2.

Orys halqynyng ózin jәne ózining bodanyndaghy az últty qandy shengelinde ústaghan monarhiya qúlady. Shet aimaqtardy bylay qoyghanda, Rossiyanyng óz ishinde haos payda boldy. Revolusiyalyq qozghalys kýsheydi. Kerenskiyding әmiri bir jerde jýrip, bir jerde jýrmedi. Sonday beyuaq kýige qazaq dalasy da týsti. El ishinde әri-sәri jaghday ornady. Anarhiyalyq, stihiyalyq qaqtyghystar kýsheydi. Biyliksiz elde sendelis bastaldy. Týrkistan ólkelik general gubernatory Kuropatkin barlyq uezdik, qalalyq mekemelerge:

«Birinshi -eldi mekenderdegi túrghyndardy jiyp, 12-15 adamnyng mólsherinde kenes saylansyn. Ekinshi - qoghamdyq kәsiptik sovetter qúrylsyn. Ýshinshi -jana saylanghan ókimet polisiyany, әkimshilik mekemelerdi almastyrsyn. Tórtinshi -tynshylar men jandarmeriyanyng isi toqtatylsyn. Besinshi -jana ókimetting jarlyghy shyqqansha búrynghy әkimder ornynda qalsyn», - dep búiryq berdi.

2.

Orys halqynyng ózin jәne ózining bodanyndaghy az últty qandy shengelinde ústaghan monarhiya qúlady. Shet aimaqtardy bylay qoyghanda, Rossiyanyng óz ishinde haos payda boldy. Revolusiyalyq qozghalys kýsheydi. Kerenskiyding әmiri bir jerde jýrip, bir jerde jýrmedi. Sonday beyuaq kýige qazaq dalasy da týsti. El ishinde әri-sәri jaghday ornady. Anarhiyalyq, stihiyalyq qaqtyghystar kýsheydi. Biyliksiz elde sendelis bastaldy. Týrkistan ólkelik general gubernatory Kuropatkin barlyq uezdik, qalalyq mekemelerge:

«Birinshi -eldi mekenderdegi túrghyndardy jiyp, 12-15 adamnyng mólsherinde kenes saylansyn. Ekinshi - qoghamdyq kәsiptik sovetter qúrylsyn. Ýshinshi -jana saylanghan ókimet polisiyany, әkimshilik mekemelerdi almastyrsyn. Tórtinshi -tynshylar men jandarmeriyanyng isi toqtatylsyn. Besinshi -jana ókimetting jarlyghy shyqqansha búrynghy әkimder ornynda qalsyn», - dep búiryq berdi.

Al, tek qazaqtardan túratyn audandar ne isteui kerek? Olar da zemstvogha óz ókilderin úsyndy. Jeke kenes shaqyru qajettigi tudy. Ony úiymdastyrudy Uaqytsha ýkimetting qazaq dalasyndaghy komissary Álihan Bókeyhanov qolyna aldy. 1917 jyly sәuirde Oralda Jalpyqazaq kenesi shaqyryldy. Bodangha týsken eki jýz jyldyng ishinde túnghysh ret ótken halyqtyq kenesti Ahmet Baytúrsynov ashty. Ol últtyng qazirgi ústanatyn baghyty, aqpan revolusiyasynyng sayasaty turaly bayandama jasady.

Búl últtyq kenes - qazaq memlekettigining mәiegin úiytqan úly mәjilis retinde tarihta mәngi qalatyn kenes boldy. Sol sәtten bastap Ahmet Baytúrsynov últtyng úiytqysy, últ kósemi, últtyng ruhany qormaly retinde jalpy últtyq kiyege ainaldy. Qazaqtyng revolusiyagha deyingi qalyptasqan últtyq intelliygensiyasy osy keneste býkilqazaqtyq sayasy partiya qúru mәselesin kóterdi. Búl sol kezdegi qalyptasqan tarihy jaghdaygha baylanysty birden-bir qajetti shara edi.

1917 jyly tamyz aiyndaghy býkilqazaq qúryltayynda «Alash» partiyasy men «Alashorda» Halyqtyq kenesi qúryldy. Alash - qazaq úghymynyng balamasy. Sol kezdegi resmy is-qaghazdarda qazaqtar - «kirgiyz» dep jazylyp jýrgendikten de, Qyrghyz avtonomiyasy - degen ataudan boylaryn aulaq salyp, HIII-XV ghasyrlar arasynda atoy atqa ainalghan: «Úranym - alash, keregemiz - aghash!», - degendegi «Alash» úranyn memleketting aty retinde tandap aldy. Alash iydeyasy men «Alashorda» halyq kenesi qazaq tarihynan mәngilik oryn alatyn kóshpeli qoghamdaghy tosyn qúbylys bop qaldy.

«Alashtyn» úiymdyq-sayasy mәsele qaraghan II sezi 1917 jyly 5-13 jeltoqsan aralyghynda Orynbor qalasynda ótti. Oghan býkil qazaq eli óz ókilderin saylady. Qúryltay qabyldaghan alghashqy alqaly sheshimning birinshi sóilemi:

«1. Ózara partiyalyq (saylau) baqtalastyqtardy joyyp, birigu turaly Ýndeu jazu. Ol Mirjaqyp pen Ahmetke jýkteledi», -dep bastaldy.

Qúryltayda qatty qadaghalanyp, úzaq talqylanghan mәsele - avtonomiya, milisiya, kenes mәselesi boldy. Orynbordaghy kazak әskerining ókili Menishin avtonomiyany qolday otyryp, «Alash» avtonomiyasyn Ontýstik Shyghys Odaghyna qosylugha shaqyrdy, al M. Shoqaev qazaq pen qyrghyz bir avtonomiya qúrap, Týrkistannyng qúramyna kirudi úsyndy. «Alashordanyn» qúrylymdyq jobasyn úsyna otyryp Halel Ghabbasov:

«Oktyabri aiyna deyin halyqtyng senimine ie bop, biylep kelgen Uaqytsha ókimet qúlady. Rossiya memleketi ýkimetten aiyryldy. Belgili ýkimetke baghynbay әrkim ózinshe biylik etse, azamat soghysynyng tútanyp ketui mýmkin. Anarhiya tolqyny býkil memleketti, ýlken qalalardy da, kishi auyldy da jaylap barady. Ol qazaqtar túratyn oblystargha da tarap, halyqtyng ómiri men dýnie mýlkine qauip-qater tóndirdi. Olar qorghansyz qaldy. Tyghyryqtan shyghudyng joly - qazaq bolystary týgel moyyndaytynday myqty ýkimet qúru kerek.

Ekinshi: memleket qazir basynan ýlken kýizelisterdi keshirip otyr: jappay qúldyrau men anarhiya óris alyp, kisi ólimi kóbeydi. Búl anarhiyanyng zardaby qazaq oblystaryna tarau qaupi tóndi. Qalyptasqan tótenshe jaghdaygha - arpalysqan anarhiyagha qazaq halqy enjar qaray almaydy. Búl anarhiya qazaq oblystarynda búrq ete qalsa, eshqanday qorghanyshy joq qazaq halqynyng mýldem qúryp ketui mýmkin. Sondyqtan da alasúryp, tónip kele jatqan anarhiyadan el-júrtty aman saqtau ýshin, halyq jasaghyn qúru kerek», - dep úsynys jasady.

H.Ghabbasovtyng sol jobasy boyynsha Sezd mynaday sheshim qabyldady:

«Qauly: Tómendegi erejelerge sәikes shúghyl týrde halyq jasaghy (milisiya) qúrylsyn:

I. Milisiya qataryna jasy 20 men 35-ting arasyndaghy, qyzmetke jaramdy er adamdar qabyldanady. II. Milisiya qataryna ózi erik bildirgender alynady, al belgili mólsherdegi sangha erik bildirushilerding sany jetpegsn jaghdayda, onda kimning qyzmet etui jerebe arqyly sheshiledi. III. Óz erkimen nemese jerebe arqyly qyzmetke alynghan milisionerlerge últtyq fondynyng esebinen jalaqy beriledi, al jalaqynyng kólemin jergilikti jaghdaydyng ereksheligin eskere otyryp jergilikti úiymdardyng ózi, ne milisiya mekemesining mengerushisi tóleydi. IV. Ár oblysqa belgilengen milisionerlerding sanyn oblystar uezderge, uezder bolystar men auyldargha bóledi. V. Oblystyq mekemelerding uezderge belgilengen mólsherdegi milisiyalardyng tolyqtay jinaluyna uezd mekemeleri jauapty. VI. Jerebe boyynsha milisiya qataryna alynghan adam ózining ornyna 20-35 jastaghy basqa bireudi jiberuge qaqysy bar. VII. Eger de jerebe bir ýidegi birneshe adamgha qatar týsken jaghdayda olardyng bireui ghana alynady. Jasaqtardyng semiya jәne basqa da jaghdayyna baylanysty jenildik jasaugha jergilikti mekemeler mindetti. VIII. Alghashqy kezde әrbir auyldaghy qauymdar ózderinen alynghan milisionerlerdi atpen, er-túrmanmen jәne kiyimmen qamtamasyz etui tiyis. IX. Jasaqtargha qajetti myltyq, oq-dәri men qylyshtar "Alashordanyn" últtyq qorynyng esebinen satyp alynyp, jer-jerge bólinip beriledi. X.Milisionerlerdi jattyqtyru ýshin ofiyserler men instruktorlar: 100 milisionerge - 1 ofiyserden, 50 milisionerge - 1 instruktordan keletindey  mólsherde qabyldanady. XI. Ofiyser kadrlaryn dayarlau ýshin ózi tilek bildirgen adamdar Orynbordaghy kazak-iynker uchiliyshesine ornalastyrylady. XII. Bókey, Oral, Torghay, Aqmola, Semey jәne Jetisu oblystary boyynsha jalpy milisionerding sany 13.500 boluy kerek, al oblystar boyynsha bylay bólindi: Bókey - 1.000, Oral - 2.000, Torghay - 3.000, Aqmola - 4.000, Semey - 1.500 jәne Jetisu - 2.000 adam».

«Alashordanyn» konstitusiyalyq programmasynda armiya ústau jәne oghan qarajat bólu jaghy qarastyrylmady. Jasaqtar tәrtip pen tynyshtyq saqtau, anarhiyalyq qimyldardan qorghanu maqsatynda qúryldy. Sol kýnnen bastap «Alashorda» ýkimetining әskery jobasyn jasaghan H.Ghabbasov bas әskery kenesshisi retinde qaralyp, kenes ókimeti jaghyna shyqqannan song da qatang baqylaugha alyndy. Sóitip, kez-kelgen sәtte ony arandatugha mýmkindik tuatynday aighaqtar aldyn-ala dayyndalyp qoydy.

Sol qúryltayda oqu jónindegi komissiyanyng tóraghalyghyna Ahmet Baytúrsynov saylandy. Búl zandy tandau edi. Óitkeni qazaq tilining grammatikasy men fonetikasy, sintaksiysi men etimologiyasy turaly túnghysh «Oqu qúralyn» jazghan da, týp sóz, týbir sózden - qúrmalas sóilemge, zat esimnen - odaghaygha, bastauyshtan - pysyqtauyshqa, shylaudan - tasymalgha deyingi terminderding avtory da Aqang - Ahmet Baytúrsynov bolatyn.

Shúghyl týrde qaralghan oqu-aghartu mәselesi -qazaq halqynyng әbden jegisin jep, ruhany múqtajdyqqa úryndyratynday halge dushar etken dilgir is edi. Komissiyanyng alghashqy otyrysynda Oqu jónindegi Dulatovtyng bayandamasy tyndalyp, bir auyzdan mynaday qauly alyndy. Onda:

«Bastauysh jәne orta bilim beretin qazaq mektepterine arnalyp qazaqsha oqulyqtar qúrastyru ýshin 5 adamnan alqa qúrylsyn, komissiyagha ózine qajetti adamdardy shaqyrugha pravo berilsin. Alqa - Ortalyq últtyq kenes ornalasqan jerde júmys istesin. Alqa mýsheleri oqulyqtardan basqa: a) Últtyq mektepterge arnalghan programma jasau, b) Múghalimderge jetekshilik etu, v) Balalar tәrbiyesi turaly kitap shygharu, g) Barlyq qazaq mektepterindegi halyqqa bilim beru jýiesining tәrtibin belgileu, d) Qazaq tilining jazu ýlgisin retteu, e) Paydaly kitaptar men kitapshalardy qazaq tiline audaru - mәselesimen de shúghyldanady.

Komissiya iske 1918 jyldyng basynda kirisui kerek jәne eng aldymen ózderining is-josparyn gazetke jariyalauy tiyis. Komissiya óz isine kiriskennen keyin, alty aida kópshilik aldynda baspasóz arqyly esep berip otyrugha mindetti. Jariyalanugha úsynylghan kitaptardyng danasyn (tirajyn), sonymen qatar, qajetti kitapty basyp shygharugha ketetin qarjynyng mólsherin komissiyanyng ózi anyqtaydy. Komissiya belgilegen aqshanyng mólsheri shúghyl týrde oblystyq zemstvonyng komissiyasyna jiberiledi nemese búl soma últtyq qordan bólinedi.

Komissiyanyng qúramynda joq, bógde adam qúrastyrghan oqulyqtar - komissiya qúptap, rúqsat etken song ghana mektepte paydalanylugha jiberiledi. Sonymen qatar, komissiyada maqúldaghan oqulyqtardy sol komissiya avtormen kelise otyryp halyqtyng menshigi dep jariyalaydy. Eger de, basqa adamnyng oqulyghyn jaratpaghan jaghdayda, komissiya mәjilisinde talqylanghan kezde, ol adam sol jinalysqa sheshushi dauyspen qatysady. Komissiyanyng alghashqy jyldary qúrastyrghan oqulyqtary halyqtyq menshik, al 3 jyl ótken song avtordyng menshigi bolyp sanalady. Programmada kórsetilgen júmystardy atqaryp bitken son, komissiya esep beredi, al qarauyndaghy kitaptar men aqshany qazaqtardy basqaru jónindegi basqarmanyng núsqauymen tiyisti mekemege ótkizedi.

