Búl mәselening bastalghanyna birneshe jyldyng jýzi boldy. Eki kәsipkerding tartysy júrtshylyqqa byltyr «Zang gazetinde» shyqqan «Jiviylevting jebeushisi kim nemese kókpargha týsken qauly» degen maqala arqyly tanys boldy. Maqala «Abay.kz» saytynda taqyryby «Jiviylev degen jegiqúrt kim?» dep ózgertilip, qysqartylyp shyqqan song qatty talqylanyp, oqyrmannyng ashu-yzasyn tudyrghan. Ashu-yzagha erik bergen Jiviylevting auzynan shyqqan bir auyz sóilem - «Vy, kazahy vse niyje moego poyasa. Ya vas vseh kuplu». Alayda, «Abay.kz» aqparattyq portalyna ótinish jasaghan Jiviylev qarsy maqala jazyp ózining onday sóz aitpaghanyna sendirip baqty. Biz de búl daudy odan әri órshitpey, toqtattyq. Sebebi, ol kezde qoghamnyng narazylyghyn tudyryp almau ýshin N.Jiviylev ózi kóp uaqyt boyy oryndamay kelgen Joghary sottyng sheshimin oryndap, yaghny 2009 jylghy sheshimdi biyl, yaghny 2011 jyldyng qantar aiynda oryndap, «Gloriya» bazaryndaghy kәsipker Sandughash Taghabergenovagha tiyesili konteynerlerdi ashugha mýmkindik bergen.

Búl mәselening bastalghanyna birneshe jyldyng jýzi boldy. Eki kәsipkerding tartysy júrtshylyqqa byltyr «Zang gazetinde» shyqqan «Jiviylevting jebeushisi kim nemese kókpargha týsken qauly» degen maqala arqyly tanys boldy. Maqala «Abay.kz» saytynda taqyryby «Jiviylev degen jegiqúrt kim?» dep ózgertilip, qysqartylyp shyqqan song qatty talqylanyp, oqyrmannyng ashu-yzasyn tudyrghan. Ashu-yzagha erik bergen Jiviylevting auzynan shyqqan bir auyz sóilem - «Vy, kazahy vse niyje moego poyasa. Ya vas vseh kuplu». Alayda, «Abay.kz» aqparattyq portalyna ótinish jasaghan Jiviylev qarsy maqala jazyp ózining onday sóz aitpaghanyna sendirip baqty. Biz de búl daudy odan әri órshitpey, toqtattyq. Sebebi, ol kezde qoghamnyng narazylyghyn tudyryp almau ýshin N.Jiviylev ózi kóp uaqyt boyy oryndamay kelgen Joghary sottyng sheshimin oryndap, yaghny 2009 jylghy sheshimdi biyl, yaghny 2011 jyldyng qantar aiynda oryndap, «Gloriya» bazaryndaghy kәsipker Sandughash Taghabergenovagha tiyesili konteynerlerdi ashugha mýmkindik bergen. Sóite túra Joghary sottyng qaulysyna qarama-qayshy sheshimdi Almaty qalasynyng audanarlyq ekonomikalyq sotynyng sudiyasy A.Qarashevagha dәl sol qantar aiynyng 19 júldyzynda shyghartyp alady. Sandughash Taghabergenova bolsa sotqa appelyasiyalyq shaghym beredi. (Aytpaqshy, Joghary sotqa jetken osy isting keybir tústarynda jaqynda júmystan quylghan Joghary sottyng alty sudiyasynyng biri A.Tәshenova men  M.Baltabaydyng attary jii kórinis beredi).

N.Jiviylev Joghary sottyng qaulysyn joqqa shygharghan jana sheshim boyynsha sәuirding 12 kýni S.Taghabergenovanyng konteynerlerin taghy da jauyp tastapty. Alayda, onyng olay isteuge qúqy joq. Sheshim zandy kýshine enbegen. Sandughash búl mәselege qarjy polisiyasynyng da, prokuraturanyng da, sottardyng da ilik-shatys ekenine senimdimin deydi. Óitkeni, aqiqatty kóre túra shimirikpey kórmegen bolady eken.

