Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Ádebiyet 5843 1 pikir 4 Jeltoqsan, 2018 saghat 16:14

Kәken Qamziyn. Seksen segizding mamyry

 

                                                                                                    Sayaqpyn,

                                                                                                    jalghyz emespin

                                                                                                    ishinde shenber

egestin.

                                                                                                                  IY.-V. Gete

 

Zanghargha tyrmysqan zәulim mәrmәr ýiler de, bettaqtayy qyzghylt úlutasqa oranghan mekemeler de, kórinisteri kólikterine say әidik kisiler de tәnir jarylqaghyr astanamyzda barshylyq, shýkir. Al, kýnderding kýninde, saghattardyng saghatynda, minuttardyng minutynda әlgi mandayynyng júldyzy janghan ghimarattardyng birindegi dóy adamnyng qolynan mórlengen joldama alyp, betegeden biyik, jusannan alasa qyzmetke ornalasa qalam dep kim oilaghan.

Besikten beli jana shyqqan mamannyng shýu degende ortalyqta qaluy baq emes, sor ekenin kópir-lepir, sapyr-tókten asa almaghan ózim de, dәm aidap shalghaygha tartqan jora-joldastarym da josyqty paryqtamappyz. So zamatta óz órkeshtenuim bek ong kóringen. Óitpey she: qarghadayymnan bauyr basqan berekeli, merekeli shaharymda qaldym. Patsha kónilim ózge jigitterding nalyp-jasuy beker-aq degen de qoyghan. Onyng nesin sýleyley beremin.

Toqsan jigit pen qyz attanuyn attandy-aq, biraq solardyng bәri telim-teperish qabynyng auzyn shymshyp buyp, maghan tastap ketken syqyldy. Basty qatyratyny, jýikendi solqyldatany – qúryp qana ketkir, bayaghy pәter sýmeni. «Qazaqtyng astanasy, orystyng baspanasy, úighyrdyng ashanasy» degendi kim aitsa da, bilip aitqan. Osydan jiyrma jyl búrynghyday ol bar bolghyryndy bizding el balalary kez kelgen tústan, kez kelgen mezette emge taba almaydy. Onyng kiltipany jekemenshik ýilerding kýrt azangynda, qazyna ýy qúrylysynyng qarqyndy jýrgiziluinde deydi bilgishterge tete key bilgishter. Eski kózderding aitqanyna sensek, erterekte Kók bazarda alma kóterme baghamen arbalap púldanypty. Janakózder esep-qisabyna ilansaq, urbanizasiya degen joyytyng arbany da, aportty da әi-shәigha qaratpay Almatydan asyryp, aulaqqa aidap tastaghan kórinedi.

Biz de otbasymyzben sol mangha taman, so «M-gha» taban tiredik.

Júmys kýninning kóbi anda bar, mynda kel, aparyp tasta, alyp kel – qolbalalyqpen ótedi. Al, oblys ortalyghyna, audandargha joldama alghan sabazdar eki-ýsh aidan keyin synghyrlaghan jana pәter alady. bir-eki jyldan song lauazymdary da ósedi, sózderining qorghasyny da kóbeyedi. Sen bayghústyng sol qatardaghy injener jalaqysyn dәtke quat qylyp jýrgenin. Qanshama teuip temir ýzuge úmtylsang da, aldynda kezegin tosyp jýrgen ózindey keshegi jautankóz barlyghyn jәne oilaysyn. Qúddy shoyyn jolgha tәueldi tramvaysyn, ozyp ta kete almaysyn, qalyp qongha da qaqyng joq – jez búidang temirdey tәrtip uysynda.

Ayaday bólmede kózinning asylyn tauysyp anyqtama jazudan qolyng bosay qalsa, oblys-oblysqa jeli tartasyn. Qay mekemege qanday jabdyq jetkizildi, qandayy kesheuildep jatyr, kelesi toqsaghan qanday limit bólu kerek – osynyng bәri sening moynynda. «Manastyn» demey-aq qoyayyn «Shahnamenin» juandyghynday kiyiz kitapqa mónkedey tizilgen.

Bas qosu, kenes qúru, mәjilis shaqyru, kollegiya ótkizuding kókesi de osynda. Ishkeride bir dýbirli jiyn ótse, biz de oghan ile-shala, izin suytpay ýn qosumyz qajet. Onsyz sharuamyz sharua, isimiz is bolyp eseptelmeydi. Ishken asymyz da – haram. Sonday bir asa aituly oqighadan keyin bizding salanyng keneytilgen kenesi shaqyrylyp, ministrimiz óz bayandamasynyng bel ortasynda: «My daljny dóstóinә biypólnәt ukәzәny tabarysha Meqayyl Serkesh Gәrbәshevә. Shtop paspibat za perestroyka, za ýskórenie y byt kompenementnym shalabekom nady rigýlәrni smatret telebiydeniye, rigýlәrni slushat radio, rigýlәrni shtudirovat peshat. Nekotoryie injenera nije srednege talanta, nije sredney spasabnasty ny dilat ny tógó, ny drugógó!» - dep súq sausaghymen kók tiregen. El dýrkirete qol soqqan. Sol kókten týsken súq qoldyng aibyny ma, әlde bayyrghy jón silteushimizding ekpini qatty boldy ma – aitty-aytpady, múndaghy elding kózi sodan keyin ashylyp sala berdi. Qaymaghy búzylmay, úiyp qalghan ghúmyr-tirshiligimizdi oilamaghan jerden ózgeris qúiyny opyr-topyryn shyghardy. Ár bólimge týrli-týsti bir-bir televizor berildi. Endigәri júmys orazasyn qalayda ertengilik aqparat baghdarlamasymen ashamyz, gazet, jurnal sýzemiz, odan qala berdi, radiogha qúlaq týremiz. Bәrin ait ta birin ait, balbaqashadan bordelige sheyingi әleumet sayasat qyzyghyna batty da ketti.

