Jalghasy. Basy myna jerde: http://old.abai.kz/content/kanagat-zh-keshev-zhenilistin-sebebin-bilgen-zheniske-zhetedi-basy

Ádette «ton ainaldyru» ýderisi birtindep jýrgiziledi. Birinshi basqyshta «dayyndau kerekten» - «dayyn emes eken» degen qorytyndy shygharylghan. Tiyisinshe, «dayyn emes ekennen» - «jaramaydy eken», «jaramaydydan» - «Jýkeshev qazaq tilinen bas tartu kerek depti» degen jeleu tuyndaghan.

Sonymen, qazaq tilining aldynda eki jol túr. Birinshisi - tildi industriyaly qoghamda qoldanugha dayyndau. Búl iydeya tónireginde oilana bastasan, kýsh pen jigering tildi ainalysqa engizu baghytyna júmsalady. Sen qazaq tilin resmy qoldanysqa endiru mәselelerine toghytylyp ketesin. Aldynnan kedergi ataulynyng birinen keyin biri tuynday bastaydy. Olardyng birine kiriskende, ekinshisining sheshimin tauyp beretin jana iydeyalar tuyndaydy. Olar taghy jana baghyttargha jeteleydi.

Ekinshi jol - osy iydeyany kótergen adamdy «jau» dep jariyalap, búqarany sonyng sonynan týsuge júmyldyru. Múndayda ezuinen kóbigi búrqyraghan últpattar algha shyghady. Ayylyn jiidy bilmeytin olar ózderining qoghamdyq aqparat kenistiginde jýrgenin andamaydy, ashyq mәtinmen balaghattaugha jol beredi. Auyl qazaghy múnday «ótkir» sóz aityp jatqan «batyl» qazaqtardy silekeyin jimay tyndaydy.

Jalghasy. Basy myna jerde: http://old.abai.kz/content/kanagat-zh-keshev-zhenilistin-sebebin-bilgen-zheniske-zhetedi-basy

Ádette «ton ainaldyru» ýderisi birtindep jýrgiziledi. Birinshi basqyshta «dayyndau kerekten» - «dayyn emes eken» degen qorytyndy shygharylghan. Tiyisinshe, «dayyn emes ekennen» - «jaramaydy eken», «jaramaydydan» - «Jýkeshev qazaq tilinen bas tartu kerek depti» degen jeleu tuyndaghan.

Sonymen, qazaq tilining aldynda eki jol túr. Birinshisi - tildi industriyaly qoghamda qoldanugha dayyndau. Búl iydeya tónireginde oilana bastasan, kýsh pen jigering tildi ainalysqa engizu baghytyna júmsalady. Sen qazaq tilin resmy qoldanysqa endiru mәselelerine toghytylyp ketesin. Aldynnan kedergi ataulynyng birinen keyin biri tuynday bastaydy. Olardyng birine kiriskende, ekinshisining sheshimin tauyp beretin jana iydeyalar tuyndaydy. Olar taghy jana baghyttargha jeteleydi.

Ekinshi jol - osy iydeyany kótergen adamdy «jau» dep jariyalap, búqarany sonyng sonynan týsuge júmyldyru. Múndayda ezuinen kóbigi búrqyraghan últpattar algha shyghady. Ayylyn jiidy bilmeytin olar ózderining qoghamdyq aqparat kenistiginde jýrgenin andamaydy, ashyq mәtinmen balaghattaugha jol beredi. Auyl qazaghy múnday «ótkir» sóz aityp jatqan «batyl» qazaqtardy silekeyin jimay tyndaydy.

Men búl jerde auzy balaghattan arylmaytyndardyng әreketinen qazaqtyng nazaryn «jaudyn» betin qaytarugha audaru arqyly ony qazaq tilining mәselelerin sheshuden aulaqtatyp әketu әreketin kórip otyrmyn. Bar kýsh, jiger uaqyt ta soghan ketip jatyr, al til mәselesi sol kýiinde qalyp otyr.

