90-jyldardyng basynda Mongholiyadan qozghalghan úly kóshting alghashqy legi Almaty týbine kelip qonystanghan edi. Olar eshkimge qol jayyp, әldeqanday jenildik súraghan joq. Butakovka eldi mekenining jogharghy jaghyna ornalasqan qandastar alma baghyn baptap, qymyz-qymyran, shúbat-shalabyn kәdege jaratyp, qymyzhana-shúbathana ashyp, ózindik tirshilik qamyn jasap jatqan jayy bar.

Degenmen olar qonystanghan bir kezde Shybyndy say atalghan, býginde «Medeu» tabighy baghyna qarasty jerding taghdyry әli sheshilmey keledi. Bertinge deyin qandastar qonystanghan jerining jaghdayy qalay bolaryn bilmey, dal bolyp kelgen edi. Óitkeni Ayathan Týsipbekúly bastaghan 64 әulet ornalasqan osy meken tiyisti sheshimning shyqqanyna qaramastan, әldekimderding kózining súghyna ainalghan bolatyn.

Biraq byltyr «Núr Otan» partiyasynyng qoghamdyq qabyldauynda bolyp, osy jaydy talqylaghannan beri mәselening beti beri qaraghan syndy. Degenmen sonyng ózi sozylyp bara jatqangha úqsaydy. Tek partiya men Almaty әkimining tapsyrmalaryn ber jaqtaghy kókeler búltaqqa salmasa bolghany.

Ayathan TÝSIPBEKÚLY:

90-jyldardyng basynda Mongholiyadan qozghalghan úly kóshting alghashqy legi Almaty týbine kelip qonystanghan edi. Olar eshkimge qol jayyp, әldeqanday jenildik súraghan joq. Butakovka eldi mekenining jogharghy jaghyna ornalasqan qandastar alma baghyn baptap, qymyz-qymyran, shúbat-shalabyn kәdege jaratyp, qymyzhana-shúbathana ashyp, ózindik tirshilik qamyn jasap jatqan jayy bar.

Degenmen olar qonystanghan bir kezde Shybyndy say atalghan, býginde «Medeu» tabighy baghyna qarasty jerding taghdyry әli sheshilmey keledi. Bertinge deyin qandastar qonystanghan jerining jaghdayy qalay bolaryn bilmey, dal bolyp kelgen edi. Óitkeni Ayathan Týsipbekúly bastaghan 64 әulet ornalasqan osy meken tiyisti sheshimning shyqqanyna qaramastan, әldekimderding kózining súghyna ainalghan bolatyn.

Biraq byltyr «Núr Otan» partiyasynyng qoghamdyq qabyldauynda bolyp, osy jaydy talqylaghannan beri mәselening beti beri qaraghan syndy. Degenmen sonyng ózi sozylyp bara jatqangha úqsaydy. Tek partiya men Almaty әkimining tapsyrmalaryn ber jaqtaghy kókeler búltaqqa salmasa bolghany.

Ayathan TÝSIPBEKÚLY:

- Kóship kelgen song Butakovka tau shatqalynan zandy kelisimshart boyynsha әrkim ózine tiyisinshe jer alyp, ýy túrghyzyp, alma baghyn kýtip, óz otbasymyzdy ózimiz asyray bastaghanbyz. Al 2006 jyly «osy jer 49 jylgha jalgha berilsin» degen qauly shyqqan. Sol sheshim iske aspay, bir jyl alystyq. Legalizasiyalaugha esik ashylghanda, qújattarymyzdy oghan da ótkizdik. Alayda ondaghylar bir jyl ústady da, zandastyru merzimi ayaqtalugha eki kýn qalghanda «bolmaydy» dep qaytaryp berdi. Onda da komissiyanyng sheshimi bolsa bir jón ghoy, jalghyz bastyghynyng ghana qoly qoyylghan bir japyraq qaghaz qaytyp keldi. Alayda byltyr «Núr Otan» partiyasynyng qoghamdyq qabyldauyna barghannan keyin mәsele sheshile bastady. Onyng ýstine Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimov te búl mәseleni retteuge yqylas tanytqan. Ákim men «Núr Otan» partiyasynyng jergilikti ókilderining osyghan baylanysty tapsyrma bergenine qaramastan, jerding memlekettik aktisi әli kýnge qolgha tiymey jatyr. Endigide osy jerdi bes jyl-bes jyldan jalgha alu merzimin úzarta otyryp, júmys isteytin halge keletin týrimiz bar.