Shaghyn bólmedegi bes adam: eki әiel, ýsh erkek jazylsaq – alaqandaymyz, júmylsaq – júdyryqtaymyz. Bólim mengerushimiz Denis Gerasimovich te bir aqedil, týsin suytsa da jasqandyra almaytyn jýzi núrly jan. Qalamy kósilip kep ketkende, resmy janrdyng ne-ne týrin móldiretip tógip tastaydy-au, tógip tastaydy; qatynas qaghazdardyng myng qúbylghan inju-marjany sol kisining inkubatorynan kýnbe-kýn balapandap shyghyp jatady. Qay-qaydaghy, ómiri atyn estip kórmegen taundar men shtadtar, kentter men abadtardan kóldeneng júrttyng qoly túrmaq, kónili jete bermes «Made in...», «Ne kantovati!» dep jazylghan qat jabdyqtardyng bizding mekemege aghyl-tegil qúiylyp jatuy sol kisining arqasy. Denis Gerasimovich Miyshenkonyng keremeti, әne, sonday.

Áyel zatynyng taldyrmashynyng taldyrmashy, talghampazynyng talghampazy, kóriktisin kóriktisi – bizding bólimdegi eki jetekshi injener kelinshek. Oghan sóz bar ma? Qasy-kózderi qiylyp, jәudirey qaraghanda, keudendi supermodeliding anary tyz etkizgendey bolady. Ózipa men Runa, әne, sonday jandar.

Maghan japsarlas otyrghan jigitti ekining biri biledi, Abylan – belgili partizan-jazushynyng balasy. Ózi de partizandau, serileu, anqyldaqtau. Shash qoyysy da, bakenbardy da kerimbólek. Ish tarta aitsam, keshegi ótken alash azamattarynkindey, әrilete aitsam, myng da segiz jýz jiyrma beste Senat alanyna shyqqan dekabristerdikindey.

Naili Feliksovich Yusupov degen alpysty alqymdaghan aqkónil shaldy qalay aitpay keteyin. Bir bólimnin  qyzmetkeri bolmasaq ta kónili jaqyn, sәlemi týzik. Ras-ótirigin qaydam, Grishka Rasputinning kózin qúrtqan Feliks Yusupovtyng úrpaghymyn dep ózeureydi tórt-bes rumkeden keyin. Shahmat partiyalaryn, qúday bar bolsa, Kapablankadan kem taldamaydy, Gete tvorchestvosyn akademikteyin jiliktep beredi, Qazaqstan metallogeniyasyn bes sausaghynday biledi. Al, soghan qaramastan, ministrlikting sharaushylyq bólimin ghana basqarady. Ýlkenge de, kishige de jas balasha elpeng qaghyp jýrgeni.

  • Moyyma, Serpushka.  Búl   aragha   kóp   bógelmessin,  qaraqúlaqtandyn  ghoy.  Sendey qylshyldaghan jigitting orny – óndiris, - dep aqyl-kenesin de aityp qoyady. – Ertede, myna Jezqazghan, Qonyrat jaghynda Sәtbaevpen birge barlauda jýrgende, qazaq tiline suday edim. Sol baylyqtan qalay airylyp qalghanymdy ózim de bilmey qaldym. Til degeniniz qazyna ghoy, ken ghoy. Aytpaqshy, sol geologiya partiyalarynda jýrgende shygharghan qaljyng taqpaghymda bar. Qalay edi, saytan alghyryn? Á-ә, bylay,mine:

Sidya tórde frantovato,

Slushai kuyy Kurmangazy.

O, jeneshe – supruga brata!

Qayda qymyz ben qazyn?

Bas barmaghymdy kórsetemin de qoyamyn, shaldyng emeuirini belgili. Jymiysyp alyp, ekeumiz de jay-jaymyzgha tayamyz. Qayteyik, basqarma bastyghynyng tyzalaqtaghan pәruayynan-aq әbden zәttimiz. Dәlizde eki-ýsh adamnyng basy  qosyla qalghanyn kórse, Kenes ókimetine qarsy eserler bas kótergeli jatqanday shýiiledi. Ózinshe bir qyzyq jan – birde kól, birde shól. «Oybay, kýidi-jandy! Qúrydyq! Osy kýni eshkimge senuge bolmaydy. Bútqorjyndaryn salpandatyp tekke jýr boghymdy bitirmey! Manghystaudaghy zavodtyng qarap túrghany anau!» - dep baybalam salghanda, Alay men Pamirde jer silkinip, naqa, qara jer qaq airylghan eken dep qalasyn. Onan song júmys ayaghyna sheyin Aysa Omarbekúly basyn sol iyghyna jantaytqan kýii saly sugha ketip, ne jauaryn, ne jaumasyn bilmes syzdauyq búltsha týnere qatyp qalady.

O basta minezi tótenshe kóringenmen bara-bara boyymyz ýirendi. Sýiirley kirip, býiirley shyghyp, tiyisti qaghazymyzgha barmaghyn bastyryp alyp jýre beremiz. Is qaghazdaryna qol qoydyrugha Denis Gerasimovich kóbinese eki biykeshti júmsaydy – onyng qanday sayasat ekenin men qaydan bileyin?

Sәrsenbining sәti dedi me, әri әr nәrsege boyy ýirene bersin dedi me, qolyma firma blanksine basylghan qatynas hatty ústatyp Aysekenning kabiynetine Denis Gerasimovich meni attandyrdy. Kýnde kórip jýrsek te, emenshelengen esikting arghy jaghyndaghy Aysekenning býgingi syqpyty tórge ilingen  nysanaly portretke mәsh kelip túr.

- Qoyynyzshy... Sizdin   qúlaghynyz   shalmaytyn   nәste   bolsayshy.  Ne  zat?  E-e,  o azamatyng Argus jaqtan emes pe? Sol kisini úigharyp otyr deniz. Aldy-artyn qazirding ózinde kýzetip jýr deysiz, ә? Mynau jaghymdy janalyq eken. E-e, o kisi ózimizding qalqam-shyraq qoy. E-e, jel maghrúptan túrsa, «men kórdim úzyng qayyng qúlaghanynyn» keri keledi deniz. «Zәulim terek jay tartqysh» deymisiz? Ah-ha-ha... Nayzamyz eshkibastargha qashanda egeuli ghoy, - dep sylqy-sylq kýldi. Esik auzynda ne әri, ne beri emes meni kóre sala, trubkany alaqanymen jauyp, qolynyng syrtymen syrghytyp saldy.

- Telefonmen tildesip  jatyr,  -  dep  edim  bastyghyma,  qaghaz tym shúghyl bolu kerek,

Endi Abylan jýgirdi. Onyng sózi de:

- Kók telefon zoryghatyn shyghar, - boldy.

- Ah, esen-aman    bolghyr-ay,    búl    qaghazdy   dәl   on   birde   Minsovettin   balans komissiyasyna jetkizbesek, bar limitten airylamyz. Josparkom sózindi sóilep túrghanda, bergendi qaghyp alu kerek qoy, - bayaz taba almaghan Denis Gerasimovich osy mezgil esikten ókshesin qaday basyp kirgen Ózipany kórgende, úshyp kete jazdady:

- Ózipatay, ainam,  jaryghym,  júldyzym, býgin tipti qúlpyryp ketipsin... Kýlme, iyә, óstip birdi oilap, ekini aitatyn hoholyng biz bolamyz. Sen baryp kelshi. Myna púshpaqqa viza úra salsa bolghany, dәnenesi qisayyp ketpes..

- Bala bop  kettiniz  be, Den Ger. Ol meni dymdamay qúrtady. Payghambaryng qúdayyna syiynyp almay, eshkimdi manaylatpaydy. Onyng vizasynsyz-aq ministrge qol qoyghyzyp әkeleyin.

- Oi, aqyldym, solay ete qoyshy. Sen bolmasan, bizding kýnimiz ne bolar edi? Bara ghoy, ainam, bara ghoy...

Denis Gerasimovichting sharuany jaylap tastap, rahattana, eki qolyn jelkesine aiqastyryp, kerile kýlgenine ne jetsin. Qaghazdaryna uaqytynda qol qoyyluy ol ýshin ýlken nәsip. Sonan keyin eki alaqanyn janyp-janyp alyp, el qydyrugha shyghady. Endi onyng sylq-sylqy men ynyly ana bólmeden de, myna bólmeden de barqyn-jarqyn estiledi. «Tamasha júrt qoy Bolgariya, al Ukraina keremet!» - әi, Denis Gerasimovich-ay, búnynyzdy bolgharlar da, orystar da estimesin.

Tereze perdelerin qytyqtay samal esedi, radio osy sәtti saghyna kýtip túrghanday boydy balqytar әuenderin qalyqtatyp qoya beredi. Tam-ash-sha desen, tamasha...

Denis Gerasimovich ótken-ketkennen, әrgi-bergiden әngime qozghaydy.

- «On ýshte – otau iyesi» dep tauyp aitqan qazaq aghaekemder. Meni de tap sol jasymda saytan iyektedi. Áyteu, sylqymdyqqa, kerbezdikke ýiirsek bop óstim qarshadayymnan. Nadya degen divchinany kórsem boldy, ayaghymdy tipten myrza basamyn. Syqyrlauyq etigimdi tang sәriden bet kórinerdey maylap, alqyzyl jeydemdi shashaqty kemermen qynay buynyp jatqanym. Sakiydegi úyaday parkte әskery ýrlemeli orkestr oinaydy, «Aq qayyn», «Amur tolqyndary», «Manichjuriya qyrattary», «Dunay tolqyndary» men ýshin osy kýnge deyin syny ketpegen ghajap bir syrly әlem. – Denis Gerasimovich aqbuyryl tartqan shashyn sausaqtarymen salalay taraydy da, qonqaq múrnyn ústap birshama otyrady. Úmytqanyn tanauynyng úshynan shap bergendey әngimesin әri qaray jalghaydy. – Biyge ol kezde, nege ekenin qaydam, komsomol mýshelerin ghana jiberetin. Men beybaqtyng jasy jetinkiremeydi, temir sharbaqtyng syrtynda túram kózim kókshireyip. Syrttay sýisinip, iyemdenip jýrgen Nadusham ózge jigitpen shat-shadyman dóngelenip jýredi. Myna jýrek qyzyl jeydening parsha-parshasyn shyghara jazdaydy. IYә, sonyng kýiiginen eki jas qostyryp komsomolgha óttim. Berdanymdy berip qaladaghy jylpyng tatar jigitinen by ýirendim, garmonidy da lypyldata qúlashtay sozatyn boldym. Keyinirek valis-bostonnan, argentina tangosynan aldyma jan salyp kórgem joq. Nadyany da jatqa bermey, alyp qaldym. Bizding ýidegi ózdering kórgen myjyrayghan kempir she? Ol mystanyng da kezinde әjeptәuir qyz edi. Da-s-s, bәri de almaghashtyng bozynday óz kezinde eken. Eki jas qostyrudyng arqasynda qyryq tórtinshi jyly soghysqa alyndyq. E-e-e, senderge bú neni anghartsyn, onyng nesin ezgiley berem. Alasy kóp, mazasyz zaman edi ghoy. Osy kýni anany ýitu kerek edi, mynany qisaytyp jiberipsinder deushiler kóbeydi. Myng ret ólshep, bir ret pishuge uaqyt qayda. Bitken iske synshy kóp. Býgingi bar jaqsylyq, bar bereke qisapsyz beynetqorlyq, janqiyarlyq enbek nәtiyjesinde kelmedi me...

- Den Ger, sen osy, janylmasam, soghysta  Yusupovpen birge bolghan joqpysyn? Sening omyrauyng orden, medalidan kórinbeydi, onyng eki-ýsh medali ghana bar, - dep Abylan sózge kiyligedi.

- Aqsýiek túqymy,   tәrbiyesi   tekti,   shet   tilinnin   birnesheuin  biledi.  Qan  kórse, loqsidy, qúsady. Diviziya shtabynda tilmash boldy. Nemis, aghylshyn, fransuzben kórshisindey shýiirkelesedi. Al, bizdiki jattandy: erkekterdi kórsek – «Hande hoh!», fraulardy kórsek –  «Legen Sie sich, bitte!» ghoy. – dep ózeurey kýldi. Ayaz qaltyratqan kisishe tisine tisi tiymey shalqaya qúlady. Ony Abylan ilip әketti, olardyng sonynan lekildey men kettim.

- Mening әkem de soghysqa qatysqan. Siz qay jerden qayttynyz, Denis Gerasimovich? – deymin kýlkimdi әreng tiyp.

- Vaymar qalasynan  qayttym.  Buhenvalid  degen  tajaldy  estuing bar shyghar, ol dәp sol qalanyng manynda. – bólim mengerushimiz týnerip sala berdi, mandayyndaghy qalyn-qalyng qatparlar onyng eki kózine qúlap týsken syqyldy. Kibirtiktep qalghan maghan Abylan kózining astymen ym qaqty da:

- Yusupov Buhenvalidqa jetkende, múny Gete bilmey-aq qoysyn, múny Gete kórmey-aq qoysyn dey beripti. Kinәzding aituynsha, «Jolaushynyng týngi jyryn» Gete sol tónirekte jazypty:

Ty, chto s neba y vpolne

Vse stradaniya ukroshaeshi

Y neschastnogo vdvoyne

Vdvoe schastiem napolnyaeshi, -

Ah, k chemu vsya skorbi y radosti!

Istomil menya moy puti!

Mira sladosti,

Nizoydy v bolinuy grudi!

Denis Gerasimovichting týiilgen qabaghy jazylyp sala berdi, kózәinegin bappen sýrtip, qayta kiydi de biz jaqqa iyek qagha quaqylana qarap qoyyp:

- Ol nemistin  óleni  búlay  emes  edi  ghoy. Mektep reformasyna deyingi bilim bizde de bar, - dedi.

- Sózinning aina-qatesi  joq.  Sen  Lermontovtyng audarmasyn ghana bilesin, mynau bar ghoy – Afanasiy Fettiki. Brusovtiki de bar, biraq Abaydyng audarmasy bәrinen asyp týsedi. – Abylannyng qanynda bar lirizm betke shygha keldi.

- Saksen-Veymar gersogtyghynyn  qúpiya kenesshisi fon Getening qyzuy jetpisten assa da basylmaghan eken. Qyzyldy da, qyzyqty da qúr jibermepti. Áneu kýni kinәz ekeumiz Ulirika fon Levensov ýshin «sapyryp taza sharapty kóterip basqa tastadyq», - men de bilgirsine ýn qostym.

- Solay dender! Senderding kókeylerindi tesken araq-sharap, ahaku-hahaku. Memleket, qogham mýddesi qaperlerine kirmeydi, - dep zirk etken ýn attan audaryp tastaghanday edi. Aysa Omarbekúlynyng eki kózi shatynap ketipti. – Býkil qogham ishimdikke qarsy ymyrasyz kýres ashyp jatqanda, mynanyng «sharap-sharap» dep qaqsauyn. Búl –  bile-bilsender, baryp túrghan sayasy kórsoqyrlyq... Baghana bes-on minut kýte túrugha taghattaryng jetpedi me, quyqtaryng jarylghanday birinnen song biring shaptyryp... shapqylap. Etika degen qayda – adam sóilesip jatyr, basa-kóktep kirip kelesinder. Jalpy, myna Serper Saghynghaliyev ortalyq apparat qyzmetkeri ekenin jete sezinbeydi. Týneu kýni ministr kósheli pikir aitty, júrt bir kisidey kóterilip, satyrlata qol soqty, búl – myrs-myrs. Búghan Otan, partiya úrany týk emes. Osyndaylar ýshin men jerge kire jazdaymyn. Jaraydy, shorqaq sóilesin, orysshany belden bassyn, biraq aitqany imanday shyndyq. Óz basym úiyp tyndadym. Betbúrys ýshin, qayta qúru ýshin, jedeldetu ýshin jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey jýr. O kisi úzaq jyl partiya-sovet qyzmetinde bolghan, enbegi singen adam, biz kóringenge tәlkek qylghyza almaymyz... Ózdering aityndarshy, jaqynda toqsan jyldyghy atalghaly otyrghan Oral miya zavodyna bólingen alty diffuzordy Pavlodar nan kombinatyna jibertkizip qoyghan kim? Myna Saghynghaliyev! Baryp túrghan bassyzdyq, ne degen soraqylyq. Úyalsanshy. Ózing injenersing ózing ólenge qúmarsyn. Onansha júmys prosesin kompiuterlendiru, shet el tehnologiyasyn satyp alu jolyn oilasanshy. Bәrin kadr sheshetini ejelden belgili. Tәrbie júmysyn aqsatyp jibergensiz, Miyshenko joldas. Esterinde bolsyn, búl jer ónsheng alqashtar jinalghan Jazushylar odaghy emes, at-tondy ministrlik...