Qazaq lingvisteri de osy ekinshi joldy qalap alyp, aqparat kenistiginde lay sudan balyq aulaugha kóship alghan. Olardyng әreketi mynaghan sayady: til mәselesin talqylama; talqylasang - kemshiligi kórinip qalady; sonan keyin jastar qazaqshadan odan ary jyraqtap ketedi; qazaq tilining mәselesin jauyp qoy; ol ýshin búqaranyng sanasyn oidan shygharylghan «jaulardyn» sonynan týsuge búryp jiber.

Sauatsyz últpattargha «sauatty» ghalymdarymyz qosylghan. Janbyrbay Jaqyp dúrys týsingen: mәsele tilde, qazaqtarda, sonyng ishinde orystildilerding «qastandyghynda» da emes, qazaq tilining tyghyryqqa tireluining basty sebebi lingvist ghalymdardyng tildi damytu teoriyasyn jasap bere almauynda.

Sanadaghy refleksiya jetimsizdigi

Qazirgi qazaqtyng basyna týsip otyrghan tauqymetterding biri mynau: qazaqtardyn sanasynda refleksiya bolmay otyr.

Qazaqtyng miy auyl múghalimi bastauysh synyptarda jýrgende qúlaghyna qúiyp tastaghan taptauryn «aqiqattarmen» tyqpalanyp qalghan. Olardyng sany jýz nemese odan kóp te boluy mýmkin. Onyng dýniyetanym kókjiyegi osy jýz truizmmen qorshalyp tastalghan. Ol osylardy ghana qaytalap, ómirin keship jatyr.

Taptauryn aqiqattardyng keybireuleri mynalar: «qazaq - dana halyq» (jogharyda Sәkening aitqanyna qatysty pikirdi eske týsiriniz), «biylerimiz - sheshen», «batyrlarymyz - kósem», «keremet damyp kettik», «mәdeniyetimiz joghary», «bilimimiz ozyq», «qazaq tilining baylyghy mol», «auyl - últtyng ajary», «gýldense auyl - gýldenemiz bәrimiz», «Resey - dos», «Batys - agressor», «daghdarysqa qynbaymyz», «toy bola bersin»,.. Búl «aqiqattardyn» sanagha әseri olardyng ýnemi qaytalanuynyng saldary bolyp tabylatyn ózgermeuden, atalghan truizmderding shenberinen shyqpaudan, janalyq ataulygha qarsylyqtan kórinis beredi.

Truizmdermen tyqpalanyp qalghan midyng әreketindegi avtomattylyq auyl adamynyng tútynyp jýrgen mәdeniyetinen de aiqyn kórinis beredi. Onyng mysaly retinde qazirgi qazaqtardyng XX ghasyrdyng 60-70 jyldarynda payda bolghan әnderdi aityp jýruin alugha bolady. Onyng sebebi Sh.Qaldayaqov jәne onymen tústas ómir sýrip, enbek etken avtorlardyng kemengerliginen emes. Búl qúbylys, birinshiden, auyldan shyqqan qayratkerlerding sanasynda refleksiya bolmauynyng saldarynan olar jasaghan mәdeniyette de algha jylju bolmaghanyn; ekinshiden, búqaranyng sanasynda refleksiya bolmaghandyqtan onyng da kórkemdik-estetikalyq talghamynyng óspegenin aighaqtaydy.

Búl iydeyalar jurnalisting de, jazushynyng da, auyldan shyqqan diplomdy kadrlardyng bәrining sanasynan myghym oryn alghan. Olar osy taptauryndargha kýdik keltirgen, bógde oy aitqan adamgha óre týregelip, qarsy shyghady. Áriyne, argumentpen, dәlelmen emes, balaghatpen, qarghyspen qarsy shyghady.

