Din órkeniyetti adamzat tarihynda kóne dәuirden oryn alghan manyzdy ruhany qúbylys. Mәdeniyet pen diny qúndylyqtar dәstýrli diny jýielerding adamzat balasynyng ruhany jan dýniyesin jetildiruge jәne adamgha ómirding manyzdy mәselelerin sheshude túghyr boluda. Búl jaghdayda dinaralyq súhbattastyqqa basty mәn beru әlemdegi tynyshtyq, beybit qatar ómir sýruge jol bastaytyn basty ústanym ekendigi algha shyghady.

Dinaralyq kelisim mәdeniyeti «toleranttylyq», «tózimdilik», «dinaralyq súhbat» úghymdarymen dәriptelude. «Toleranttylyq» úghymy ghasyrlar boyy qalyptasyp, maghynalyq túrghydan tolyqqan.

Dinaralyq kelisim – Qazaqstannyng qogham ómirindegi manyzdy jetistikterining biri men biregeyi. Týrli últtar men etnostardyng dinderining ózara әrekettesuining túraqty modeli, býgingi qazaq elindegi bólinbeytin birtútas jasampazdyq pen kelisimning negizi.

Elbasymyz Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev atap ótkendey: «Bizding etnosaralyq jәne dinaralyq kelisimning modeli degenimiz – ol әrtýrli konfessiyalardyng ózara әrekettesui býkil әlemdik prosessine Qazaq Elining qosqan shynayy ýlesi».

Əlemdegi kez-kelgen Qazaqstan sekildi kóp últty memleketting ózining tútastyghyn saqtaudyng negizgi sharttarynyng biri – ol onyng azamattarynyng ózgelerden erekshe artyqshylyq pen ýstem  bolyp últqa bólinbey, bir qauymgha, tútas halyq dərejesine biriktiru məselesi alynady. Sondyqtan da, Qazaqstan biyligi óz azamattarynyng últtyq ereksheligin saqtay otyryp, jalpy qazaqstandyq últ dərejesinde biriktiru sayasatyn ústanghan.

Osylaysha, Qazaqstan egemendikting alghashqy jyldarynan bastap kópetnikaly jəne kópkonfessiyaly qoghamda etnostardyng ózindik ereksheligi men biriguin saqtaugha negizdelgen últaralyq qatynastardy qamtamasyz etetin ózindik airyqsha ýlgini qalyptastyrghan. Últaralyq qatynastardyng qazaqstandyq ýlgisi birneshe negizgi dengeyde jýzege asyrylady: tújyrymdamalyq dengey; sayasiy-qúqyqtyq (konstitusiyalyq) dengey; institusionaldyq dengey jəne ghylymiy-ədistemelik dengey. Tújyrymdamalyq dengey elimizding últaralyq qatynastaryndaghy túraqtylyqty qamtamasyz etedi jəne ol əleumettik-ekonomikalyq, mədeni, ojdandyq, túrmystyq jəne basqa da ózara təueldi, tolyqtyrushy faktorlardy esepke alu, Qazaqstan últtarynyng óz mədeny damuyn erkin qamtamasyz etu jəne olardyng mýddelerin qorghau men jýzege asyru prinsipterine sýienedi.

Qazaqstannyng qarqyndy damuynyng tiregi bolyp sanalatyn últaralyq jәne konfessiyaaralyq kelisimi elimizding algha qaray nyq qadam basuyna mýmkindik beretin zor alghyshart bolyp tabylady. San aluan halyqtar arasyndaghy dostyq, kelisim men beybitshilikti saqtau ýshin el bolyp júmylghan kýide kýndelikti jәne túraqty týrdegi tynymsyz әreketter jasalynuy qajet. Sonda ghana Qazaqstanda etene ómir sýretin san aluan últ jәne konfessiya ókilderining dauysy quatty bir saryngha ainalatyn bolady.

Qazirgi kezende Qazaqstannyng damuyna tәn erekshelikterding biri qogham ómirindegi dinning rólining artuy bolyp tabylady. Onyng ózektiligi men mәrtebesi artyp, әleumettik funksiyalary keneyip, dinge senushiler men diny birlestikterding sany ósude. Songhy onjyldyqta respublikamyzdyng kópkonfessiyaly kenistigi dәstýrli diny senimderding diny birlestikterinen bólek, búryn Qazaqstanda bolmaghan dәstýrli emes diny qozghalystardyng jana úiymdarynyng enuimen kýrdelene týsti. Qazirgi tanda Qazaqstanda 18 konfessiyadan túratyn 3720 diny birlestik júmys jasauda. Osynday ózgerister ayasynda barlyq últtar men úlystardyng ókilderi ýshin ekonomikalyq, әleumettik, mәdeni, diny jandanudyng birdey  mýmkindikteri qamtamasyz etilgen jәne halyqtyng birtútastyghy, izgilik, últ qúqyqtary men adam qúqyqtaryn ýilesimdi úshtastyru qaghidattary is jýzinde kórinis tapqan san aluan mәdeniyetti jәne konfessiyaly qoghamda kelisim men tózimdilikti qalyptastyru isindegi Qazaqstannyng jetistikteri aiqyn kórinedi.

Búl jetistikterge arqau bolyp otyrghan Elbasynyng mәdeniyetaralyq jәne dinaralyq ýnqatysudy damytu maqsatynda iske asyrghan bastamalarynyng alghashqylarynyng biri – Qazaqstan halqy Assambleyasynyng qúryluy edi. Elimizdegi barlyq últ ókilderine óz tilin, dinin, mәdeniyetin órkendetuge mýmkindik beru sayasaty qoghamdyq kelisim men beybitshilikti qalyptastyrugha arqau bolghany dausyz. Shet elderde balamasy joq múnday institut qyzmetinde, tipti әlemdik órkeniyetaralyq jәne konfessiyaaralyq ýnqatysudyng mәselelerin sheshude qoldanugha bolatyn mol tәjiriybe jatyr.

Osyghan oray elimizde Elbasynyng bastamasymen ýsh jyl sayyn ótkizilip túratyn Álemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng sezining konfessiyaaralyq kelisimdi nyghaytuda halyqaralyq dengeydegi orny erekshe. Ár sezd óz aldyna kýrdeli maqsattar qoyyp, sony jýzege asyruda qyruar júmystar atqaryp keledi.

2018 jyldyng 10-11 qazan kýnderi Astana qalasynda әlemdik jәne dәstýrli dinder kóshbasshylarynyng VI sezi «Diny kóshbasshylar qauipsiz әlemdi jaqtaydy» taqyrybynda jalpy otyrys Preziydent N.Á.Nazarbaevtyng qatysuymen ótti. Elbasy óz sózinde Qazaqstan men Astananyng jahandyq dәrejede bitimgerlik, әriptestik, toleranttylyq pen jasampazdyq iydeyalaryn ilgeriletuge qosqan ýlesin atap ótti. Kongress Qazaqstangha býkil әlem aldynda últtyq konsensusty jәne qoghamdy biriktiruin kórsetuge mýmkindik beredi. Qazaqstannyng etnosaralyq jәne konfessiyaaralyq kelisimdi qoldaytyn mol tәjiriybege ie jәne osy sektorda keng de tiyimdi yntymaqtastyqqa dayyn el ekendigin osynday irgeli qadamdar dәleldeydi.

Á.Núrlan

QR QDM QKK Din mәseleleri jónindegi ghylymiy-zertteu jәne taldau ortalyghy Diny birlestikterdi zertteu bólimining ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz