Juyrda ontýstik astanada «Aru Almaty-2011» Halyqaralyq zergerlik búiymdar kórmesi ótti. Kórme - kórmek ýshin. Kórdik, qatysushylarmen de tanystyq. Solardyng arasynda Uliya Moldaghaliyeva esimdi qarshaday qazaq qyzynyng suret pen sәn ýlgisin astastyrghan óneri bizdi tәnti etti. Tanysa kele bildik: ol - suretshi jәne zergerlik búiymdar dizayneri eken. Jas bolsa da, «Qazaqstannyng mәdeniyet qayratkeri» degen ataghy bar, Suretshiler akademiyasyna, Dizaynerler odaghy men Suretshiler assosiasiyasyna mýshelikke ótip ýlgeripti. Ónerding birneshe týrin qatar mengergen Uliya kórme ýstinde «Sәrsenbidegi súhbatpen» syr bólisuge de uaqyt tapty.

- Búl - mening «Jel әni» («Pesny vetra») dep atalatyn  arnayy ótkizip otyrghan ýshinshi kórmem, - dep bastady sózin jas suretshi-dizayner. Múndaghy zergerlik búiymdarmen qatar, mýsinder, bederli kórkem­suret galereyasy, tipti kostumderge deyin etno-avangard stiylinde jasalghan. Kórme - tarihymyzdyng baylyghyn býgingi kýnning súranysyna sәikestendire otyryp týrlendiruimen ózgeshe. Al tuyndylarymnyng negizin nәziktigi men danalyghy úshtasqan, júrtqa jan-jaqtylyghymen ýlgi bolghan әielderding obrazy qúraydy. Búl, bәlkim, jastayymnan әiel janynyng bekzat bolmysyn surettegen shygharmalardan nәr alyp, әjem men anamnyng tәrbiyesin ónege tútyp óskendigimnen bolar.

- Sonda seni kim desek eken? Suretshi, zerger әlde modelier...

Juyrda ontýstik astanada «Aru Almaty-2011» Halyqaralyq zergerlik búiymdar kórmesi ótti. Kórme - kórmek ýshin. Kórdik, qatysushylarmen de tanystyq. Solardyng arasynda Uliya Moldaghaliyeva esimdi qarshaday qazaq qyzynyng suret pen sәn ýlgisin astastyrghan óneri bizdi tәnti etti. Tanysa kele bildik: ol - suretshi jәne zergerlik búiymdar dizayneri eken. Jas bolsa da, «Qazaqstannyng mәdeniyet qayratkeri» degen ataghy bar, Suretshiler akademiyasyna, Dizaynerler odaghy men Suretshiler assosiasiyasyna mýshelikke ótip ýlgeripti. Ónerding birneshe týrin qatar mengergen Uliya kórme ýstinde «Sәrsenbidegi súhbatpen» syr bólisuge de uaqyt tapty.

- Búl - mening «Jel әni» («Pesny vetra») dep atalatyn  arnayy ótkizip otyrghan ýshinshi kórmem, - dep bastady sózin jas suretshi-dizayner. Múndaghy zergerlik búiymdarmen qatar, mýsinder, bederli kórkem­suret galereyasy, tipti kostumderge deyin etno-avangard stiylinde jasalghan. Kórme - tarihymyzdyng baylyghyn býgingi kýnning súranysyna sәikestendire otyryp týrlendiruimen ózgeshe. Al tuyndylarymnyng negizin nәziktigi men danalyghy úshtasqan, júrtqa jan-jaqtylyghymen ýlgi bolghan әielderding obrazy qúraydy. Búl, bәlkim, jastayymnan әiel janynyng bekzat bolmysyn surettegen shygharmalardan nәr alyp, әjem men anamnyng tәrbiyesin ónege tútyp óskendigimnen bolar.

- Sonda seni kim desek eken? Suretshi, zerger әlde modelier...

- Suretshi jәne podiumdaghy sәn-ýlgishisi degen dúrystau bolady... Yaghny sәn ýlgishisi bolu - jan-dýniyemdi shabyttandyrsa, suretshiligim arqyly kiyim ýlgilerine stilidi joba jasaymyn.