- Men emes, Gete ghoy.

- Kim deysin?

- Gete deymin.

- Gete bolsa  qayteyin.  Ol  aitty  eken  dep,  biz halyqty  betimen  jibere almaymyz.

Solay, Gete shyraq! Boyaushy, boyaushy dese, saqaldaryn boyaydy búlar. Televizorda tynym joq. Óshirinder! Kýidi ghoy, kýidi myna sharua! Ana eki shópjelkelering qayda? Japonnyng múrtty rezenkesin izdep ketken be qanghyp? Aytqanday, managhylaryng ne qaghaz, әkender, kóreyin.

- Minsovetke jiberip qoydyq, - degen sóz mening auzymnan shyghyp ketti.

- Sizge menin  vizamsyz  jiberuge  kim  rúqsat  berdi,  a?  Men  sizden  súrap  túrmyn,

Saghynghaliyev joldas! Siz búl astamshylyghynyz ýshin jauap beresiz. Basynayyn degen ekensiz kollegiya mýshesin. Men sizge kim ekenimdi kórseteyin, bastan asqandy tanytayyn! Alda әli attestasiya baryn esinizge sala keteyin... – Aysa Omarbekúlynyng ashuy múnday qatty bolar ma, ýsheumiz de esengirep, qaghaz shúqyp otyrdyq ta qaldyq.

  • IYә, - dedi birazdan song Denis Gerasimovich qonqighan múrnyna jarmasyp. – Tyrtyq pen jyrtyq – aghayyn. Sol siyaqty bastyq pen tәnir tuystas. Sen Aysa Omarbekúlynyng zapyrany sarqylghansha boy tasalay túr... Ana jurnalgha qol jalghap jibershi, qaneki, kórelik. IYә, jolsapargha attan, mәselenki, Pavlodargha. Álgi ózing jibergen diffuzorlardy qondyrugha bas-kóz bol. Ar jaghyn taghy kóre jatarmyz. Oghan deyin ne esek, ne han óledi degendey...
  • Ol qalada «Tiriler  men  óliler»  oramy bar. O dýnie men bú dýniyening arasy synyq sýiem ekenin kóresin. Aysa Omarbekúly myng jerden kórkeytem dese de, bәribir myna dýnie jalghan, o dýniyede de júmaq bar dep aita almaymyn. Kórgem joq. Tirlikte sayrandy sal ókirtip, sen qyl kópirden óterde býkil astana biykeshteri tileuindi tileytindey. Jorjy Amadudyng súlu bitkendi sýiip tauysa almaysyn, biraq soghan tyrysu kerek degen sózi bar, - dep Abylan qos sausaghyn balerina baltyrynday ýstel ýstimen búltyndata jýrgizip ótti. – IYe, Runa Mahmudovna, dóp keldin, Ózipa ekeuinning aq jýzderindi kóruge aldiyar taqsyr Aysekeng zar bop ketti.
  • Amadudyng «Qúmshaghyl kapitandary»  romany boyynsha «Selinnyida» kino jýrip jatyr deydi, biylet ala salu kerek edi. Eshtenege qol tiymeydi... Abylannyng aitqany ras pa, Den Ger? Bes-aq minutqa shyghyp ketip em. Ózipa da kelip qalar. Qayda barsang da jypyrlaghan halyq, iyin tiresken kezek. Shetinen gharyshqa úsharday bastaryn temir telpekke tyghyp alghan qatyndar shashtarazdy bermeydi. Osy júrt júmys degendi qoyghan-au, - dep Runa búiralanghan basyn búlghalaqtatty. – Aytpaqshy, maghan eshkim telefon soqqan joq pa? Qyzylorda shúghyl mәlimet beru kerek edi.
  • Qyzylorda jigitterinin  qoly  saghan  әli  jete  almay  jatqan  bolugha  kerek.  Biraq osyndaghy Nemo kapitangha ma, Dvorjeskiyge me úqsaytyn aqbas әrtising eki-ýsh qabat mazalady. Biylet mәselesi әp-sәtte sheshilgen joq pa óstip. Nemene kýieuing komandirovkagha ketip pe edi? Myna biz siyaqty shólirkegenderding auzyna su tamyzar pende qayda? – Abylan Runa Mahmudovnagha qarap kózin syghyrayta jymyn-jymyng etti.
  • Baukespe de  kórshi-qolanyn  ýptemeydi, aulaq jýredi... Qosaqqa jegilgen baytalday semiya arbasyn on bes jyl boyy sýirep kelem. Qamyttan moynym bir bosap kórgen joq. Jalyghady ekensin. – Runa jaymashuaqtana jadyray kýlip qoydy. Kýlki me kýnirenu me, ózine ghana mәlim.
  • Endeshe, myna Serperding joly boldy dey ber. Kelgeni keshe, býgin attanyp barady.