Komissiyanyng 1918 jylgha arnalghan kiris-shyghysy tómendegidey mólsherde bekitilsin: komissiyanyng bes mýshesining әrqaysysynyng ailyq jalaqysy - 800 som, kense jaldau ýshin jylyna - 4.800 som; komissiyanyng qajetti júmyspen shúghyldanuyna jylyna 1.800 som, әr týrli materialdardy satyp alugha jylyna 6000 som, kense shyghynyna jylyna - 2.400 som. Búl qarjy әr oblystaghy jan basynyng sanyna qaray tómendegi tәrtipten bólinsin: Syrdariya oblysy - 13.050 som, Jetisu oblysy - 8.700 som, Semey oblysy - 8.700 som, Oral oblysy (Manghyshlaqpen qosylyp) - 7.250 som, Aqmola oblysy - 5.800 som, Torghay oblysy - 5.800 som, Ferghana oblysy - 4.350 som, Bókey ordasy - 3.100 som, Samarqand oblysy - 1.450 som. Jogharyda kórsetilgen 58.200 somnyng jartysyn oblystyq zemstvolar qantar aiynda «Alashordagha» tabys etui tiyis», - dep atap kórsetildi.

«Alashordanyn» búl jobasyn A.Baytúrsynov keyin kenes ókimetining Oqu-aghartu halyq komissary retinde odan әri jalghastyrdy. Kórsetilgen is-sharalar 1913-1928 jyldar aralyghynda tolyqtay jýzege asty.

1905 jylghy Qoyandy jәrmenkesinde býkilqazaqtyq azattyq qozghalysy retinde bastalyp, avtonomiyamen tiyanaqtalghan búl qúbylys - últtyq damudyng tәuelsizdik baghytyn ústaghan qazaq qayratkerlerining ýlken jenisi edi. 1917 jyly 2 qarasha kýni kenes ókimeti «Rossiya halyqtary pravolarynyng deklarasiyasyn» jariyalady. Onda:

«1. Rossiya halyqtary teng pravoly jәne suverendi. 2. Rossiya halyqtary bólinip shyghyp, óz aldyna derbes memleket qúrugha deyingi erkin (memleketin - T.J.) ózin-ózi biyleuge qúqyly. 3. Últtyng jәne últtyq-diny artyqshylyqtar men tejeu bitkenderding bәri joyylady. 4. Rossiya territoriyasyn mekendegen últtardyng jәne etnografiyalyq toptardyng erkin damuyna jol beriledi», - dep (Sol jyldardaghy audarma - T.J.) jazyldy.

Búl kolonizatorlyq-missionerlik, shovinistik ezgidegi últtargha tәuelsizdik alu mýmkindigin beretin alghashqy resmy qújat edi. Últtar turaly deklarasiya, shyndyghynda da, ózining tarihy missiyasyn oryndady. Biraq ta onyng jýzege asu joly asa qiyn әri qandy qyspaqqa toly boldy. Sonymen qatar osy deklarasiyanyng mazmúny men qúqyqtyq normalaryn naqtylay týsu maqsatynda jәne Týrkistan men Qazaqstandaghy, Kavkazdaghy últtardyng bólinip ketu mýmkindigi molayyp, imperiyanyng qúlau qaupin tudyratynyna kózi jetkende, kenes ókimeti asyghys týrde 1917 jyly 20 qarashada «Rossiyanyng jәne Shyghystyng barlyq enbekshi músylmandaryna» Ýndeu jariyalady. Ekeuine de Lenin men Stalin qol qoydy. Ekinshi ýndeude:

«Búdan bylay sizderding nanymdarynyz ben әdet-ghúryptarynyz, sizderding últtyq jәne mәdeny mekemeleriniz erikti jәne qol súghylmaytyn bolyp jariyalanady. Ózderinizding últtyq ómirlerinizdi erkin jәne bógetsiz qúra berinizder. Sizderding búghan pravolarynyz bar», - dep jar shashty.

Naghynda búl kenes ókimetin nyghaytyp alghansha aldarqata túratyn «bir japyraq qaghaz ghana» (Leniyn) bolatyn. Búl ýndeuler sol kezde Resey imperiyasyna qaraytyn asa ýlken territoriyany alyp jatqan az últtardyng nazaryn ózine audaryp, olardy kenes ókimetin moyyndaugha moyyn búrghyzatyn tәsil edi. Ekinshiden búl - bir últty qanaushy jәne ezilgen tap dep ekige bóletin jymsytpaly sayasy amal bolatyn.

Tarihy mýmkindikti der kezinde paydalana otyryp 1917 jyly 29-qarashada - Bashqúrtstan tәuelsiz memleketi, 5-jeltoqsanda «Alashorda» avtonomiyasy jariyalandy. Tәuelsizdik deklarasiyasy jariyalanysymen Z.Validov:

«...jogharyda aty atalghan qazaq kósemderimen (Á.Bókeyhanovpen, A.Baytúrsynovpen - T.J.) aqyldasa kelip (Bashqúrtstan avtonomiyasy jariyalanbastan búryn) qarashanyng basynda ýsh núsqa jaghyrapiyalyq kartanyn: 1) Ýlken Bashkiriyanyn, 2) Kishi Bashkiriyanyng 3) Shyghys Rossiyadaghy músylman obylystarynyng erkin Federasiyasynyng kartasyn jasatty. Búl kartany Bashqúrtstan avtonomiyasynyng Deklarasiyasy jariyalanghan kezde taratty. ...1918 jyly Samara qalasynda Bashqúrtstan men Qazaqstan ýkimeti ókilderining kelisimimen qaytalap bastyrdy».

Búl - bodan elding óz bostandyghyn múqym dýniyege jariya etuge úmtylghan amaly әri memlekettik shekarasyn rastaytyn tarihy aighaq edi. Sonday-aq ol «Alashorda» ýkimetining de tarihy taghdyryn da qamtidy. Tegi men taghdyry ortaq eki ýkimetting qayratkerleri azattyq ýshin yntymaqtasa kýresti. Sol tarihy kýnderdegi qarbalas oqighalardy aragha qyryq jyl ótken song Z.Validov:

«1917 jyly 20-jeltoqsanda Bashqúrtstannyng ýshinshi qúryltayynda tәuelsiz respublika retinde resmy zanmen bekitildi. Qazaqtardyng qúryltayy sәl erte ótkenimen, әli de tarqap ýlgermegen bolatyn. Bizding qúryltaygha baqylaushy esebinde Seydazym Qadyrbaev pen Mústafa Shoqaev qatysty. On kýnnen keyin Qoqanda qúrylghan Týrkistan tәuelsiz ýkimetining syrtqy ister ministri bolyp saylandy. Men de eki ret qazaqtardyng qúryltayyna baqylaushy retinde qatystym. Eki qúryltay da bir-birin qúttyqtady», - dep eske aldy.

Tәuelsizdik jariyalanysymen shúghyl týrde últtyq әsker jasaqtaldy. Á.Bókeyhanov «Alashorda» avtonomiyasynyng sayasy jәne territoriyalyq derbestigin resmy týrde bekittiru maqsatynda Sibir ýkimetimen kelisim jýrgizdi. Kolchak ýkimeti «Alashorda» ýkimetin moyyndaudan bas tartyp, olardy әskery soghys jaghdayyndaghy jazagha tartugha búiryq berdi.