Qazaqtildi kadrlar toleranttyq degendi bilmeydi. Kez kelgen iydeyanyn, pikirding ómir sýruge qaqysy bar ekenimen sanaspaydy. Mәdeniyetti pikirtalas jýrgize alatynday dengeyge kóterilmegen. Olardyng әreket stilideri túrpatty: aldymen «anau sóitip jatyr» dep bireu baybalam salady. Kimning qaytyp jatqanyna kóz jetkizbey, qalghandary aitaqqa, auyl itterinshe, kózsiz, sózsiz qosylady. «Tynyshtyqty búzushynyn» әr uәjin joldan qosylushylar ýsteme әrlendirip otyrady. Osydan «pohoj na deda» «pohoj na sosedagha» ainalyp, alghashqy aqparat tónkerilip týsip, qúbyjyq retinde búqaragha tartylady. Onyng artynan byqsyq mysqyl, logikasyz kekesin, kóbinese, tura mәtinmen berilgen balaghat iske qosylady. Internet-konferensiyagha qatysushylardyng biri dúrys angharghanday, bógde pikir iyesi, jýikesi myqty bolmasa, «jyndyhanadan biraq shyghuy» yqtimal. Kenestik Qazaqstanda osynday qúbylystar az bolmaghan. Óz basym ondaydy tarihy qúbylys retinde kitaptarymnyng birinde keltirgenim bar.

Qazirgi Qazaqstannyng ruhany kenistiginde osynday auyr psihologiyalyq ahual ornaghan. Taptauryn tújyrymdardyng sanada semip qalghany, últttyq sananyng osylargha baylanyp, matalyp tastalghany sonday, búqara jana iydeyany qabyldamaytyn, bógde oigha tózbeytin jaghdaygha týsirilgen. Qazaq tilinde janasha oy aitu, jana iydeya kóteru jәne ony mәdeniyetti talqylau mýmkindigi mýldem joyylghan.

Mening bir tanysym, akademik «anau - alay, mynau - bylay» dep soqqanda aldyna jan salmaydy. Osy oilarynyzdy nege jariyalamaysyz degenge, «qazaqtar ondaydy qabyldaugha dayyn emes» dep jauap beredi. Jana oilary men iydeyalaryn as ýide ortagha salatyndar ózderin qara nópir taptap ketuinen qorqyp, ýndemey qalyp otyrady.

Ejelgi Rim oishyldarynyng biri osynday auyr psihologiyalyq haldi «sóilegender - bilmeydi, bilgender - sóilemeydi» dep sipattaghan.

Qazaqsha sóz alyp jýrgenderding derliktey bәri jogharydaghy jýz truizm shenberinde ghana sóz qozghay alady, demek, tújyrymdary teris, aqiqattan aulaq, ghylymy dәieksiz, úshqary, keleshek ýshin ziyandy («sóilegender bilmeydi»). Al qajetti, úlaghatty pikir aita alatyndargha, jana iydeya kóteretinderge sóz berilmeydi («bilgender sóilemeydi).

Mysaldar keltire keteyin: men óz basym, ana bir jyly «Jas Alashqa» mekteptegi bilim mazmúny turaly synshyl material apardym. Aty - «Ýrkitu iydeologiyasy». Ol kezde redaktor J.Qorghasbek bolatyn. Kirispe әngimeden keyin «ózim qaraymyn, dayyndaymyn, jariyalaymyn» dep alyp qaldy. Biraq jariyalay almady. Artynan osy materialdyng orysshasyn dayyndadym. Bilim akademiyasynyng preziydenti Amangeldi Qúsayynov kóterilgen iydeyalardy qatty únatty. Bólimderge berip talqylatty, keltirilgen әr siltemeni teksertti. Sonan keyin aldygha ózining familiyasyn qoyyp, «tanystyghymdy salsam da jariyalattyramyn» dep alyp ketti. Biraq jariyalata almady. Keyinirek «Jas alashqa» (Sәrsenbayúlynyng túsynda) ýsh maqaladan túratyn sikli apardym. Búl joly da jol bolmady. Nege?