Biz oqighanyng qarjylyq-kәsipkerlik jaghyna saraptama jasaudan aulaqpyz. Ony әdildikpen anyqtau tiyisti mekemelerding qúzyrynda. Birneshe kýn búryn redaksiyamyzgha kәsipker Sandughash Taghabergenova keldi. Ol dau-damaydan әbden sharshaghanyn, bazar әkimshiligining ózin ruhani- moralidyq túrghydan әbden qorlap bitkenin aitty. Osy kýnderi bazar әkimgeri Gýlnәr Jarqymbaevanyng   ýstinen sotqa shaghym týsirip ózin balaghattaghany ýshin jazagha tartuyn súrap otyrghanyn da jetkizdi. Mәselening mәnin tolyq týsindiru ýshin G.Jarqymbaevanyng auzynan shyqqan әlgi sózderdi astarlamay beruge mәjbýrmiz: «huy tebe», «ebet tebya». Búl sózderdi bireuden estiseniz qorlanar ma ediniz? Sandughash ta qorlanghan. Qorlanyp sotqa shaghymdanghan. Sot   osy sózder adamnyng ar namysyna tiyetin-tiymeytinin anyqtaudy sarapshygha tapsyrady. Sarapshy K.Esilbaeva búl sózder adamnyng namysyna tiyetin sózder emes, búl dóreki týrde bas tartu dep qorytyndy shygharghan.

huy tebe (emu, ei, vam, iym) - upotr. v kachestve grubogo reshiytelinogo otkaza.

ebet tebya - ebet chto kogo - volnuet, bespokoit (myna sózdi G.Jarqymbaeva sudiya M.Sholpanqúlovtyng kózinshe sot prosesinde aitqan, sudiya oghan esh shara qoldanbaghan, ol jayly hattamada jazylghan).

Sarapshynyng aituynsha, búl degen auyzeki tildegi qarapayym sózder ghana eken. Demek,  osy sózderdi qazaqsha maghynasynda әiel zatyna qaratyp aita beruge bolady eken ghoy? Ananyzgha, apa-qaryndasynyzgha, әielinizge búl sózdi aitqan kisimen qalay sóileser ediniz? Áriyne, tek zang jýzinde. Biraq zang ondaylardy jazalamaydy eken.

S.Taghabergenova osy iske qatysty sot otyrysyna bizding de qatysuymyzdy ótindi. Ol K.Esilbaevanyng saraptamasy qate ekenin sotqa dәleldemekshi. Sebebi, qazaqtyng tanym-týsiniginde onday sózderdi estu ýlken qorlyq bolyp sanalady.  Biraq ózi de әiel zatynan shyqqan sarapshy ony mýlde eskermegen siyaqty! Sondyqtan  S. Taghabergenova bizding  sot otyrsyna qatysyp, mәselening mәn jayyna ýniluimizdi ótindi.

Belgili zanger-jurnalist Ghaliya Ájenova sarapshy mәselening tolyq bayybyna barmay, daulasqan eki taraptyng arasyndaghy moralidyq ahualdy bilmesten tek berilgen sózderge lingvistikalyq taldau jasaumen shektelgen degen pikirde. S.Taghabergenovanyng advokaty S.Núrghojaeva múnday sózderdi úsaq búzaqylyq dep sanap әkimshilik jaza ghana belgileytin zanmen kelispeydi. Ol búl adamnyng ar-namysyn qorlau, sol ýshin Gýlnәr Jarqymbaeva Sandughashtyng moralidyq shyghynyn óteui kerek deydi.

Sotqa barghanymyzben otyrys bolmady. Jauapker taraptyng advokaty is-sapargha ketip qalypty. S.Taghabergenova jabylghan on konteynerding artynda on otbasynyng taghdyry túrghanyn, ondaghan bala-shaghanyng nәpaqasy bolyp otyrghan sauda jaymalarynyng jabyq jatuy aitarlyqtay shyghyn әkeletenin aityp, búdan ary shyday almaytynyn jetkizdi.

Qúrmetti oqyrman, biz endigi sózdi soza bermey oqigha barysynan týsirgen  arnayy fotoreportajymyzdy nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdik.  Qaranyzdar:

Konteynerdi jalgha alghan kәsipkerlerding barlyghy sotta G.Jarqymbaevanyng anayy sózderdi ózderin qorlau ýshin jii qoldanatynyna kuәlik etpekshi. Sonday-aq, ózderining salyqty uaqytyly tóleytinin, soghan qaramastan bazar әkimshiligi qúqyqtaryn shektep otyrghanyn da jetkizbekshi.