Sonday qysyltayang shaqta, 1918 jyly nauryz aiynda Stalin telegraf arqyly «Alashorda» ýkimetimen «symsyz baylanysqa» shyghyp, alash atynan ókildik etip sóilesken Halel Ghabbasovqa qazaq avtonomiyasyn moyyndaytynyn mәlimdedi. Tәuelsizdikke bet alghan azattyq jolynyng sýiinshi habary myna qújattan bastalady:

«1918 j. 19 martta sovet ýkimetining mýshesi, últ júmystaryn basqarushy komissar Stalin Mәskeuden Semeydegi «Alashordanyn» bastyghy Álihan Bókeyhanov ham onyng joldasy Halel Ghabbasovty auyzsha sóilesetin tóte telegrafqa shaqyrdy. Erteninde 20-martta komissar Stalin men Halel sóilesti. Stalin «Alash» avtonomiyasy turaly sóilespekshi eken. Eki jaghy óz pikirlerin  aitysyp, aqyrynda sovet ýkimetining atynan halyq komissary Stalin mynany aitty (Stalin sózin ózgertpesten týgelimen tәrjima qylamyz):

Rusiyadaghy halyqtardyng qúqyqtary turaly Halyq komissarlary shygharghan belgili erejesi búl kýnge sheyin últ mәselesi taqyrypta (jóninde - T.J.) sovet ýkimetining negizgi qyzmet jobasy bolyp keledi. Ýshinshi sovetter sezi osy erejeni jayghastyrugha qauly qyldy. Óziniz bizge tapsyryp otyrghan jalpy qazaq-qyrghyz sezining qaulysy týgelimen joghary jobagha muafyq keledi. Biraq jalghyz-aq shart qoyamyz: eger sizding sezinizding qaulysy ókilderinizding sovet ýkimetin tanugha halaf bolmasa bolghany. Ýshinshi sovetter sezi sovetskiy federasiya nizamyn jasap ham búl mizam IÝ sovetter sezining bekituine salynsyn dep qauly qylyndy. Búghan qaraghanda endi sózdi qoyyp, iske kirisu kerek, yaghni, әrbir túrmysy, salty basqa halyqtar jergilikti sovettermen qosylyp, avtonomiya, federasiya alu qúqy, basybayly bólinip ketu sekildi últ niyetterin jaryqqa shygharugha sez shaqyratyn komissiya qúrugha tyrysu kerek. Biz oilaymyz, jalpy qazaq-qyrghyzdyng ókilderi tez qamdanyp, ynghayly uaqytty ótkizbey, jergilikti sovettermen birigip, әlgidey komissiyany qúrar. Sizden ótinemiz, bizding jauabymyzdy «Alashordanyn» kenesine salyp, jauap qaytarsanyzdar eken. Adres: Mәskeu, Kremli, Halyq komissarlarynyng bastyghy Leninge ham Halyq komissary Stalinge».

Mine, «Alashorda» men kenes ýkimetining arasyndaghy alghashqy jәne basty kelisim qújaty osy. Búl - qazaq memlekettigin qúrugha mýmkindik bergen resmy qújat. Yaghni, Ábilqayyrdyng bodandyqqa kiru turaly Anna Ioanovnagha bergen, tek qana aq paraqqa qoly qoyylghan qaghazdyng qúnyn da, kýshin de joyatyn úly qújat. Al bolishevikter avtonomiyagha qarsy kýresip, jantalasa shaghyndy. 21 nauryz kýni «Alashorda» ýkimeti 11 baptan túratyn kelisim shartty Kremlige jiberdi. Onda myna sharttar:

«1. 1917 jyldyng jeltoqsanynyng 5-nen 12-ne deyin Orynborda ótken jalpy qazaq sezining qaulysy boyynsha «Alash» avtonomiyasy jariyalandy jәne onyng territoriyasyna - Semey, Aqmola, Torghay, Oral, Syrdariya, Ferghana, Jetisu, Bókey ordasy, Zakaspiyskiy oblysynyng Manghyshlaq uezi, Samarqan oblysynyn  Jizaq uezi, Amudariya bólimi, Altay guberniyasyna qaraghan Biyski, Barnaul, Zmeynogor uezderindegi qazaqtar basym qonys jaylaghan jerler kiredi.

2. «Alashorda» ýkimetine qazaqtan basqa últtardyng ishinen azynan - az, kóbinen - kóp mólsherde jiyny on adam mýshe bop kiredi.

3. Zang shygharatyn jәne biyleytin oryn - «Alashorda».

4. Oblystyq bólimderding kómegine sýienip Qúryltaydy shaqyru «Alashordanyn» qúqynda bolady.

5. Ókilderdi uezder, qala túrghyndary saylaydy.

6. Búl zang kýshine engenshe búrynghy zemstvolyq jәne qalalyq qúrylymdar júmys isteydi.

7. Qazaq-qyrghyzdar arasyndaghy isti saylanghan sottar qaraydy.

8. Qúryltaydyng qaulysyna sәikes qazaq-qyrghyz milisiyasy qúrylady.

9. «Alashordagha» baylanysty týrmege qamalghandar bosatylsyn jәne olardy qudalau toqtatylady.

10. Moskvadaghy «Alashordagha» qatysty isterdi elshi retinde Halel jәne Jahansha Dosmúhamedovter jýrgizedi.

11. Osy sharttardy kenes ókimeti qarap, kelisimge otyruy tiyis», -dep atap kórsetildi.

Búl úsynysqa «mәseleni tezdetip sheship, sózden iske kóshudi» úsynghan Lenin men Stalin bir aidan astam uaqyt jauap bermedi. Azamattyq soghys jýrip jatqan el ýshin búl óte úzaq uaqyt. Sondyqtan da shúghyl týrde taghy da 1918 jyly 21 sәuirde «Alashordanyn» kýnshyghys bólimining bastyghy Halel Ghabbasov Lenin men Stalinge:

«Qazaq avtonomiyasy mәselesi - qazaq halqy ýshin ómir men ólim mәselesi bolyp tabylady. 2-sәuir kýni komissar Stalin arqyly tura, symsyz torappen joldanghan Halyq komissarlary kenesining kózqarasy qazaq halqynyng arasyna azdaghan júbanysh әkeldi.

Alayda jergilikti halyqtyng tabighy talabyna óktemdikpen qarau jergilikti kenes deputattary túrghysynan tiylmay otyr. Qazaq úiymdaryn qudalau, olardyng mýshelerin tútqyndau qazaq júrtyn alandatyp, últtyq arazdyqty órshitedi. Búl otty der kezinde óshiru kerek jәne úiymdastyru júmystaryna shúghyl týrde kirisip, bas kóterip kele jatqan alasapyran men tolqulardyng aldyn alu qajet. Qazaq halyq kenesi - qazaq halqynyng talabyn búljytpay oryndaydy, sondyqtan da avtonomiya iydeyasyn tezdetip jýzege asyrugha mýmkindiginshe kýsh salady jәne sizderden shúghyl jauap kýtemiz. Resmy mәlimetimizdi 3-sәuir kýni tura symsyz torap arqyly joldadyq.