Óitkeni, búlarda keltirilgen tújyrymdar atalghan «jýz aqiqat» shenberinen shyghyp ketetin edi.

Men «qazaq tili bay», «oghan memlekettik mәrtebe berilse - bolghany», «aldymen biyliktegiler qazaqsha sóilesin», «qazaqsha bilmegenderdi qyzmet babymen órletpeu kerek»,.. degen truizmderdi attap ótkenim, búl baghyttardyng keleli nәtiyjege jetkize almaytynyn, mәselening basqada ekenin aitqanym ýshin qazaqtyng ruhany әlemindegi eleuli kýshterding qarsylyghyna úshyradym.

Áriyne, ghalymdar men jurnalisterding bәrining intellektualdyq dengeyine shýbә keltirmeymin. Olardyng arasynda týsinetinder bar. Biraq aqiqatty batyl qoldaugha shyghatyndary az. Óitkeni, olar eshtenening bayybyna bara almaytyn qara nópirding balaghatyn estip, jalasyna úrynudan qorqady.

Bizde bógde oy aityp, tyng iydeya kóteretin adam batyl boluy, sonan keyin olardy qorghay alatyn ruhany әleuetti boluy kerek. Qazaqtyng ruhany әlemine qatysty ótkir pikir aitu ýshin kamikadze kerek.

Men de pendemin. Mening de qatelesuge qaqym bar. Talqylau kezinde mening qatemdi bireu janashyrlyqpen, dúrysy bylay dep kórsetip berip jatsa, men ony quana qabyl alar edim. Mәdeniyetti talqylau bolsa, men ózimde әbden dәleldengenin kýtip jýrmey-aq, әli pisip jetilmegen oilarymdy da ortagha salghan bolar edim. Salauatty talqylau barysynda bar túman tez-aq ashylar edi. Ókinishke oray, Europany algha sýirep shygharghan ruhany tútqalardyng biri pikir aluandyghy degenning biz manayyna da bara alghan joqpyz.

Abaydyng doyyry qazaqtyng jon arqasyn tilgilegenimen, sanasyna sanlau týsire almady. S.Torayghyrov ta «qaranghy qazaq kógine, órmelep shyghyp, kýn bola almady». «Oyan, qazaq» dep jar salghan M.Dulatovtyng ýndeuinen keyin de qazaq úiqysynan jazbady. Qazaqtyng ýnemi jeniliske úshyrap, ashtyq bolsa - qyrylyp, qyspaq bolsa - shetke qasha beruining sebebin týsindirip berem degen N.Masanov ta últpattardyng soqqysyna úshyrady. Búlay bola berse - qazaq aqiqaty eshqashan ashylmaydy, aqiqat ashylmasa - algha jylju da bolmaydy.

Sonda qazaqtyng ruhany aspany qara týnekten arylmay, túnshyqqan kýii mәngi qala bermek pe? Joq, әriyne. Biz últtyng sanasyna sәuleni qaydan alyp, qalay qúydy bilemiz.

Synaghandy bilseng - týzegendi bil

«Til olay jetilmeydi»- dep keskin tújyrymdaydy sóz alushylardyng biri. Osyny oqyp otyryp, aduyny qatty eken, tilding qalay jetiletinin naqty dәleldermen, núqyp kórsetip beretin shyghar dep kýtesin. Ókinishke oray, avtor ary qaray «shirigen júmyrtqaday byljyrap» (osy avtordyng óz sózi) ózgeni qoyyp ózine kýlkili jaghdaygha týsip otyrghan qazaq tilin «qalay jetildiru» kerek ekendigi jóninde auyz asha almaydy.

«Solay bolghanyn» aitugha qaqyng joq, eger «qalay bolatynyn» kórsete almasan. Haydeggerding tújyrymdauynsha, «Ardyng synshyl funksiyasy bar». Syn men ar qatar jýretin úghymdar. Arly synshy «olay emes» ekenin kórsetkennen keyin, «qalay boluy kerek» ekenin aitady. Synaghandy bilseng - týzegendi bil. Týzeuin bilmey, synauyn ghana bilu - arsyzdyng isi.

