Biylghy jyldyng 4-shi jәne 10-shy aqpan kýnderi tiyisinshe «Abay.kz» internet sayty men «Qazaqstan» gazetinde maghan mýlde beytanys Qanat Ábilqayyr degen bireuding «Shakal kim, shaytan she?» atty maqalasy jaryq kóripti (basqa gazetter men sayttar da ony jariyalauy mýmkin, әriyne, biraq әzirshe mening kózime týskeni osylar). Al, men búl jóninde maghan qarsy byltyrdan beri Almaty qalasynyng Medeu audandyq sotynda jýrip jatqan... sot ýstinde bildim.

QOJANAZARDYNG «KÓZIRI»...

Mәsele týsinikti boluy ýshin onyng jәi-japsaryna qysqasha toqtalyp óteyin.

Biylghy jyldyng 4-shi jәne 10-shy aqpan kýnderi tiyisinshe «Abay.kz» internet sayty men «Qazaqstan» gazetinde maghan mýlde beytanys Qanat Ábilqayyr degen bireuding «Shakal kim, shaytan she?» atty maqalasy jaryq kóripti (basqa gazetter men sayttar da ony jariyalauy mýmkin, әriyne, biraq әzirshe mening kózime týskeni osylar). Al, men búl jóninde maghan qarsy byltyrdan beri Almaty qalasynyng Medeu audandyq sotynda jýrip jatqan... sot ýstinde bildim.

QOJANAZARDYNG «KÓZIRI»...

Mәsele týsinikti boluy ýshin onyng jәi-japsaryna qysqasha toqtalyp óteyin.

Ol kezde de, qazir de bireu bilse, bireu bilmeydi, 2005 jyldyng 5-qazanynda men QR Bas prokuraturasy men Jogharghy sotyna talap-aryz týsirgen bolatynmyn. Búghan sebep bolghan preziydenttin: «U Kazahstana, u kazahov nikogda ne bylo granisy. V ocherchennyh segodnyashnih granisah ne bylo gosudarstvennosty nikogda», - dep, teledidar arqyly sol jyldyng 24-tamyzy kýni sóilegen sózi. Alayda, mening zandy talabymnyng oryndalmaghany (kýtkendey-aq) az bolghanday, ÚQK... mening ózime qarsy qylmystyq is qozghady! Qaskelendik zeynetker, ózin ýnemi maqtanyshpen Soljenisynnyn, yaghny - Qazaqstannyng ýshten eki bóligin Reseyge qosyp alu qajettigin uaghyzdaghan úly orys shoviniysining «shәkirti» dep tanystyratyn jәne beti býlk etpey: «Nashy predkiy-kochevniky ne stroily granisy, ne priznavaly granisy, a na mestah ih obitaniya ostavalisi nazvaniya oriyentirov mestnosty y kladbisha», - dep «dәleldeytin» Seyitkerim Qojanazar degenning shaghymy boyynsha. Al, byltyrghy jyldyng 3-qarashasynda mening 2012 jyly bolatyn preziydent saylauyna ýmitker retinde qatysatyndyghym jóninde mәlimdeme jasap, baspasóz mәslihatyn ótkizuim múng eken, 8-qarasha kýni taghy da әlgi Seyitkerim Qojanazar Medeu audandyq sotyna: «Jasaral Kuanyshalin oklevetal y oskorbil menya v svoem interviu, opublikovannom v gazete «Epoha» 4 avgusta 2006 goda», - degen mazmúndaghy jeke shaghymyn týsirdi. (Bir qyzyghy, tórt jyl búryn onday súhbat jaryq kórgendigin men osy shaghym arqyly bildim!) Mine, sol qylmystyq is boyynsha 2010 jyldyng jeltoqsanynda bastalghan sot prosesi kýni býginge deyin jalghasyp keledi.

Qazir men, әlbette, búl prosesting býge-shigesin әngimelemeymin, mening aitpaghym - biylghy jyldyng aqpanynda ótken sot otyrysyna Qojanazardyn, beyne bir jerden jeti qoyan tapqanday bolyp, Qanat Ábilqayyrdyng atalmysh maqalasymaghyn mening «jalaqorlyghym» men «qorlaushylyghymnyn» «dәleli» retinde jalaulata alyp kelip, sudiyagha tabys etkendigi. Yaghni, ózim turaly múnday materialdyng jaryq kórgendigi maghan osylaysha mәlim boldy.

Mine, sodan beri Qojanazar sol jariyalanymdy ózining «kóziri» tәrizdi sot barysynda ýnemi kóldeneng tartumen keledi. Búl jauabymdy da men osy jaghdaygha oray әbden shydamym tausylghan song ghana jazugha mәjbýr bolyp otyrmyn. Áytpese, onday byqsyq maqalagha altyn sózimdi ysyraptap, qor qylmayyn degen ústanymda jýrgem.

QANATTYNG KÓRGENSIZDIGI...

Q.Ábilqayyr óz maqalasyn «Azattyq» saytynyng oryssha redaksiyasynda 2009 jyldyng 28-shi jeltoqsany kýni shyqqan Súltan-Han Aqqúlúlynyng «Kak odnim listkom bumagy vlasty ostanovily massovuy golodovku intelliygensiiy» atty maqalasyna oray mening jәne Hasen Qoja-Ahmetting Múhtar Shahanovqa qatysty aitqan syny kommentariylerimizdi әldekimderding juyrda dәptershe týrinde basyp shygharyp, júrtshylyqqa taratuyna baylanysty jazghan eken.

Álbette, kim de bolsa kez-kelgen adam turaly qanday da bolsa kózqaras bildiruge tolyq qúqyqty. Mәsele tek - kózqarastyng qalay bildiriluinde. Al Qanat Ábilqayyr, ókinishke oray, mazmúndyq túrghyda aqiqattan, formalyq túrghyda әdeptilikten mýlde auytqyp, óz kózqarasyn shekten shyqqan kórgensiz, dóreki  týrde jetkizipti. Osyghan oray birden eskerte keteyin - әngime Hasen ekeumiz jóninde bolghanymen, әriyne, men tómende tek tikeley ózime qatysty jәitterge ghana toqtalamyn.

Sonymen...

«Azattyqtaghy» atalmysh materialgha bergen kommentariylerimde men adam, azamat jәne sayasatker retinde ózimning zandy qúqyghymdy paydalanyp, NAQTY FAKTILER negizinde jәne halqymyzdyng «aytylmasa sózding atasy óledi», «bas kespek bolsa da, til kespek joq»  qaghidalaryna sәikes Múhtar Shahanov jóninde jyldar boyy qordalanyp, kópten kókeyde jýrgen ashy da bolsa shyndyq hәm prinsipti oi-pikirlerimdi bildirdim. Mening olay etuime búl kisining songhy kezdegi esh syn kótermeytin ospadar is-әreketteri men qylyqtary týrtki bolyp, búdan әri qaray ol jóninde ýndemey qalugha haqym joq dep eseptedim (ol faktilerdi men óz kommentariylerimde atap kórsettim, sondyqtan búl jerde qaytalap oryn alghym kelmeydi; qajet qylghan oqyrman olardy ne jogharydaghy silteme boyynsha sayttyng ózinen nemese júrtqa taratylghan dәptersheden oqyp-biluine bolady).

Men sóittim, al Qanat Ábilqayyr qaytti? Ol mening tarapymnan Shahanovqa qatysty aitylghan faktilerding eshqaysysyn dәleldi týrde teriske shygharmaghany bylay túrsyn, olardyng bir de bireuin tipti qozghamaydy! Onyng bar bilgeni - mýlde aidalagha laghyp, beyne bir mende óshi ketken, ata kegi bar adamday bas salady da, auzyna aq it kirip, kók it shyghyp, әidә kep bas-kózge tópeydi, jerden alyp, jerge salyp, ondy-soldy «sybaydy»!

Sózim jalang bolmauy ýshin onyng osy túrghyda qoldanghan túrpayy sóilemderi men sózderinen, amal joq, úzaqtau da bolsa ýzindiler keltireyin:

- «últshyldyqtyn» terisin jamylghan; - tas atushy; - múnysy arsyzdyq; - ýi-ýidi kezip jýretin ósekshi әielderding «qatyn әngimeleri»; - búl «qatyn әngimelerdin» artynda «Jeltoqsannyng geroyy» bolghysy keletinderding mysyqpighyldary ghana jatyr; - qazaq olardyng aitqanyna erip, aitaghyna kónip pe? - ózderining tilimen aitqanda «atalarynyng qaq basy»; - mysalgha men jәne men siyaqty qazaq jastary Jasaraldyng da, Hasenning de artyna ermeydi; - Shahanovtyng ýstine «juyndy» tógu aksiyasy ótedi; - sol jazylghandar sýzgiden ótkende 24 bettik «qatyn әngimeni» qúrapty; - osy otqa may qúighan Hasen de, Jasaral da  ózderining «týbi shiyki» jelókpeler ekenin bayaghyda-aq dәleldep tastaghan; - osy elde Jasaraldyng sózin estimegen adam qaldy ma? - iyә, biylikke qarsy shyghyp, sottasypty. Anany jamandapty, mynany jamandapty. Jamandaghan da jaqsy ghoy. Biraq, onyng da shegi bar; - әriyne, 24 bettik paraqsha shyndyqtyng betin asha almaydy. Búl el Hasen agham men Jasaral kókem oilaghanday onayshylyqpen «zombi» bola salmasy anyq. Sonymen qatar, «zombi» de emes. Al, jasandy batyr bolu eshkimning de qolynan kelmeydi. - jýz jyldan keyin ne bolaryn «bolmashygha zomby bola salatyn sizderding sanalarynyzdaghy aqymaq halqynyz» sheshedi, Hasen hәm Jasaral kóke; - sizderding úrpaqtarynyz «bizding әkelerimiz «qatyn әngimeni» kópirtetin «ósekshi» bolypty» demesine kim kepil? - múndaghy shaytan kim, shakal she?... Eliniz «Tosam Tozaq-Ahmet» pen «Tasta-Aral Jylanshaliyn» dep jýrmesin...».

Internettegi keybir eki iyghyn júlyp jep, auyzyna ne kelse sony qúsa salatyn imannan bezgen, arsyz anonimderdi eseptemese, men baspasózde búryn-sondy ózime qatysty osynshama shekten shyqqan masqara tildeudi kórgen emespin jәne kórem degen oy basyma eshqashan kirip-shyqqan emes! Osyghan oray Qanat Ábilqayyrdyng mynaday shatpaghyn jaghamdy ústay otyryp oqyghan kezde: «Mynanyng esi dúrys pa?!» - degen oigha qaldym. Sondyqtan, әlbette, onyng múnday sandyraqtaryna jauap jazyp, ózimning «týie emes» ekenimdi dәleldep әurege týspeymin.

QANATTYNG ÁSIREÚLTShYLDYGhY MEN NÁSILShILDIGI...

Men qazir tek Qanat Ábilqayyrdyn: «Qazaqtan kandidat qúryp qalghanday tirkelmegen «Algha» partiyasy Kozlovty kanditattyqqa úsynugha jel bergende Jasaral qayda edi? Kozlovtyng shekpenine kirip alyp, baspasóz mәslihatyn ótkizip, ózi de preziydent bolghysy keletinin, Kozlovpen birge  biylikke qarsy kýresetinin, ózining qolyn Kozlovqa bere saluy da mýmkin ekenin aitqany da keshe siyaqty edi. Shahanovty «Butyanyn» (Bolat Ábilov) qala berdi biylikting qolshoqpary boldy» desipti. Al, ózi eshkiden serke saylap jýrgeni qaperinde joq. Qazaqy kózqaraspen qarayyqshy. Kim bolsa, ol bolsyn, Butya qansha degenmen qany qazaq. Al, Kozlov... Onyng «preziydent bolam» degen qylyghy qazaq jastaryna ekinshi Kolbin sekildi kóringeni ras. Sol «ekinshi Kolbindikti» qoldaytyn Jasaraldy últshyl deuge auzyng qalay barady?» - degen adamy da, sayasy da, zandyq ta, imany da túrghyda soraqy «pәlsәpasyna» arnayy toqtalyp, jauap jazghandy dúrys kórdim.

Osyghan oray birden aitarym: maqala avtorynyng búl sózderi - eshqanday da «qazaqy kózqaras» emes, ashyqtan-ashyq últarazdyghyn qozdyrushy baryp túrghan jabayy, túrpayy, pasyq ÁSIREÚLTShYLDYQ pen NÁSILShILDIK. Byltyr 27-qazan kýngi baspasóz mәslihatynda Vladimir Kozlovqa júmyrtqa jaudyryp, ony balaghattap, últy men aty-jónin qorlaushy jalghan «jeltoqsanshy» búzaqylar men arandatushylardyng býkil esi dúrys qazaq ataulyny jerge qaratqan jiyirkenishti әsireúltshyldyq jәne nәsilshildik soyqanynyng baspasóz betindegi jalghasy.