«Alashordanyn» tóraghasynyng orynbasary - Ghabbasov», - degen jedelhat joldady.

«Alashordamen» eki ortadaghy kelisimdi jýrgizgen Stalin basqarghan ókimet aragha tura on jyl ótken song ekinshi «әriptesin» - Halel Ghabbasovty týrmege qamap, atu jazasyna kesti.

Sol jyly 15 mamyr kýni Qostanay qalasynda «Alashorda», Bashqúrtstan, Qoqan avtonomiyalarynyng qúpiya kenesi ótti. Onda Qazaqstannyn, Bashqúrtstannyn, Týrkistannyng sayasy jaghdayy turaly mәlimdeme jazylyp, ony býkil әlemge taratu ýshin Japoniya ýkimetine jetkizu mәselesi qaralyp, maqúldandy. Japoniyanyng tandap alynuynyng sebebi, búl el Reseyding odaqtasy bolatyn. Sol arqyly halyqaralyq ýrdisti saqtaudy kózdedi. Qalyptasqan әskery qorshau jaghdayynda Ural men Qazaqstan aimaghyndaghy birikken músylman Memleketin qúru iydeyasy da úsynyldy. Bashqúrt әskeri jenisten jeniske jetip, Qazaqstan men Týrkistangha bet aldy.

«Kenes ókimetine qarsy bashqúrttar men qazaqtardyng birigip kýresui (bolishevikterdin) óshpendiligin órshite týsti» (Z.Validov).

1918 jyldyng 6 (19) mausym kýni keshki saghat 6-da «Alashorda» jasaghy Semeyge kelip, әskery sappen Nikoliskiy shirkeuining aldynan jýrip ótti. Sherudi sol kýni qalagha kelip ýlgergen «Alashorda» ýkimetining tóraghasy Álihan Bókeyhanov qabyldady. Alash jasaghynyng komandiyri podpolkovnik Toqtamysov «Alla jar!», - dep úran saldy. Barlyq jasaq «Alla jarlap!» sheruden ótip, birden maydangha attandy. «Alashorda» kenesining mýsheleri - Á.Bókeyhanovtyn, M.Tynyshbaevtyn, H.Ghabbasovtyng atynan shúghyl týrde:

«Ekinshi qazaq-qyrghyz qúryltayynyng qaulysy boyynsha 11/24 mausym kýni «Alashorda» ýkimeti Alash qalasynda resmy týrde iske kiristi... Semey men Aqmola oblystarynda milisiya jinau isine asa shúghyl kirisip, otryad qúryldy. Otryadtardyng birsypyrasy atty kazaktargha Ham ofiyserlerge (aq gvardiya) qosylyp, Jetisu oblysyndaghy bolisheviktermen soghysugha ketti... Týrkistan jaghynan atty kazak ham bashqúrt jigitteri bas qosyp, bolisheviktermen soghysugha attandy... Búl turaly Dutovqa telegramma berildi. Ahmet Baytúrsynov 29 iinide Qostanaygha ketti. Mirjaqyp Dulatov eki júma shamasynda sonda barmaq. «Qazaqtan shyqqan bolishevikterge eshbir raqym qylmanyz». «Kenes ókimeti shygharghan barlyq dekretter «Alash» avtonomiyasy territoriyasynda kýshin joysyn». «Alash» avtonomiyasy territoriyasynda zemstvo mekemesi 1917 jylghy 17 mausym kýngi Uaqytsha ókimet kirgizgen zang boyynsha qaytadan iske kirissin, kenes ókimeti mekemeleri taratylsyn». «Alashorda» ýkimetining janynan Áskery ministrlikting mindetin atqaratyn ýsh adamnan túratyn әskery kenes qúrylsyn». «Sot pen tergeu komissiyasy qúrylsyn». «Alashorda» ýkimeti - «Alash» avtonomiyasy territoriyasynda jergilikti Oblystyq jәne uezdik kenester arqyly biylik jýrgizedi», - degen jedelhattar jan-jaqqa jiberilip jatty.

Búl suyt habarlar berilgen kezde kenes ókimeti tarapynan avtonomiya mәselesi tolyq resmy týrde sheshilmegen edi. Á.Bókeyhanov sol kýni - 11 mausym kýni qatang týrde:

«Qazaq halqy kenes ókimetin esh uaqytta moyyndamandar jәne kenes ókimetine baghynbandar»,- dep núsqau berdi.

Á.Bókeyhanov ózining kórsetindisinde búl әreketterin jasyrmay:

«Onda (jogharydaghy qúpiya keneste - T.J.) biz ózimizding dúshpanymyzben, ol dúshpannyng ishine, әriyne, kenes ókimeti de qosylady, qalay kýresetinimizdi talqyladyq», - deydi.

Áriyne, múnday batyl moyyndaudy tergeushiler de kýtpegen jәne oghan qarsy súraq qoy da qiyngha soqsa kerek. Z.Validovtyng esteliginde «Alashorda» әskerining jasaghyna qatysty óte bir qyzyqty derek bar:

«Samar ókimetimen, oraldyq kazaktarmen, qazaqstandyq jasaqpen jýrgizgen barlau júmysymyz óte sәtti boldy. Oral (Teke) - Hanordasy - Astrahani guberniyasy - Guriev (Ýishik), Omby-Batys toby qúryldy. Bashqúrttyng últtyq aqyny Seyitgerey Maghaz, Shayhzada Babich, ózbek aqyny Ábilhamid Sýleymen (Sholpan), qazaqtyng jas jurnaliysi Birimjanov jәne taghy bir oqyghan aitysker aqyn qazaq qyzy qalalarda jasyryn úiym qúryp, Orynbordaghy ortalyqty qúndy derektermen qamtamasyz etip otyrdy. Qazaqtyng aqyn qyzy men aqyn Shayhzada Babichting basynan keshken oqighalarynyng qiyn da, qyzyqty ekeni sonday, ol turaly roman jazugha bolar edi. Mysaly: Qazaqstanda kenes ókimetin ornatu tapsyrylghan Jankeldinning ol qyzgha sengeni sonday, Moskvadaghy isting barysyn tolyq bayandap otyrdy. ...Sonyng nәtiyjesinde Ashhabadtaghy 11 shilde kýngi әskerlerding kóterilisin, aghylshyn әskerining Týrkimenstan men Bakuge basyp kiruin, tipti aghylshyn barlau toptarynyng Aleksandrov portyna keluin, týrik armiyasynyng Ázirbayjangha basyp kiruin, Bókey ordasyndaghy, Oral men Gurievtegi, Hiua men Búqaradaghy oqighalardy qazaqtyng zerek qyzy arqyly bilip otyrdyq», - deydi bashqúrttyng әskery ministri.

Búl óte qyzyqty әri taghdyrly oqigha. «Aytysker, erjýrek qyz kim, onyng keyingi taghdyry qalay qalyptasty. Alash qozghalysy túsynda jauyngerlik tapsyrmalar oryndaghan, ómirden erte ótken Aqqaghyt (Aqqaghaz-? - T.J.) Dospanova kim? Últymyzdyng tәuelsizdigi jolynda kýresken «Alashtyn» batyr arulary da úmytylmauy tiyis. Tarihy shyndyq sonda ghana qalpyna keledi. Ókinishke oray batyr qyzdar turaly derekter mәngilikke iz-týssiz sinip ketti me degen qauip bar. Mýmkin Á.Jangeldinning «qyzyl keruenine» qatysty qújattarda aty atalyp qaluy ghajap emes.

Jalpy týrki tektes halyqtardyng tәuelsizdigi jolyndaghy sayasy strategiyalyq is-qimyldardy rettep, ýilestirip, sheshim qabyldauda 30-tamyz ben 7-qyrkýiekting arasynda Orynbor men Samarada ótken Bashqúrtstan, Qazaqstan, Týrkistan ýkimetterining mýsheleri - Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Qoqan ýkimetining tóraghasy Múhamedjan Tynyshbaev, syrtqy ister ministri (Qoqan ýkimetinin) Mústafa Shoqaev, Ubaydulla Hojaev t.b. qatysqan mәjilis erekshe oryn alady. Onda osy ýsh ýkimetting negizinde «Ontýstik-Batys músylmandary federasiyasy» qúrylyp, qazaq-bashqúrt birikken әskerin jasaqtau jóninde úigharym jasaldy.

Sonday-aq Sosialisterding azattyq partiyasynyng baghdarlamasy týrik halyqtarynyng talabyna sәikes keletindikten de, sol partiyanyng ainalasyna birigu kózdeldi. Múny Álihan Bókeyhanov jәne onyng jaqtastary derliktey qoldady. Oghan ózbekter jaghynan Nizam Hojaev, Sholpan, Ábdilhamit Aripov te qosyldy. Eng bastysy:

kenes ókimeti tarapynan qysymgha úshyraghan týrki ziyalylary Týrkistangha shoghyrlansyn, qanday jaghday bolsa da kýresti eshqashanda toqtatpau kerek, - degen úigharymgha keledi.

Tergeu barysynda qatty kónil bólinip, qadala súralyp, qazymyrlana tekserilgen jay - kenes ókimetine qarsy ashyq maydangha shyghuy. Búl turaly Álihan Bókeyhanov 1929 jyly 27 mamyr kýni mәskeulik tergeushige:

«Alashordanyng qúrylghanynan bastap tarqaghanyna deyingi is-qimylyn joldas Kashiringe bergen kórsetindimde bayandap bergemin. Al mening Validovpen baylanysyma keletin bolsam, men ony songhy ret Ufadaghy «Memlekettik keneste» kórip, sóilestim. Onda biz ózimizding dúshpanymyzben, ol dúshpannyng ishine, әriyne, kenes ókimeti de qosylady, qalay kýresetinimizdi talqyladyq. Naqtyraq aitsam Dutovqa qarsy kýresti talqyladyq, kenes ókimeti turaly arnayy әngime bolghan joq. Óitkeni jogharyda kórsetkenimdey, ol óz-ózinen týsinikti mәsele edi. Men de, Validov te solay týsindi. Bizding kótergen jәne oilastyrghan josparymyz jýzege asqan joq, sebebi, Ufa kenesinde bekitilgen ol ýkimetti Sibir ýkimeti tútqyngha aldy. Búdan keyingi qalyptasqan jaghday boyynsha, ekeuara kezdeskemiz joq jәne baylanys ta jasay almadyq», -dep batyl jauap berdi.

Múndaghy emeuirin tanytyp otyrghan oqigha - «Alashorda» ýkimeti men Bashqúrtstan ýkimetining kenes ókimetine qarsy birikken maydan ashu mәselesi turaly ótken astyrtyn kenes bolatyn.Kenes ókimeti maydannyng anysyn andyp, eger qyzyl әsker jeniske jete qalghan jaghdayda qazaq jәne bashqúrt avtonomiyalaryn moyyndaudan bas tartudy kózdep otyrghany bashqúrt jәne alash qayratkerlerine de ayan edi. Sondyqtan da әsker jasaqtap, qaru alyp, maydangha shyqpasa, arly-berli sapyrylysqan aq pen qyzyldar, atamandar men partizandar qazaq halqyn jusatyp salatyny anyq edi.

Reseydegi әskeriy-sayasay jaghday shiyelenisip, Kolchaktyng Sibir ýkimeti, Samaradaghy Qúryltay ýkimeti ózara qaqtyghysyp, bolishevikterge qarsy kýresti әlsiretip aldy. 1918 jyly 21 qarashada Kolchak ózin Reseyding biyleushisi dep jariyalady. Bashqúrtstan men «Alashordany» moyyndaudan bas tartyp, olardy taratyp, kósemderin atu jazasyna kesu turaly búiryq berdi. Sondyqtan da Bashqúrt әskeri men «Alashorda» jasaghy tórt jaqty: Kolchak ýkimeti әskeri, kazak atamandary әskeri, qyzylarmiya jәne jergilikti últ jasaqtary (bashqúrttar ýshin - tatar atqyshtary, qazaqtar ýshin - Jangeldin men Imanov jasaghy) tarapynan qyspaqqa týsti.

Sóitip, óte qiyn jaghday qalyptasty. Fransiya, Angliya, AQSh, Japoniya memleketteri Kolchakty jaqtap, últtyq federasiyalardy shettetti. Endi tórt jaqty qysymgha týsip, jazagha úshyrau qaupi shyndyqqa ainaldy. Azattyq ýshin kýresken әskerdi qyrghyngha úshyratu, ne onyng ózge amalyn tauyp, aman saqtap qalu mәselesin sheshu kerek boldy. Búl turaly Zaky Validov:

«Soghan qaramastan «Alashordamen» birigip Aqtóbe maydanyndaghy qarsylastargha soqqy berudi tezdetip, týrkistandyqtardyng qaruly kýshimen qosyludy oilastyrdyq. Torghayda bizding Ghadelihan Ghabitov pen qazaq Ghazymbek Birjanov jankeshti enbek etti. Temir jol arqyly baylanystyng ýziluine baylanysty biz «Alashordamen» tek salt atty shabarmandar arqyly habarlasyp túrdyq. Oqigha sonday ýreyli jyldamdyqpen damydy. Biz dúshpannyng tórt jaqty: Samara men Aqtóbe jaqtan qyzyldardyng jәne Dutov pen Kolchaktyng әskerining qyspaghynda qaldyq», -dep eske aldy.

Sonday qúrsauly qorshauda jýrip týrki tektes halyqtardyng ýkimet mýshelerining kenesin ótkizip, Týrkistannan jasyryn kelgen Mústafa Shoqaevty jalpy týrkistandyq ýkimetting syrtqy ister ministri mindetin atqaru maqsatynda Guriev arqyly shet elge jasyryn jiberedi. Ermolaevka selosyndaghy bashqúrt, qazaq birikken әskery kensesine týsken barlau mәlimetteri «maydan shebin ózgertuge» mәjbýr etedi. Búl «Alashorda» ýkimetining de baghyt-baghdaryn ózgertken, «Alash» avtonomiyasynyng da, qazaq qoghamynyng da damuyna betbúrys әkelgen oqigha edi.