Ayathan asqaqal otyrghan Shybyndy sayda qazir arshyghan júmyrtqaday birneshe kiyiz ýy tigilgen. Ýilerding barlyghy da qazaqtyng ong-órnekterimen bezendirilgen. Múnda demalys kýnderi tipti oryn jetpey jatady. Sondyqtan tabighat ayasynda, qazaqtyng kiyiz ýiinde otyryp demalghysy keletinder aldyn ala tapsyrys berip qoyady.

Jer mәselesi týbegeyli sheshiletin bolsa, Ayathan әuleti osy aumaqta arnayy «Han ordasy» dep atalatyn últtyq keshen saludy kózdep otyr. Ónsheng kiyiz ýiden túratyn qalashyqta qarshygha-býrkit baptaudyng san týri kórsetilip, últtyq oiyndar ótkizilmek.

Salt-dәstýrding basqa da ýlgi-núsqalary tanystyrylatyn qalashyqtyng jobasyn kórsetken Ayathan aqsaqaldyng aituynsha, kóshpendi el mәdeniyetining jetistigin kóruge qúmartyp keletinder qazirding ózinde barshylyq. Tipti kezinde Reseyding viyse-premieri bolghan, qazirgi ministr Viktor Hristenko da osy shaghyn qalashyqqa arnayy soghyp ketken eken. Onyng syrtynda Almaty tóniregin aralaghan sheteldik turister de Ayathannyng shúbathanasyna at basyn búryp ketip túrady.

Múnyng bәri kezinde el aghasy Múhtar Qúl-Múhammed Ayathangha syigha tartqan kiyiz ýiden bastalghan eken. «Mәdeniyet salasynda ter tógip jýrgen deputat Núrlan Ónerbay tәrizdi azamattar da elding salt-dәstýrin tanytugha baghyttalghan osy úmtylysty qoldap otyr», - deydi Ayathan aqsaqaldyng ózi.

«Medeu» tabighy baghynda etnoturizm men ekoturizmdi damytugha baghyttalghan osy talpynys qoldau tapsa, qanekiy!

Erketay AMANJOL, halyqaralyq turizm boyynsha maman:

- Oralmandardy biz turizm salasyna baghyttap, paydalana almay kelemiz. Birinshiden, qandastar ózderi búryn túrghan elderi men Qazaqstannyng jaghdayyn tәuir biledi. Eldegi erekshe bir ýrdisti syrtqa jaygha, syrttaghy tiyimdi tәsildi elde jýzege asyrugha qandastar armiyasy - tabyla bermeytin tetik. Ekinshiden, syrttaghy qandastar óz ata-baba dәstýrine adal, til men dilin saqtay bilgen qauym. Olardy turizmge tartu arqyly osy salany qazaqylandyrugha bolady. Tek qazaq tarihynyng kórinisin kórsetu arqyly elding turist tartu qabiletin arttyrugha bolady. Sheteldikter ýshin shettegi sәuletti qazaq elinde kóru tansyq emes, olar bizding elden tek bizding ghana kelbetimizdi kóremiz dep keledi. Sondayda qazaqy boyau, qazaqy dәstýrdi kórsetu ýshin qandastar el mәdeniyetine ózindik ýles qosqan bolar edi.

Bilge KÝLTEGIN

«Alash ainasy» gazeti 12 mausym 2009 jyl