Men búrynnan-aq kýndelikti ómir-tirshilikte bolsyn, qoghamdyq-sayasy salada bolsyn, sonyng ishinde óz elime, jerime, halqyma, últyma, memleketime qyzmet etu maqsatynda da dos, joldas, serik, әriptesti әrqashan kimning de bolsa últyna emes, adamgershilik qadir-qasiyetterine qarap tandaghan jәne tandaytyn adammyn. Sondyqtan da men, bir jaghynan - «qandary qazaq», biraq naqty is-әreketterine say baryp túrghan mәngýrt Masanovpen (qara jer jetkizbesin), últ satqyny Butyamen, sayasy alayaq Shahanovpen, ekinshi jaghynan - Golovkov, Svoiyk, Sytniyk, Mizinov, Sviridov, Almatydaghy «Birlesu», «Megapoliys», Aqtóbedegi «Diapazon» gazetterinin, «Rifma» radiosynyng basshylary siyaqty jәne t.b. shovinistermen ómir boyy ashyq aiqasyp kele jatyrmyn. Yaghni, alghashqylary qazaq, songhylary orys nemese basqa últ ókilderi bolghandyghy ýshin emes, әlbette, әrqaysysynyng el, jer, halyq, últ, memleket ýshin ziyandy is-әreketteri men qylyqtary ýshin.

1994 jyly men onnan astam ónkey qazaq jeltoqsanshynyng talabymen (olar keyin, qashan sol talap oryndalghansha, bir jarym ay boyy sayasy ashtyqta otyrdy!) Jeltoqsan kóterilisi boyynsha jana komissiya qúru mәselesin deputat retinde parlamentting kýn tәrtibine qoyghan bolatynmyn (sol kezde M.Shahanovtyng osynday alghashqy komissiyanyng júmysyn orta joldan dogharyp, ózi Qyrghyzstangha elshi bolyp ketuine baylanysty). Al, bizding sol taza qazaqy yntamyzgha akademik Salyq Zimanov bastaghan qanshama «qany qazaq» biylikshil deputat órshelene qarsy shyqqan kezde Vladimir Chernyshev bastaghan «qany orys» deputattardyng bir bóligi qoldau kórsetpegende, sóz joq, ol komissiya qúrylmas edi (ókinishke oray, onyng birneshe aidan song zansyz quyp taratylghan parlamentpen birge joyylyp ketui - bólek mәsele).

Halqymyzdyng «Jaqsynyng jaqsylyghyn ait - núry tasysyn» danalyghy tek «qany qazaqtargha» ghana emes, jalpy «qany adamdargha», yaghni, Adam Ata men Haua Ana úrpaqtaryna týgel qatysty danalyq ekendigin eskere otyryp, endi, Qanatsha aitqanda, «ekinshi Kolbiyn» jәne men «eshkiden serke saylaghan» V.Kozlovqa keleyik...

Qazaqtyng kýieu balasy Volodyanyng últ salasynda ústanatyn aiqyn prinsipteri, onyng óz sózderimen aitqanda, mynaday: «Mening tamyrym Qazaqstanda,  ol - mening jalghyz Otanym, sondyqtan men ol ýshin nege de bolsa dayynmyn», «Qazaqstannyng barlyq azamattary memlekettik til - qazaq tilin biluge mindetti», «Atavistik (qangha singen) shovinizmdi erkinsituge bolmaydy». Jәne ol múny jalang aityp qana qoymay, naqty is-әreketterimen dәleldep jýr.

Qazirgi tirkelmegen «Algha» partiyasyn kezinde «qany qazaq» Asylbek Qojahmetov basqarghany belgili. Mine, sol kezde ol jigit №1-shi qazaq mәselesi - jer mәselesin qolgha aludan bas tartyp, iylikpey qoydy. «Partiyamyzdyng baghdarlamasy boyynsha da, naryqtyng zandylyghyna da sәikes jer jeke menshikte bolugha tiyis», - dep, qasqayyp qatty da qaldy. Al, onyng ornyna partiya basshylyghyna kelgen boyda osy problemany tereninen zerttep, jerge jeke menshikting búqarany qara taqyrgha otyrghyzghanyna әbden kózi jetken «qany orys» Kozlovtyng tikeley yqpalymen «Algha» partiyasy kóp úzamay ózining baghdarlamalyq ústanymyn kýrt ógertip, jerdi halyqqa qaytaru jóninde sayasy mәlimdeme jariyalady; jer mәselesin «Halyq kenesi» qoghamdyq parlamentining kýn tәrtibine osy túrghyda engizip, Volodyanyng ózi sonda bayandama jasady; aqyr ayaghynda «Halyq kenesi» respublika basshylyghy men Qazaqstan júrtshylyghyna Jer kodeksin ózgertip, jerdi memleket menshigine qaytaru qajettigi jóninde ýndeu qabyldady.