Arpalysqan dýniyedegi barlyq sayasy aghymdy, әleumettik tartysty, әskery jaghdaydy qyr eli tolyq týsinbedi jәne olardyng týpki maqsattary da beymәlim bolatyn. Sondyqtan da qazaq halqynyng anarhiyalyq kýshterding arasynda arandap qalu qaupi tudy. On altynshy jylghy samoderjaviyelik jazalau sayasatynan qatty zardap shekken el ýshin dәl sol kezende dúrys joldy tabudyng ómirlik mәni bar-tyn. Biri - bolishevikterdin, biri - Kolchaktyn, biri - Annenkovtyn, biri - Dutovtyng qolyndaghy kókpargha ainalyp bara jatqanyn angharyp, Ahmet Baytúrsynov olardyng betin bitimge búrdy. Rulyq tartystyng da qasiretin qyrshyn kýninen tartyp ósken ol, «naghyz enbek demokratiyasyn» әleumettik tendikke jetuding joly dep úqty jәne ony ashyq moyyndady.

«Tórt qúbyladan» qadalghan dúshpan qysymynan qútyludyng joldary talqylanghan әskery keneste (oghan «Alashordanyn» atynan Seydazym Qadyrbaev qatysqan) mynaday halyqaralyq sayasy oqighalar anyqtalady: Bakudegi týrik әskeri Ashhabadqa bet alypty, al ondaghy aghylshyn әskeri Aughanstangha sheginbek. Aughandyqtar aghylshyndarmen soghysu ýshin kenes ókimetinen qaru-jaraq almaq. Egeroqigha osylay damysa, onda búl - kenes ókimetimen jәne olardyng odaqtasy Týrkiyamen, Aughanstanmen, Ýndistanmen soghysu, sonday-aq Reseyding jauy - aghylshyndarmen odaqtasu degen sóz. Al ol Resey jaghdayynda mýmkin emes edi. Sondyqtan da eriksiz kenes ókimetin moyyndaudan basqa amal qalmady.

Ekinshi sebep: Sibirdegi Kolchak ókimeti de, Samaradaghy Qúryltay kenesi ýkimeti de Bashqúrtstan men «Alashorda» әskerin kýshpen taratyp, olardyng jetekshilerin atu jazasyna kesuge búiryq shyghardy. Sóitip, olardyng Týrkistangha qosylyp, Týrkiya men Germaniyanyng әskery kómegine qol artu mýmkindiginen aiyrudy kózdedi. Búl Z.Validovtyng «Qatirasynda»:

«Alashorda» ýkimeti ókilderining әkelgen habary... Kolchak pen onyng odaqtastary: últtyq әsker men últtyq ýkimet qúrugha qarsy jazalau әreketine kóshkendikten de, olar da eriksiz kenes ýkimetimen kelisuge mәjbýr bolypty», - dep de kórsetilgen.

Sol tústa «Alashordanyn» Semeydegi Shyghys bólimi oqshau qalyp, qyzyldar men aq gvardiyashylardyn, kazak atamandarynyng jәne jergilikti orys, qazaq bolishevikterining qyspaghynda birde astyrtyn, birde ashyq әreket etip jýrgen bolatyn.

1919 jyly 28 nauryzda Torghay oblysynyng әskery basshysy Tokarev Aqtóbeden Leninge:

«Jankeldinning jeke núsqauymen Torghay men Yrghyzdaghy qazaqtardyng әskery adamdarymen ýsh aigha juyq jýrgizgen kelisimning nәtiyjesinde: kazaktargha qosylyp ýnemi kenes ókimetine qarsy kýresip kelgen kadetting jaqtastary Bókeyhanov - Baytúrsynovty Jankeldin kóndirdi, olar «Alashordany» tastap kenes ókimeti jaghyna shyghugha kelisim berdi. Sonyng kepili retinde Baytúrsynov Torghay uezdik sovdepining tóraghasy Qaraldinning jolseriktigimen Jankeldinmen kelisu ýshin Shalqargha jýrip ketti. Eger olar shynymen keshirim súrasa, onda múnday jaghdayda ne isteu kerek. Atalghan qaraqshylardyng deni qazaqtardyng arasynda óte bedeldi intelliygentter bolyp tabylady. Olardy ortalyqqa shaqyryp, kenes ókimetine istegen qastandyqtaryn baspasóz arqyly moyyndatsa, iygilikti bolar edi. Jankeldinge habarladym», -dep jedelhat joldady.

Búdan keyingi qalyptasqan sayasy jaghdaygha (Múndaghy bayandalghan oqighalar men aty atalghan adamdardyng «Alashorda» isine baylanysty әreketteri tiyisti taraularda sóz bolatyndyqtan da, tarihy jaghdaydy tolyq týsinu ýshin ýzindini qysqartpay berdik) Z.Validov:

«Qazaqstannyng ókilderi qatysqan qúpiya kelissózde kenester jaghyna shyghudyng sharttary tiyanaqty týrde talqylandy jәne ortaq mәmilege keldik. Egerde Orynbor qyzyldardyng qolyna kóshse, qazaq ýkimetining mýsheleri qalada qalady, sodan keyin bizben birge Moskvagha baratyn bolyp sheshildi. «Alashordalyqtargha» biz Yurmaty kantonynyng (audanynyng - T.J.) tóraghasy Ghabdolla Iliyasty jiberdik. Bizding josparymyzdy týrkistandyq úiymdargha jetkizu ýshin Tashkentke ózimizding qúpiya ókilimiz Ábdilhamit Aripovty jiberdik. Keyinnen ol Búqara ýkimetining әskery ministri boldy. 15 jeltoqsan kýni Ufadaghy kenes mekemesine ýkimet mýshesi Maulen Halyqov pen Hayredtin Seyitovty attandyrdyq. Kenes armiyasynyng qolbasylary bizding ókilderimizben kelissóz jýrgizuge asyqpady. 1919 jylghy 23-qantardaghy habar boyynsha ... Týrkiya kenes ýkimetin moyyndap, bolishevikterding ishki isine aralaspaytyndyghyn, 15 aqpannan Stamboldyng manyndaghy Hanzada aralynda kelissóz bastaugha dayyn ekenin jariyalapty. Ufa kenesining tóraghasy Elisin bizding shartymyzdy qabyldamady. Onda Bashqúrtstan: «... ishki jәne ekonomikalyq mәselelerdi tolyq tәuelsiz sheshedi, bashqúrt әskeri tek kenes komandovaniyesine ghana baghynady, ishki ómir sýru amalyn ózi tandaydy, respublikada kommunizm qúrlysyn ornatu mindetti emes», - delingen. Alayda Lenin men Stalin bashqúrt armiyasynan seskengeni sonday, kelissózding atalghan sharttaryna qol qong turaly telefon arqyly búiryq berdi», - dep bagha berdi.