Qazaq tili «myng jyldyq dauylgha tótep berdi» dep soghady búl shirkin. Qazaq tilining industriyaly qoghamnyng dauylyna shyn tótep bergenining kuәsi bolyp otyrsaq, onda ol jóninde ózeurey daulasyp nemiz bar edi? Atalghan jýz bylshyldyng biri. Búl «tújyrymnan» da aldau men maldanudyng shylauynda maltyp jýru kórinip túr, tildi tyghyryqtan suyryp alyp, industriyaly qoghamnyng dauylyna tótep bergizuding amaly joq.

Sening tiling - sening diling nemese shatalardyng shatasuy

«Mәngýrtter», «azghyndar», «topas», «topyraq basyp jýrmes», «qara jer jiyrenetin», «kie atqan», «tozaqtan tynyshtyq tabatyn», «ash», «jyn», «albasty»,.. Búlar bir ghana «súraqta» úshyrasatyn shaypau sózder.

Asau Tarpang degen atpen jazyp jýrgen beybaqtyng súraqtaryn oqyghanda qazaq leksikonynyng «jetilip» ketkenin kórip, aldymen kónil qúlazydy. Artynan qaranghygha tyghylyp alyp, tas atyp jýrgen múnyng jynysy kim eken degen súraqqa tireldim. Tilining ashylyghyna qarap, sirә, әiel bolar dep oiladym. Óitkeni, qazaqta «búlttan shyqqan kýn ashy, jaman qatynnyng tili ashy» degen bar.

Lingvistikada adamdar tobynyng jii qoldanatyn sózderin zertteu arqyly oiyn, oiy arqyly әreketining mazmúnyn anyqtaytyn әdis bar. (Mening kitabymda til, oi, әreket arasyndaghy baylanystardy zerttegen jeke tarau bar). Sol әdisti qoldana otyryp, sóz saptaushynyng jan әlemine ýniluge bolady. Kәsipqoy psihologtar ýsh auyz sóz aitqan adamnyng әielimen qalay túratynyna deyin bile alady.

Bir sosiolog anketalyq saualdama jýrgizip, týrli halyqtardyng ómirlik praktikada jii qoldanatyn sózderin anyqtapty. Aghylshyndarda ol; damu, zandylyq, tehnologiya, ekonomika, kompiuter, mehanizm, samolet, sapar,.. siyaqty sózderden túrady eken. Al qazaqtardyng auzyna aldymen auyl, tuys, mal, qi, túraqtylyq, para, qúdaghi, toy,.. siyaqty sózder týsetin kórinedi.

Adamnyng sózi onyng sauattylyq dengeyin ghana emes, onyng әreketining mәnin kórsetedi. Óitkeni, әreket oidan, oy sózden tuyndaydy. «Qazaq tilinde, - dep jazdy M.Júmabaev,- qazaqtyng asyqpaytyn, saspaytyn sabyrly minezi - bәri kórinip túr». Osyghan mazmúndas pikirler aitqan ózge ghúlamalar da jetkilikti.

N.IY.Konrad: «Adamzattyng intellektualdyq damuynyng eng aishyqty jәne dәl kórsetkishi onyng tili bolyp tabylady».

D.Levitov: «Adamnyng minezindegi erekshelikter onyng auyzsha sóilegeninen de, jazbasha sózinen de, sózdik qorynan da, morfologiyasynan da, sóz qúrauynan da, sóileu stiylinen de kórinis tabady».

Z.Freyd: «Sózden shatasu, janylys jazu men qate oqu, qol silteu men týrli qylyqtar,.. solardyng kómegimen adam terende jatqan syrlaryn ashady».