Sonday-aq, taza qazaq problemasy, qazaq qasireti - Shanyraq kóterilisine baylanysty Almaty qalalyq sotynda 2007 jyly toghyz ay boyy jýrgen atyshuly sot prosesinde 25 sottalushyny qorghau ýshin taghy da basqa emes, tap osy «Algha» partiyasy barlyq mýmkindigin júmyldyrdy (14 advokat jaldady, 13 qoghamdyq qorghaushy tartty, eki tilde shyghatyn «Shanyraq ainasy-Zerkalo Shanyraka» gazetining shygharyluyn qoldady jәne t.b.). Odan song úzaq merzimderge kesilip, Qazaqstannyng әr týpkirindegi týrmelerge qamalghan shanyraqtyq tórt batyr - Aron Atabek, Qúrmanghazy Ótegenov, Erghanat Taranshiyev, Rýstem Túyaqovqa qamqor boldy.

Songhy jyldary Kozlovtyng jeke yntasy jәne bastamasy boyynsha «Algha» partiyasynyng qazaqsha bilmeytin nemese nashar biletin apparat qyzmetkerleri, onyng ózimen qosa, arnayy jaldanghan múghalimning kómegimen memlekettik tildi ýirenu kursyn ótip jatyr.

Respublika biyligi byltyr júrt nazaryn basqa jaqqa audaru maqsatymen әdeyi jariya etken «doktrinagha» baylanysty M.Shahanovtyng kómegimen jasandy týrde órshigen aiqay-shu, dau-damaydy paydalanyp, Qazaqstandy yn-shynsyz Reseymen kedendik odaqqa tyghyp jibergen kezde elimizdegi partiya basshylarynyng arasynan birinshi bolyp búghan narazylyq bildirip, qarsy sayasy mәlimdeme jasaghan - Vladimir Kozlov.

Al, kýni keshe ghana preziydentting Qytaygha saparyna oray Rahat Áliyevting million gektar qazaq jerining «aydahar eline» 99 jylgha arendagha berilgendigi turaly mәlimdemesi shyqqan boyda: «Búl - Qazaqsatannyng últtyq qauipsizdigi men tәuelsizdigine tikeley qauip tóndiretin qaterli qadam, sondyqtan osy aqparattyng ras-ótirigin Nazarbaevtyng ózi aiqyndap bersin», - dep ýzildi-kesildi talap qoyghan da - Vladimir Kozlov...

Mine, sondyqtan da Volodya: «Ertisbaev aitqanday, Nazarbaevqa balama joq ekendigi - ótirik, qajet bolsa - men balamamyn!» - dep, 2012 jyly preziydenttik saylaugha kandidat retinde qatysatyndyghyn mәlimdep, sayasy ses kórsetken kezde men, jogharyda aitylghan jaghdaylardy óte jaqsy biletin bolghandyqtan, ony tolyq qoldadym jәne Kozlovpen júptasa otyryp ózim de kandidat bolugha dayyn ekenimdi jariya ettim. Óitkendegi maqsat - qazirgi halyqqa qarsy biylik jýiesin demokratiyalyq-halyqtyq baghytta sheshimdi týrde ózgertu ýshin elimiz túrghyndarynyng 90 payyzgha juyghyn qúraytyn qazaqtar men orystardyng basyn qosyp, kýshin biriktiru ekendigin ashyq mәlimdedim.

Qoryta aitqanda, men ne sebepten qazaqtyng eli, jeri, bayandy bolashaghy ýshin shyr-pyr bolyp, basyn qauip-qaterge tigip jýrgen shyn kýresker, qoghamdyq-sayasy túrghyda ózimning odaqtasym Volodyadan ol tek «qany orys» bolghandyghy ýshin ghana teris ainalyp, ózining últ satqyny ekendigin ótken ghasyrdyng sonau 90-jyldarynan beri dәleldep kele jatqan jalghan «kýresker», qaghamdyq-sayasy túrghyda maghan mýlde jat Butyamen ol tek «qany qazaq» bolghandyghy ýshin ghana biriguge tiyispin? Menen osynday adamy hәm sayasy aqymaqtyqty Qanat Ábilqayyr tәrizdi әsireúltshyldar men nәsilshilder talap etkeni ýshin be? Álbette, kim ne aitsa ony aitsyn, al men onday aqymaqtyqqa eshqashan barghan emespin jәne barmaymyn da.