- Al últtyq ýlgidegi búiymdardy jasauyna ne týrtki boldy? Múnyng dәl qazirgi uaqytta paydasy bar ma ózi?

- Kerisinshe, dәl qazirgi uaqyt tiyimdi der edim. Óitkeni el-júrt keshegi Kenes zamanyndaghyday batystyq ýlgilerge yntyzar emes. Sonyng bir dәleli - jastardyng últtyq naqyshtaghy búiymdargha qyzyghushylyghy artty. Bizding búl baghytqa bet búruymyzdyng negizgi bir sebebi - osy. Qazirgi kiyimderge últtyq elementterdi qosu óz aldyna, maghan bir-birimen ýilespeytin stiliderden ózgeshe tuyndy jasau únaydy. Atap aitsam, keng barokko nemese djinsylardy qazaqy dәstýrlermen, metaldy nәzik shifonmen, terini organzamen, tondar men ishikterdi gipurmen ýilestiremin. Búdan stiliding jana mәnerin tanugha bolady. Al zergerlik tuyndylarymda kóbinese otbasyn úiytqan, balasyn qanatynyng astyna alghan әiel obrazdary beynelenedi.

- Al beyneleu ónerindegi ózindik mәneri bar júmystaryna joralghy-janashyr bolghan bireu bar ma?

- IYә. Qazirgi uaqytta týrki tanymy negizinde bederli kórkemsuret toptamalaryn jaryqqa shygharyp otyrmyn. Osy orayda biyik jetistikterge jetuge talpyndyryp, bilimimdi úshtaghan ókil әkem, QR enbek sinirgen óner qayratkeri, Memlekettik syilyqtyng iyegeri, sonday-aq Qazaqstandaghy bederli kórkemsuret mektebining negizin qúrushy, belgili suretshi Amandos Aqanaev pen ókil anam, QR enbek sinirgen qayratkeri, «QR Kórkemóner akademiyasy» qoghamdyq birlestigining preziydenti Laura Orazbekovagha aitar alghysym sheksiz.

- Júmystaryng aluan baghytta eken. Jalpy, múnday kýrdeli enbek nәzik bolmysyna jýk artpay ma?

- Qashanda jetistikke talpynyp, enbektene bilgen adamgha ómir óz biyiginen jemis tatqyzady eken. Sondyqtan da bir orynda toqtap qalu maghan layyqty emes. Men ýshin kórkem­óner salasyna tәn barlyq júmystyng qyr-syryn bilu - әldeqayda qyzyq.

- «Qyzyq» demekshi, esiming de qyzyq eken, «Uliya» degen sóz ne maghyna beredi?

- Arab tilinen audarghanda eng kýshti, eng birinshi degen maghynany bildiredi. Adam esimi onyng kim ekeninen habar beredi dep jatady ghoy. Endeshe, esimime ókpem joq.

Shygharmashylyqty 18 jasymda, «Aziya dauysynda» diplomdyq júmysymdy kórsetuden bastadym. Al búl jastaghy boyjetkenderding kópshiligi modeli boludy armandamay ma? Qiyalymdaghy armandy iske asyryp, sәngerler dayyndaytyn mektepte oqyp, sәnger boldym. Qyzyghushylyghymnan qanaghat tapqan son, men podiumda sәn ýlgisin kórsetudi emes, ózim jasaghan dýniyening podiumda kórsetiluin qaladym. Osylay sәngerden sәn ýlgisin jasaugha kóshtim.

Izin ala suretkerlikke qadam basyp, birshama júmystardyng basyn qayyrdym. Endi, mine, zergerlik búiymdargha kónilim auyp, tuyndylarymdy halyqaralyq dengeyge shygharugha talpynu ýstindemin.

- Al osynshama shyghyny kóp sharuagha memleket tarapynan qoldau kórsetile me? Tapsyrystar týse me?

- Ministrlik tarapynan ótkiziletin tenderlerge qatysyp túramyn. Subúrqaq jobasyna qatysty Astana әkimdiginen tapsyrys bolghan kezinde. Biraq búl joba daghdarysqa baylanysty әzirge toqtap túr.