On kýn! Oiqoy-ay, myna týtin sasyghan Almatydan bezip, kerbez dalada ýiirdegi aighyrday arqyrar ma edi? Solay ma, Den Ger, a?

  • Qalang da, dalan  da  qaybir  onyp túr deysin. Ertenimizdi oilamaytyn pәngimiz ghoy...

Ýh, jaraydy, bos sózdi qaytemiz. Bastyq әlginde qatty ketti. Qashanghy sóz estirte beresinder, - dep Denis Gerasimovich aqshulan shashyn salalay Alataudyng úshar basyna kóz jiberdi...

Saghy synbas Alatau. Birin úshyryp, birin qondyryp jatqan sabyrly aeroport. Jylyshuaq. Úryn kelgen samal terek, aq qayyn, alma aghashtardyng balauyz japyraqtaryn qytyqtaydy. Jandanyp kele jatqan jaratqan ie jaratylysy. Jýitkigen avtobus, tolyqsyghan trolleybus, qos-qostan shahmat qoltyqtaghan taksiyler. Torghay shyryldaghannan ortalyqqa, daghdyly sharualaryna asyqqan at ýstindegi júrt. Sebetterin sýiretken slavyan kempirleri, u-shuyn ertken syghandar, eltiri bórikteri edireygen kavkazdyqtar, әzir-mәzir úighyrlar...

Maghan nege qaramaysyndar degendey aqtýbit shashyn susyldatqan  sholjang qyz neni menzegeni belgizsiz:

  • Le roi   est  mort,  vive  le  roi!  –  deydi  qasyndaghy  seriginin  iyghyna  basyn  salyp.

Shekspirding «Koroli óldi, jasasyn koroli!» degenin ózinshe fransuzshylaghany.

  • Qoyshy, qaydaghy dәstýrli órkeniyetti aitasyn, - deydi kekilin jer ýrlegen qaratory jigit basyn shayqay. – Olardyng býkil mәdeniyeti men ghylymyn ilgeride týrkiler, skandinav kelimsekteri, nemister men fransuzdar jasap, ornyqtyryp berse, endi, mine, týp-týgel evreyler órkendetip otyr. «Ózing diuanasyn, kimge pir bolasynnyn» keri...
  • Ha-ha-ha! – olargha qosyla  men  de  ishtey kýldim. Siresken halyq «Sayahatqa» jetip, laq etip syrtqa tógilgenshe, shyghystan shalyqtar tәnir shapaghynyng ózi bas kótere qoymas. Shofer radiosynan tógilgen Biyzening «Marjan izdeushileri», Shopenning fortepianogha arnalghan konserti mening aldynghy jaghymda otyrghan eki qarttyng delebesin qozdyrghan sekildi.
  • O-o-o, kezde  kraykomtúghyn, jarqynym. Qazirgidey shaltay-baltay joq. Tәrtip – vo!

Últshyldardy úlarday shulatatynbyz. Ýi, sen bilesin, onda әlgi...

-Kraykom-sraykomyndy qoya túrshy tyqpalamay. Anany qara, sasyq sary dәrini ayamay shashyp jatyr. Ózderinshe aram shópti otaghandaghysy. Osy bәlening uy aram shóppen qosa gýlzardy, jemis aghashtaryn qúrtpay ma. Adam densaulyghy she? Myna maqta egetin ózbekter difoliant dey me, gerbidsid dey me – sodan orasan ziyan shegip otyr...

  • Kraykom apparatynda    dýrildep    túrghan   kezim...   Ýi,   sen   bilesin,   onda   әlgi  kollektivtendiru...
  • Basy auyrmastyn... Jany   ashymastyn  basy   auyrmas.  Shash  al  desen,  bas alyp jatqan әperbaqandar. Ana jyldary Mәskeuding talay aghashyn Hrushev qighyzyp tastap edi, endi mynau kelip...
  • Zaman basqa ghoy, qariya... Al, әlgi kraykom kezinde...
  • Zaman basqa  bolghanmen,  oryndaushylar búrynghy.  Sol  kraykomyndy  qúiysqangha qystyrmay qoya túrshy. Búryn jybyrlap-sybyrlap qana jýrushi en, omyraulap barasyng ghoy tipten...

Sózderi birde jarasyp, birde jaraspay kele jatqan eki shal әngimesining jalghasyna qanygha almay óz ayaldamamda men qaldym. Saghat tili segizden sәl jyljypty, endi ýidi qoya túryp júmysqa tartu kerek shyghar. Sonym aqyl bolar dedim.

Sonym aqyl bolypty. Mekememiz gu-gu. Saghat toghyz bolar-bolmay basqarma bastyghy meni eki ret súrapty. Sekem alyp qaldym. Kerekude týzu jýrip, týzu túrdym. Álde anadaghy kijinin úmytpay jýr me eken? Denis Gerasimovich pen Abylangha qaraymyn – olar da alaqandaryn jayady. Bir bilse, Ózipa men Runa biler edi, olar әli joq...

  • IYә, - dedi Denis Gerasimovich qonqighan múrnyn sipap. – Jaqsy baryp qayttyng ba?

Dúr-es. Sen kelgenshe ministrimizdi ornynan alyp qoydyq. Pensiyagha jasy da keldi. Asaryn asady, jasaryn jasady. Túnyghyn shayqap ishti, layyn túndyryp ishti. IYә, maydanda bizding vzvod komandiyri bolyp edi. Taysalmaytyn, erjýrek adam, nesin aitasyn... IYә, uaqytyly, abyroy-ataq barda demalysqa ketkennen artyq ne bar?.. IYә, tarihtyng óz tәrtibi bar.  Derzko rubyat parubki, no chuyka  menya nikogda ne podvodila – y tot, y etot ploho konchat...