Bireu M.Haydeggerding «til - bolmystyng ýii» degenin keltiripti. Solay ekeni ras. Búl da jogharyda atalghan ghúlamalardyng pikirlerine úqsas. Sening tiling sening bolmysyndy aiqyndaydy. Osy qaghidalargha sýiene otyryp, mysaly, «shoshqa» degen sózdi jii qoldanatyn adamnyng sol qorsyldaq jatqan ýishikting manayyna týnep jýretinin angharugha bolady. «Orystyng dambalymen auzyn sýrtken» degen tirkesti birneshe adam qaytalapty. Búl - podvalda osyny aitushynyng sheshesi men oghan kelip jýrgen kliyent orystyng d-nyng qatar jatatynyn ýnemi kóretin, bir kýni oramal eken dep onymen auzyn sýrtken adam ekenin kórsetedi. Býrkenshik atpen tyghylyp jýruding ózi sening ómirinning ýnemi qaranghyda ótip jatqanyn aighaqtaydy.

Balaghat - әleumetting týbinen shyqqandardyng qoly. Sharua men qúldan shyqqandar biylik basyna kelgennen keyin de boqtampazdyq әdetin tastamaydy. Kenes Odaghynda joghary lauazymdaghylardyng ózinen tómengi qyzmettegilerdi balaghattau jaghdaylary ýderisti qúbylysqa ainalghan bolatyn. N.Hrushev әlemge әigili boqtampaz retinde tanyldy. Qatardaghy shoshqashydan shyqqan ol BÚÚ-nyng tribunasynan «kapitalisterge» «pokaju kuzikinu mati» dep aighaylap, botinkasyn sheship alyp tribunany úrghany jarty әlemning esinde. Bas hatshylardyng songhylarynyng birining odaqtyq teleekrannan «ya ego poslal, tuda, kuda obychno, russkie ludy posylayt» degeni bar. Sondyqtan kópshilik aldynda, baspasózde, sonyng ishinde, elektrondy aqparat qúraldarynda auzyna ólgen tyshqandy tistep shyghu qúbylysy eshkimdi tang qaldyrmasa kerek.

Asau Tarpan, Qabyl, Sәke,.. degen attarmen jazyp jýrgen adamdardyng qoldanghan sózderine qarap otyryp, olardyng podval shatalarynyng úrpaqtary ekenin ajyratyp alu qiyn emes.

Shata - anasyn biletin, әkesin bilmeytin adam, podvalda samoopal iship jýrgenderding tastandylary. Ol eseygende «әkem qayda, kim» dep sheshesinen súraghan. Sheshesi kimnen, qashan tapqanyn úmytyp qalghan. Osydan keyin ol ózining «podval tozaghyndaghy» ómirine әkesi kinәli dep, bar qyrsyghyn soghan jauyp ómir ótkizgen. Ol әkesinin, әiteuir jynysy erkek bolghanyn biledi. Sondyqtan kez kelgen erkekting betine súqtana jәne óshige qaraydy («meni tastap ketken osy emes pe eken?»). Erkekke degen óshpendilik, assosiasiya mehanizmi boyynsha erge tәn sóz sóilep, әreket ete alatyn tanymal qayratkerlerge de óshpendilikke úlasyp ketken.

Tastandy balalardyng kóptigi jaghynan Qazaqstannyng dýnie jýzinde aldynghy oryndardyng birinde ekeni әrkimge belgili. Resmy sóilegende sypayylap  tolyq emes otbasynan shyqqan delinetin balalardyng ýlesi barlyq balanyng 1/5 -nen 1/3-ne deyingi ýlesti qúraydy.

Kenes kezinde shatalardy qorghaytyn arnayy zang bolghan. Ol zang boyynsha materialdyq kómek zandy ata-anadan tuylghan balagha emes, nekesiz tughan balalargha beriletin. Shata bala tapqan әielderdi jalghyz basty ana («mati-odinochka») dep ataytyn. Qazaqstannyng qazirgi zandarynda da shatalardy qorghaytyn baptar bar.