 

 

 

 

 

 

Ghaliya Ájenova lingvist-sarapshy orys tildi, orys sanaly bolghandyqtan qazaqy tanym-týsinikte boghauyz sóz estu qorlyqtyng ýlkeni ekenin bilmeui mýmkin degen pikirde.

 

 

 

 

 

 

Tanghy saghat 10.00. Baraholkanyng eng sonyndaghy «Gloriya» bazarynyng aldyna ondaghan adam jinala bastady.

 

 

 

 

 

 

KTK arnasynan әriptesterimiz de kelgen eken.

 

 

 

 

 

 

S.Taghabergenova ózderining ne maqsatpen jiylyp túrghandaryn týsindirip berdi.

 

 

 

 

 

 

Kәsipkerler bazar әkimshiliginen konteynerlerdi ashudy talap etti.

 

 

 

 

 

 

Tilshilerge mәn-jaydy týsindirgen song kәsipkerler konteynerlerin ashyp tastady. Bóget jasamaq bolghan kýzetshilerge boy bermedi.

 

 

 

 

 

 

 

Kýzetshiler men qaydan shygha kelgeni belgisiz dereu payda bola ketken qúqyq qorghaushylar konteynerdi kýshpen jappaqshy bolyp edi Sandughash ýstine ózimen birge alyp kelgen benzindi qúiyp jiberdi.

 

 

 

 

 

 

 

Aqparat qúraldary men jinalghan júrtshylyqtyng aldynda  ol bazar әkimshiligi tarapynan zansyz qysym kórsetu toqtatylmasa ózin ózi órtep jiberetinin mәlimdedi.

 

 

 

 

 

 

 

Qan bazardyng ortasy. Tónirek týgel benzin sasidy. Jazatayym úshqyn shyqsa lap etkeli túr. Tauardyng barlyghy tez tútanatyn kiyim-keshek. Júrt ýreylenip túr.

 

 

 

 

 

 

Ýreylenbegen tek G.Jarqymbaeva ghana. «Al, kәne, sirinke jaqsanshy» deydi Sandughashqa.

 

 

 

 

 

 

Sandughash «maqsatym júrttyng ýreyin alu nemese olargha tittey zalalymdy tiygizu emes, qúzyrly oryndardyng nazaryn ózime audartu» dedi. «Búl eskertu. Men әdilet izdep jýrmin. Eger әdiletke jete almasam ar-namysyma órtenip ólgenshe ýstime benzin qúiyp órtenip ólgenim jaqsy» deydi.

 

 

 

 

 

 

G.Jarqymbaeva Sandughashty qazaq bolghany ýshin, sonyng ishinde oralman bolghany ýshin jek kóretinin dýiim júrttyng aldynda birneshe mәrte qaytalady. Onyng oiynsha oralmandardyng sotqa jýginip әdildik izdeui - absurd. Ondaydy «kim kóringenning basynuy» dep sanaydy eken.

 

 

 

 

 

 

 

Almaty qalasynyng әkimshiligi zang talaptaryna say kelmeytin ondaghan bazardy búzyp, olargha basqa jerden jer bermekshi. Kәsipkerler qala әkimshiligi jer bólip N.Jiviylevting taghy da bazar qojasy atanyp, qarapayym halyqty qorlaghanyn qalamaydy.

 

 

 

 

 

Sandughash Taghabergenova Joghary sottyng búrynghy tóraghasy Músabek Álimbekovtyng Joghary sotta qatardaghy sudiya bolyp qaluyna qarsy. «Sudiyalardyng kópe-kórneu teris sheshimder shygharyp, júrttyng obalyna qaluy Joghary sotty ol basqaryp túrghan kezde tipti asqynyp ketti. Sudiyalar arasynda sybaylas-jemqorlyqtyng keng etek jangyna jol bergen adamnyng odan әri sudiyalyq qyzmette qala beruge moralidyq qúqy joq» deydi. Ol sonday-aq, zang tarmaqtary qayta qaralyp, «orystyng ýsh әripten túratyn sózimen ghaybattau - qazaqtyng namysyna tii bolyp sanalady» degen sózder mindetti týrde kirgizilui tiyis degen pikirde.

G.Jarqymbaeva ýshin oralman adam emes.