Bólim bastyghymyz әppaq qarday oramalymen kózildirigin qayta-qayta sýrte berdi. Aqburyl shashy on kýn aralyghynda mýlde sarghylt tartqanday, qolyndaghy shyty kózildirik әineginen auyp ýsh sausaghynyng arasynda jýr.

  • Sonau elu  ýshinshi  jyly  Staliyn  joldas  dýniye  salghanda,  imperializm  shengeli alqymnan alarday kóringen. Oghan qaraghanda, búl ne, tәiiri. Qazir ne dese, o desin – bәrining bәsin bolashaq berer. Sol bolashaqtyng rayy qalay bolar eken? Degenmen  elbasy ketse de, ministr ketse de – el aman, júrt tynysh, - Denis Gerasimovich qystygha jótkirinip terezege qarap ketti.

Rasynda da basqarma bastyghy taghatsyzdana kýtip otyr eken. Jýzi jyly, qabaghy búltsyz. Sәlemimdi de týzik qabyl aldy, qos qolyn bir-aq úsyndy.

  • Qane, otyra  qal.  Baryp  qayttyn.  Estip  jatyrmyz. Zavod diyrektory maqtauyndy asyrdy. Jana tehnikany, júmys prosesin jaqsy biledi dep. Ertisting balyghynan da balyq qoymapsyzdar. Ha-ha-ha! Áneu kýni diffuzorlardy Pavlodargha der kezinde jibergensin. Rekonstruksiyasy bastalmaghan kәsiporyngha bólgennen góri, dәl osy sәt qajetsinip otyrghan internasional újymgha jibertkening qúp bolghan. Tehnikamen manevr jasau, janasha oilau, jedel sheshim qabyldau degenimiz – osy. Bizdegi salbókse, kókmyljyng talay mamangha sonday qasiyet jetispeydi. – bezektegen kók telefondy aldy da, mende shúghyl kenes ótip jatyr edi, ózim habarlasarmyn dep, úyasyna qondyra saldy. – Estigen shygharsyn, ýlken bastyq – ministrimiz pensiyagha ketti. Ábden ayaqqa túsau bop edi. Eski kadr ghoy, qansha tyrtandasa da jedeldetuge ilese almady. Inisiativamyzdy órge bastyrmay, әbjylanday kese-kóldeneng jatyp aldy. Qarjy tabu, biznes tetigin jedel iske qosu degendi sezbeydi-au, sezbeydi. Ar-abyroy dep basty qatyrdy. Gran internasionalizmi joq. Qazaqshylyq, shylyq-bylyq. Balyq anau dóndegi ýiden bastap shirigen... Estigen shygharsyn, «Drujba narodov» degen jurnalda keremet interviu shyghypty. Tappay jýr em, taptyryp ap, bes qaytara oqyp shyqtym. Keremet. Sen de qarap shyq. Endi kózimiz ashylatyn shyghar. Aynalasyna jaqyn-júraghatyn, jora-joldastaryn ýimeletip...  Ana senderdegi Ózipa tughan inisining kelini, sonyng vyhodkalaryn da kóterip jýrdim ghoy. Endi ol biykesh óz erkimen ketuge aryz beripti.

Aysa Omarbekúly betinde Kremliding Spass múnarasy bederlengen sәndi qobdishadan sigaret alyp, úzaq uqalap mýshtegine kiygizdi de, әngimesin qayta tútatty:

-ysupovty   aitam,   soghan   ne   joq   desenshi.  Prinsipshilin  nedobityy dvoryansymaqtyn. Ministr ketse, men de ketem dep aryz jazypty. Ejelgi qanattasy. Odan aulaq jýr. Saghan til ýiretemin dep, min ýiretip jýrmesin. Aghylshyndy bilesin, sony mise tút. Fransuz ben nemisting basyn auyrtpay-aq qoy, diplomat emessin. Qazaqtyng poliglot bop úshpaqqa shyqqanyn kórgem joq.  Toqtay túr, әlgi qosyla shyrqaytyn shansondaryng qalay edi? Jaqynda kәsiby merekemiz, soghan SK-dan Genekenning ózi keledi degen sybys bar. Sonda duetpen әueletip bir tastasandar qaytedi, ah?

  • Onyng mәtibi resmy saltanattan qiyastau. Sonsong Yusupov ekeumiz:

Cornet Obolensky, luettes de poste,

Lieutenant Golitsyn, versez le vin, - deuden asa almadyq.