Búlardy sóz qaytaru ýshin aityp otyrghan joqpyn. Búl - shatalardyng әleumettik kategoriya retinde kórinis beretinin kórsetetin ghylymy sipattama.

Shatalardyng kóbengi men últtyq moralidyng azghyndauy arasynda tura proporsiya bar. Shatalardyng sózderi shatas, minezderi shataq bolady. (Shata, shatasu, shataq, shәlkes, shәlkem-shalys,.. sózderining týbiri bir). Qazir kez kelgen shata últ atasynyng shaujayynan ala týsetin boldy. Sananyng qaltarystarynda avtomatty jýzege asyp jatqan bylapyt oi, shatalardyng auzyna «aq it bolyp kirip, kók it bolyp shyghyp» jatyr.

Internetke shyghyp jýrgen qazaq shatalarynyng balaghattary men bylapyt sózderin oqyp otyryp, aldymen «qanym qaynady», artynan «janym ashydy» (Abay aitqanday). Búl qúbylys qazaqtyng ruhany ayalarynyng týgeldey qausap túrghanyn, әsirese, últtyq moralding tozghanyn, mektepting azghanyn, otbasy institutynyng qabyrghasy sógilip túrghanyn kórsetedi. Qoghamdyq aqparat kenistigine shyghyp alyp, jogharyda keltirilgen tirkesterdi qoldanyp sóileu naghyz shatanyng shataghynyng kórinisi bolyp tabylady.

Qazaq foliklorynda batyrdy kózine kýl shashyp jenetin mystan kempirding beynesi bar. Podval shatalarynyng shashatyn kýli - olardyng shaypau sózderi.

Leninning «jaularymen sasyq súiyq shygharyp kýresetin jәndikter bolady» degeni bar. Podval shatalarynyng shaypau sózderi - olardyng kýres qúraly retinde qoldanatyn sasyq súiyghy.

Sasyq súiyq shygharyp nemese kýl shashyp jýrgen shatalarmen shәlkem-shalys kelip jýruding ózi shatasudyng kórinisi. Ondaylardan jenilu - abyroy.

Podval shatalarymen sóileu mәdeniyeti, jurnalistik etika, ghylymy morali, qarapayym adamgha tәn әdep, qarym-qatynas óneri (iskusstvo obsheniya) turaly sóz qozghau mýmkin emes. Óitkeni, olardyng bolmysy búl kategoriyadaghy sózdermen aiqyndalmaydy. Olardyng kognitivtik kartasynda múnday úghymdar belgilenbegen.

Ghylymy talqylau dengeyinde sóz talastyrghysy keletin adam bet perdesin tastap, ashyq alangha shyghuy kerek. Ghylymy jurnaldarda argumentke - argumentpen, dәlelge - dәlelmen, tújyrymgha - tújyrymmen, ghylymy etikany saqtay otyryp, mәnge qatystyny talqylanghanda ghana shyndyqtyng beti ashylady.

Balaghattau men jala jabugha ýiirlikting basty sebebi - әlsizdik, ruhany qortyqtyq. Býrkenshik atpen ýngirine tyghylyp alyp, jaryqtaghyny sybau kez kelgen qorqaqtyng qolynan keledi. Kýshti bolsang jaryqqa shyq, ereje boyynsha beldes.

Ministrdin, deputattyng jәne basqalardyng kótergen shuy turaly

Ana tilining ghasyr boyy sheshilmey kele jatqan mәselesin kóterip, ony jónge salugha boyymda bar kýshim men qajyrymdy júmsap, ózimshe damytu joldaryn úsynghanymda, keybir ministrler men deputattar auzyna kelgen ghaybatyn aityp, qolynan kelgen kýiesin jaqty. Men atoy salyp, olargha qarsy shyqpadym. Kýl shashqandargha qarsy kýl shashpadym, oghyn tasadan atqandargha tasadan oq atpadym. Ýnsiz qaldym.