Kelisim uaqyty eki aigha sozylghan. Osy arada Z.Validov taghy da bir tosyn derek keltiredi:

«1919 jyldyng aqpan aiynyng basynda Qúlghyn auylyna Qazaqstannyng eki ókili, attaryn úmytyp qaldym, keldi... Ol ekeui Torghaydaghy Ahmet Baytúrsynovtan hat әkeldi. Onda: kenes ýkimeti jaghyna shyghuymyzdyng qalay jýrip jatqanyn súrapty jәne olardyng pikirinshe: tek ýkimetting batys bólimining ghana kenes ýkimeti jaghyna shyghatynyn, al Shyghys Qazaqstan bólimi Kolchak armiyasynyng generaly Belovtyng qarmaghynda qalugha mәjbýr bolyp otyrghandyghyn jazypty. Men Ahmet Baytúrsynov pen Álihan Bókeyhanovqa arnap hat jazdym. Mazmúnyn ózim de úmytyp qalghan búl hat «Alashordanyn» arhiyvinde saqtalyp qalypty, keyin qyzyldar ony jariyalady... Sóitip bizding qyzyldar jaghyna shyghuymyz qazaqtarmen kelisildi. Búl qazaqtar ýshin de óte manyzdy bolatyn: óitkeni әskerding kenes jaghyna ótui nashar úiymdastyrylsa, onda olardyng qyrylyp qalu qaupi bar edi. Sonymen qatar, egerde Moskvagha qazaqtarmen birge barsaq, bizding pozisiyalarymyz da myqty әri kelissózding tabysty ótuine de yqpal jasaytyn», -dep jazdy.

«Alashorda» ýkimetining kenes ókimetimen kelissózge baryp, ony moyyndauy, Alashorda» jasaghynyng Orynbor men Or ónirinen sheginui jónindegi qújattar birshama bar jәne onda ýsh ýkimetting de (Kenes, Kolchak, Alashorda) kózqarasy qamtylady. Olardyng barlyghy búl oqighagha tek kenestik iydeologiya túrghysynan bagha berdi. Onyng basty sebebining biri, dәlelge jýginetin qújattardyng jariya etilmeui edi. Z.Validovtyng «Qatirasy» men «Týrkistannyng qazirgi (tayau) tarihy» atty monografiyasy búl oqighalardy ózgeshe kózqaraspen baghalaugha negiz qalaydy.

Ózining «Qatiralarynda» Zәky Validov 1921-22 jyldary qaytadan qozghalghan bir mәseleni eske alady. Ol - barlyq týrki tektes halyqtargha ortaq jana sayasy partiya qúru mәselesi. Búl iydeya keyin týrkistandyq qayratkerler túrghysynan da qoldau tapty, biraq olardyng iydeyasy da, maqsaty men mindeti de, qúrylymdyq jýiesi de zaman aghymyna qaray ózgergen edi. Al onyng alghashqy negizi 1918-19 jyldary qalanypty. OghanZ.Validov:

«Kenes ókimeti jaghyna shyqpas búryn sayasy kýshterdi biriktiru maqsatynda kommunistik partiyadan ózge, sosialistik partiya qúru mәselesimen ainalystyq. Bastapqyda onyng teoriyalyq túghyrnamasyn jazumen Iliyas Alkin ainalysty. Ol azat sosialistik partiya ataluy tiyis edi. Búl turaly qazaq jetekshilerine habarlay otyryp, olargha: «Alashtyn» neososialistik qoghamdyq-ekonomikalyq platformasynyng negizinde Qazaq sosialistik partiyasyn qúrudy úsyndyq. Baghdarlamany biz әzirledik. Onyng bir danasyn qazaqtargha berdik. Keyinnen búl baghdarlama (1926) Pragada jaryq kórdi... Biz partiya mәselesimen shúghyldanyp jatqanda maydandaghy oqighalar da tez ózgere bastady. 21-qantar kýni Orynbordyng shetindegi mekender de, Or qalasy da qyzyldardyng qolyna ótti. Biz tolyqtay qorshauda qaldyq...», - dep kuәlik etedi.

Demek, últtyq partiya qúru mәselesi 1919 jyly talqylanghan. Tashkenttik úiym Búqaradaghy Z.Validovpen baylanys jasaugha úmtylghanda, osy jobany jýzege asyrudy oilastyrghan. Al onyng platformasynyng 1926 jyly shetelde jariyalanuy tergeudegilerding aldynan shyqqan. Búl Goloshekinnin:

«Alashordashylardyn» shetelmen baylanysy bar. Dәl qazir Validovpen birigip bolishevikterge qarsy partiya qúrghan astyrtyn úiym әshkerelenip otyr», - deuine sebepkerlik etti.

Astyrtyn kýresting óz zany bar. Onyng әr is-әreketi de astyrtyn bolugha tiyis. Al sayasy bedel jinau ýshin dúshpanynnyng qol astynda qalghan әriptesterin әshkereleytin qújatty jariyalau - olargha ólim jazasyn kesumen birdey edi. Ókinishke oray solay boldy da.

1919 jyly 18 aqpan kýni tanghy saghat 10-da bashqúrt әskeri maydan shebin qarusyz attap, «óz erkimen» berilip, songhy ret әskery sherumen qyzyl komandirlerding aldynan ótti. 20-aqpan kýni qyzyl júldyz qadap, birden maydangha attandy. Últy ýshin basyn shahittikke ataghan úlandar endi «kommunizm ýshin» ólimge bet búrdy.

Al búl kezde «Alashorda» jasaghy alghy shepte soghysyp jatyr edi. Qystalang da qaterli kýnderde qasynda bolghan Álihannyng tughan inisi Smahan Bókeyhanúly:

«1919-jyldyng basynda qyzyldar keldi. «Alash» әskerining bastyghy, nayman Qazy degen jigitti mart aiynda atty. Apreliding basynda qyzyldar qashty. Marttyng 24 kýni Stalin Álekendi «pryamoy provodqa» shaqyrdy:

- Biz Mәskeudi aldyq. Qazaq avtonomiyasy qayyrly bolsyn, ózing kimsin?, - dedi.

Sonda qazaqtar ýlken Semeyde Júmeke Orazalin degenning ýiine jinalyp kenesti. Sonda Álekeng aitty:

- Qaru-jaraqsyz nashar elmiz ghoy. Stalinge: senimen birgemiz deyik, - dedi.

Halel Ghabbasúly, Rayymjan Marsekúly, Ahmetjan Qozybagharúly, Biahmet Sәrsenúly:

- Atamandar kóp, Dutov, Semenov, Kornilov, ataman Annenkov bar, búlar qyzyldardy quady. Stalinning keregi joq, - dep kónbedi.

Álekeng ýndemedi. Múhamedjan Tynyshbayúly, Álimhan Ermekúly eki jaqqa da qosylmay qaldy. Imambek Tarabayúly o da ýndemey qaldy. Shәkәrim Qúnanbayúly:

- Oqyghandar ózdering bilinder, - dedi», - dep mәlimet beredi.

Kenes ókimeti jaghyna shyghugha boysynghan Ahmet Baytúrsynov pen Bayqadam Qaraldin Orynborda Zaky Validovpen jolyghyp, Kremlige attandy. Moskvada Stalinmen kýnbe-kýn kezdesip, eng sonynda Leninning qabyldauyna púrsat aldy:

«Lenin - diktotar, biraq tiran emes» eken (Z.Validov).