Jalpy men otyz jyldan astam uaqyt sayasatta jýrgen adam retinde osy saladaghy jastardy jiti qadaghalap, bayqap otyramyn. Alayda, barsha sayasatty aitpaghanda, jer, til, din jәne t.b. qazaqtyng negizgi últtyq qúndylyqtary ýshin bolyp jatqan arpalystardyng esh te birining manayynan kýni býginge deyin, nege ekenin, myna maqalasyndaghyday «últ ýshin» júlqynyp shyghyp, Jasaral men Hasen tәrizdi «jelókpelerdin» basyna әngirtayaq oinatugha jarap qalghan «qany qazaq» Qanat Ábilqayyr atty «jas kókjaldyn» ózi týgil, kólenkesin de bayqamappyn. Sondyqtan men ýshin onyng «qaharman» keskinin kóz aldyma elestetuding ózi múng boldy. Osyghan oray Qanat «batyrgha» aitar ótinishim - kelesi bir «jalyndy» maqalana onyng keyipkerlerimen qatar ózinning de fotosuretindi basyp jibersen, óte dúrys bolar edi...

DÁPTERShENING AQIQATY...

Búghan deyin sayasat maydanynda ýni shyqpaghan Qanattyng kenet shoq basqanday shyr etip, shorshyp týsuine sebep bolghan jaghdaygha oray eki faktini aiqynday keteyin.

Birinshiden, Múhtar Shahanov turaly mening jәne Hasenning kommentariylerimizdi internetten alyp, dәptershe týrinde  basyp shygharyp, júrtqa taratqan men emes. Men bolsam, ony jasyrmas edim.

Ekinshiden, Súltan-Han Aqqúlúlynyng atalmysh materialy oryssha shyqqandyqtan men óz kommentariylerimdi oryssha jazdym jәne taqyrypty da oryssha «Ob istinnom obliyke Muhtara Shahanova» dep qoydym. Al, onyng astyna qosylghan "Múhtar Shakalovtyng shaytandyqtary turaly" degen qazaqsha taqyrypqa mening eshqanday qatysym joq. Demek, mening aty-jónimdi «Tasta-Aral Jylanshaliyn» (?!) dep búrmalaugha da eshkimnin, sonyng ishinde pysyqay Qanattyng da, eshqanday moralidyq qúqyghy joq.

SÓZDING TÝIINI

Bir sózinde Q.Ábilqayyr: «...men jәne men siyaqty qazaq jastary Jasaraldyng da, Hasenning de artyna ermeydi», - dep pәlsingen eken. Mening búghan aitarym: «tiyse - terekke, tiymese - bútaqqa» tәsilimen jazylghan shimay-shatpaq «Shakal kim, shaytan she?» maqalasynyng avtory tәrizdi tәrbiyesiz, kórgensiz, sayasy nadan, tayyz, sholaq, úrdajyq, әsireúltshyl jәne nәsilshil jastardyng bizding sonymyzgha ermey, Butyalardyng sonyna erui - ol da obektivti zandylyq. Al, bizding әdil isimiz ben adal niyetimizdi qoldap, ary qaray abyroymen jalghastyryp әketuge dayyn tәrbiyeli, kórgendi, ghylymy hәm sayasy sauatty, ozyq oily, tәrtipti, imandy, ruhty, әsireúltshyldyq pen nәsilshildikten ada, yaghny - qazaqtyng tabighy darhan minezi, psihologiyasy men mentaliytetinen nәr alghan parasatty jastar elimizde, inshalla, jetip-artylady.

Men eshqanday teris jәne oghash qylyqtary men is-әreketteri arqyly halqymyzdy eshqashan úyatqa qaldyrmaytyn shynayy hәm senimdi últ bolashaghy - sonday ýlgili jastardyng qarasy kýn ótken sayyn kóbeye týsuin bir Alladan tileymin! Áumiyn!

Jasaral QUANYShÁLIYN

Almaty qalasy, 2011 jyldyng 24-sәuiri