  • Solay de... IYә, Miyshenkogha talay eskertip edim, moralidyq ahualgha saq bol dep. Ana Runalaryng bar ghoy, tórinen kóri juyq bir әrtispen әuey bop, soghan baygha tiygeli  jatyr. Sen ony bilesin, ertede halyq jauy bop, jiyrma jyl otyryp kelgen. Senimsiz adam... Runanyng otbasy – polnyy razval. Toje mne Qyz Jibek! Ýsh balasy bar, әketip bara jatqan nening mahabbaty? Ol da qyzmetten keter, ne betimen isteydi. Miyshenko, әriyne, júmysty japyryp jiberedi. Ayyby – bosbelbeuleu. Pensiyasy da jaqyn, eki ay ghana qaldy... Osynyng bәrin saghan týsinsin dep aityp otyrmyn. Sonymen bólimning bar auyrtpalyghy Abylan ekeuinning moynynda. Biraq Abylan bylay, apolitichnyilau jigit, onyng ýstine qyz-qyrqyndy kórse,  anauy... arqasy qozyp ketedi... IYә, jedeldetu, qayta qúru jolynda myqtap júmystanuymyz kerek. Partiyamyzdyng Ortalyq Komiyteti bәrimizden sony talap etip otyr... Ásirese jastargha qamqorlyq erekshe bolu kerek. Úmytpay túrghanda aitayyn, sening jaghdayyndy eskerip, malosemeykadan oryn bergizdim. Qazir Yusupovqa bar da orderindi al. Balang ekeu me edi?
  • Ekeu, - tilge әren  keldim.  Dýniyeni  dýr  silkindirgen  on  kýn dep osyny ait. Myna ýiip-tógilgen janalyq pen jaqsylyqty siniru ýshin taghy bir on kýn kerek shyghar. Qúlaghyma samolet gýrili sinip qalghan ba, eki qúlaghym tars bitelip qaldy, tipti qalqyghan qalyng búlt ta osy kabiynet ishinde siyaqty.
  • Samoletten týsip  túrghanyn  osy  ghoy.  Qazirgi  jastar  keremet   deymin, tәrtip  dep osyny ait. IYә, solay. Ministr ketti. Endi kim keler eken dep qypyldap otyrmyz... Senderding qúlaqtaryna eshtene tiygen joq pa? – Aysa Omarbekúly osy joly maghan birtýrli qasyn týiistire qaraghan syqyldy, seltendegen taryday sәule sol janarynan ong janaryna aghyp ótkendey boldy. Men basymdy shayqadym.
  • Osy kýngi  keybir  jastar  ishinen  oqyp  tuady. Auyzgha, әriyne, saq bolghan jón. Dos bar, dúshpan bar degendey. Bizdiki aghalyq aqyl ghoy әnsheyin, - dep kýlip qoydy.- Sharshap kelgen shygharsyn, ýiine qayt. Rúqsat. Kelindi quant. Kisi esiginde jýru – azap, ony Gorikiy men Múqanov bolmasaq ta bilemiz...

Eki ókpemdi qolyma alyp Mikoyan kóshesindegi lashyghym qaydasyng dep úshyp kelemin. Jyrtyq ýiding qúdayy bar, tәuba, qatargha qosyldy degen osy endi.

  • Tәuba, qatargha  qosyldy  degen  osy, - dedi  әielim  jymyn-jymyng etip.  Tórgi ýige dastarhan jayylyp qalypty, et asylyp jatqan siyaqty. Býkshendep qojayyn kempir de birneshe qabat bas súghyp shyqty.
  • Keshe kókem  kelip ketti, - dedi әlden song әielim keremet qúpiyany ashqanday. Kókesi – mening tughan agham, talaydan beri Qostanayda qyzmette. – Osynda bir ýlken sharuamen kelipti. Qane taba qoyshy, tapqysh ekenindi bileyin...
  • Demalysqa kelgen  shyghar. Qazir júmystyng sayabyrsyghan kezi. Astyq sebilip bitti, - dedim esiney kerilip. – Qasynda jengey bar ma eken, jertólemizge shaqyryp alayyq.
  • Onda qúlaghyna sybyrlayyn, beri jaqyndashy. – әielim aityp auyz jinap alghansha, auzym anqayyp otyrdym da qaldym. Kelinshegimning ishek-silesi qatyp jatyr. Mynau – mening ýsh úiyqtasam, týsime kirmeytin jayt.
  • Ony kim aitty? – dedim seninkiremey. – Qaljyny shyghar.
  • Jogha. Barshagýl  jeneshem  aitty,  o  kisi de keldi. Shýiinshindi dayynda. Senderding ministrlerinning ornyna taghayyndalmaq. Býgingi gazetterge jarlyq shyghady. Osynyng aldynda ghana keremet týs kórip em. Bir jaqsylyqtyng bolaryn jýregim sezgen. Jasaghan iyeme ghana jalynamyn, jan balasyna bas iymeytin prinsiypinmen osy podvaldan shyqpas en. Sen keudendi  qansha órge aidaghanmen, jelkenindi jel ýrlemese, ne sorym? – әielim ejelgi sýrleuine týsip, biraz aryndady. – Kelse, eshqayda ketpesin dep ketti. Júmysyn bitirip osynda keledi. Búrynghyday qarsy kele berme. Jasy da, joly da ýlken. Bylay beyim, ong qabaq tanytsanshy. Áriyne, jep otyrghan nanyn bólip bermes, degenmen kólenkesi de bizge saya emes pe? Sebepting ózi sebeppen arbagha minedi...
  • Jaraydy, jaraydy,   seniki  jón.  Kóndim.  Knәz  Yusupov  aitpaqshy,  «Fausttaghy» Valentindey janymdy әzәzilge satugha dayynmyn!
  • Saghan aitqan sóz – qor! Aljyghan, maskýnem shaldyng sandyraghyn auzynnan tastama.

Jetisersin! Onanda Áliya men Áseldi oinatyp kel.

  • Ho-ro-sho! – dep, eki  qyzymdy  jeteley  dalagha shyqtym. Kýn tóbeden auyp ketipti.

Esik aldyndaghy kermege jayylghan aq shatyrday kir tamshylary qara jerge tyrs-tyrs tamyp túr. Kensaygha qaray qaraly mashinalar legi shúbap barady. Óliler men tiriler kóshesi. Kimdi kim jerleuge apara jatqanyn bir jartqannyng ózi biler. Áyteuir, bireu ólmey bireuding kýni joq. Ich sterbe!

 

Almaty, 1988.

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1536
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3316
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6021