Birde Bishkekte ýlken shara ótetin boldy. Onda Qazaqstannyng simvoly retinde Roza Rymbaeva «Mening Qazaqstanym» әnin oryndauy kerek eken. Maghan Mәdeniyet ministrligi ol kisini patshayym retinde kórsetuge tapsyrys berdi. Men Roza apaygha altyn adam beynesindegi әiel kiyimin úsyndym. Dәl osy júmysym júrtshylyqqa erekshe әser syilady dep oilaymyn.

- Al ilgeride jenimpazdardy daralaytyn osynday kórme, ne bolmasa bayqaulargha qatysyp pa edin?

- «Shabyt» Halyqaralyq jastar festivalinde «Kórkem­suret» nominasiyasy boyynsha bas jýldeni jenip alghanmyn. Sonday-aq Litva, Portugaliya elderi men London, Vena qalalarynda ótken kórmelerden alghan marapattarym bar. Al Tailand pen Qazaqstan arasyndaghy 15 jyldyq diplomatiyalyq qatynastargha arnalghan saltanatty sharada taylyqtar últtyq naqyshtaghy kórsetilimderime joghary bagha berdi. Byltyr Reseyding «ngvelirnoe obozreniye» jurnaly men jasaghan bilezikti I oryngha layyq dep tauypty. Suret ónerindegi enbekterim týrli múrajaylar qoryna qoyylghan.

- Jeke shygharmashylyqpen ainalysa otyryp, tabysqa keneludi qalamaytyn óner adamy joq shyghar. Endeshe, osynday kórmelerding tiygizer shapaghaty qanday?

- Múnday kórmeler әriptes tauyp, seriktestik jasaugha tiyimdi. Búdan tórt jyl búryn reseylikter bir zergerlik kompaniyagha seriktes bolugha shaqyrghandy. Sol kezde osy salany jeke damytqym kelip, úsynystan bas tartqan edim. Soghan keyde ókinetinim de ras. Óitkeni birlese júmys isteu - shygharmashylyq shenberdi kenitedi. Al kórmening materialdyq túrghydan paydasy bar ma degenge kelsek, paydasy óte zor. Óitkeni kartinalargha da, búiymdargha da súranys kýshti jәne esh tolastaghan emes.

-Maman retinde qalay oilaysyn: altyn-әshekeyge әues әiel adamdar últtyq zergerlik búiymdargha qanshalyqty qyzyghushylyq tanytuy mýmkin?

- Zergerlik búiymdar әielge erekshe reng berip, estetikalyq lәzzat syilaydy. Jәne әielding әdemiligin arttyryp, tamasha kónil-kýide jýruine septigin tiygizedi.

Alayda, әshekeylerding kóp boluy shart emes. Degenmen qanday búiym bolsa da, óz ereksheligimen, óz ózgesheligimen kóz sýrindirgeni dúrys. Qazir әrkim óz qalauyna qol jetkize alady ghoy. Bastysy, bir ghana әshekey bolsa da, onyng minezine, ishki әlemine say keluge tiyis. Óz basym, ýlken syrgha, juandau bilezik taqqandy dúrys kóremin. Úsaq әshekeylerdi tagha almaymyn...

- Al múnday әshekeylerden alshaqtap ketken hidjab kiygen zamandastaryna ne aitar edin?

- Men hidjab kiymeymin. Sebebi, men erkin stilide kiyinip ýirengen adammyn. Ár adamdy ózinshe bir әlem desek, kez kelgen adam janyna ýilesetin, denesine ynghaylysyn ghana qabyldaydy. Demek, bireuding talghamyna talas aitugha qaqym joq. Biraq qazaqtyng әdemi qyzdarynyng oranyp, qymtanyp jýrgenin kórgende, birtýrli janym ashyp ketedi... Qazaqta qymtanyp jýretin últtyq kiyimder az emes qoy, diny tanymdy últtyq úlaghatpen úlyqtaugha bolmas pa edi? Biz erkin dalanyng úrpaghy edik qoy...

Ángimelesken -

Ardaq Imanbekqyzy,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 14 (97) 20 sәuir 2011jyl