsizdik tarihynyng ekinshi kezenining simvoldyq túlghasynyng Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ekeni sózsiz.

Preziydentti úlyqtau saltanatynda sóilegen sózinde Narghyz Imanghazy degen astanalyq býldirshin mynaday óleng oqyghan edi:

Tәuelsizdik, atyng qanday kiyeli!

Seni qorghau - әr qazaqtyng paryzy,

Ár qazaqtyng sen dep soghar jýregi!

Tәuelsizdik - qanday ghajap búl úghym!

Sol aqyn qyzdyng aitqanynday tәuelsizdik kiyeli úghym. Ony qorghau býkil qazaqtyng paryzy. Sondyqtan qazaq halqynyng sanasyna osy kiyeli úghym men mindetti siniru ýshin tәuelsizdikke enbek etken arystarymyzdy baghalay biluimiz kerek-aq.

Osy orayda, Mәjiliste bastama kótergen Shalatay Myrzahmetov bastaghan 20 deputatqa alghysymdy aitamyn. Sonday-aq, Bas ministr Kәrim Mәsimov olardyng búl bastamasyna ondy jauap beredi degen senimdemin.

Sóz sonynda, 1941 jyldyng 27-nshi jeltoqsan  kýni dýnie salghan Mústafa Shoqay endi tirilmeydi. Biraq Kenes Odaghy kezinde qazaq halqyn qúl qylyp bodandyqta ústaugha baghyttalghan maqsattar mýddesi túrghysynan halyq sanasynan birjolata óshiruge tyrysqan Mústafa Shoqaydyng tarihy túlghasyn tiriltuge bolady.  Qazaqstannyng aituly merekesi - tәuelsizdikting 20 jyldyghynda Mústafa Shoqaydyng dýniyeden qaytqanyna 70 jyl tolyp otyrghanda, ruhynyng tughan halqymen qayta qauyshuyna jaghday jasalsa núr ýstine núr bolmary haq.

Ábdiuaqap Qara

Týrkiya, Ystambúl qalasy,

Mimar Sinan uniyversiyetinin

professory,

Shoqaytanushy ghalym

«Abay-aqparat»