Maghan qarsy aqparattyq soghysqa Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti deputattary, Ýkimet mýsheleri, Baytúrsynov atyndaghy Til bilimder institutynyn, Áuezov atyndaghy әdebiyet institutynyng akademikteri, belgili basylymdar («Ana tili», «Qazaq әdebiyeti») qatysty. Álgi terme aityp jýretin deputat mening atymdy jattap alyp, men turaly auyzyna kelgen ghaybatyn kókip, talay basylymnyng basyn qatyrdy, ónmendep qoymay, maghan jaza súrap, ashpaghan esigi, kirmegen tesigi qalmady, jazghandarymdy, ghylymy dәrejemdi joydy talap etti.

Ghaybat degenge qatysty osy jerde Qúrannyng bir sózi oiyma týsip otyr. Qúran úlaghaty boyynsha ahiyretke barghanda eng auyr jazany adam ghaybat aitqany ýshin tartady. Jazyqsyz adamdy ghaybattaghany ýshin beriletin jaza adamgha kisi óltirgeni, zorlyq jasaghany, qaraqshylyghy ýshin beriletin jazadan әldeqayda auyr bolady.

O.Sýleymenovtyng «Minuta molchaniya na krai sveta» degen óleni bar. Onda aqyn Ýndistannyng Tynyq múhiytqa súghynyp jatqan ontýstik mýiisine barghanda oiyna kelgenin ólenge ózek etken.

Búl - M.Gandiydi jaulary atyp ketken jer. Ol seriktesi ýndi aqyny Chatterdjiyden:

- Gandiydi atqan kim?- dep súraydy. Ýndi aqyny onyng atyn atamaydy.

- Bir svolochi,- dep qolyn siltey salady.

Jalpy jeksúrynnyng atyn atamau, týsin týstemeu kóptegen halyqta úshyrasady. Qazaqtyng da qasqyrdyng atyn atamay, ony "iytqús" deytini bar. Men de osy ýrdiske den qoydym.

Bir sózdikte «svolochi» sózi qazaqshagha «sýmelek» dep audarylypty. Men sýmelekterding atyn atamaymyn. Olardyng esimin atap jatudy aryma syn sanadym. Mening attaryn ataghanym olar ýshin ýlken marapat bolar edi.

Sýmelekterding sýmendegen әreketinen keyin ýnsiz qalu kerek. Áriyne, ol ýnsizdik -  jenilis emes, búrynghydan da zor dauyspen ýndeu ýshin taghat tabu, ishtey shiryghyp, qaytadan topastyng kózin baqyrayta aitugha mýmkindik beretin, sabyrly ýnsizdik.

Sýmelekter qoghamdyq pikir men tarihty jasaytyn kimder ekenin bilmeydi. Kez kelgen biyleushining nemese zamanynda dýrkirep túrghan ataqtylardyng naghyz tarihy kelbetin jasau filosoftar men tarihshylardyng qolynda ekenimen olardyng isi bolmady. Lev Tolstoydyng «patshalardyng taghdyry mening qolymda» dep nege aitqanyn týsinbedi. Olar biyik mansaptylardyn, ataqtylardyng beynesin jazushylar men ghalymdar qalay jazyp qaldyrsa, keleshek úrpaq solay qabyldaytynyn eskermedi.

Men filosofpyn әri tarihshymyn. Tarihtyng shynayylyghynda qalay bolghanyn, qazirgi dәuirding naghyz sipattamasyn, kimning kim bolghanyn, keleshek úrpaq tek mening kitaptarymnan oqyp biletin bolady. Sondyqtan, búrynghy ministrge, deputatqa jәne basqa aitaqqa qosylushy akademikterge aitarym: «sender - peshkasyndar, men - shahmatshymyn, qay peshkanyng qay kletkada túratynyn men anyqtaymyn, senderding taghdyrlaryng mening qolymda».

Jalghasy bar

«Abay-aqparat»