«Eger siz ghalym, kvanttyq fizik bolsanyz jәne nemen ainalysyp jýrgeninizdi bes jasar balagha eki auyz sózben týsindirip bere almasanyz, onda siz – dýmshesiz»,  degen eken  amerikalyq әigili fizik Richard Feynman. Áriyne, ghalym adam ghylymmen nege shúghyldanyp jýrgenin ózi biler, alayda ol nemen ainalysyp jýrgenin kisiligimen kórsete almasa, ne istep jýrgenin úqtyra almasy anyq. Sanauly bolsa da onday adamdar ýlken ghalymdyqqa da, zor baylyqqa da, joghary lauazymgha da qol jetkizgenimen boyynda kisiligi kem týsip jatsa, búl ómirdegi adam degen atqa layyqty ne bitirip jýrgenin ózi de týsine almaghany deydi.

Sondyqtan onday adam qanshalyqty bay, ghalym, joghary dәrejeli sheneunik bolsyn, adamnyng adamyna jete almaydy. Sony bilgen Qadyr Myrza Áli: «Kisilik kisi tandamaydy. Ol qoy baghyp jýrgen qatardaghy qazaqtan bastap, el basqa­ryp jýrgen eleuli azamattargha deyin, bir de bireuin jatyrqamaydy. IYә, ja­tyr­­qamaydy. Biraq ol ekining birine búi­yrmaytyn, adamnyng adamyna gha­na, sonyng jýregine úya salatyn qym­bat qasiyet...» degen edi.  Rasynda, búl ekining birine búiyra bermeytin asyl qasiyet.

Bayqasanyz, adamnyng nemen ainalysyp jýrgeni kisiliginen ghana kórinetini ras. Oghan mysaldy alystan izdeuding qajeti joq. Bir tanysym myna әngimeni aityp bergen. «Birde mektepke baryp balamdy biraz kýtip qaldym. Songhy sabaqtyng bitkenine de biraz boldy. Biraq bir bala sumkasyn birese arqasyna salyp, birese qolyna alyp, esikke de, terezege de jaltaq-jaltaq qarap qoyyp ýnsiz jýr. Birese otyrady, birese túrady. Aqyry shydamauy tausylyp kýzetshi aldyna kelgen әlgi bala: «Agha, anama habarlasynyzshy, maghan eshkim kelmey jatyr» dedi. Sosyn ol sumkasynan kýndeligin alyp, onda jazylghan telefon nómirin kýzetshige kórsetti. Kýzetshi bolsa, qaltasynan úyaly telefonyn aldy da әlgi nómirdi terip, balanyng qolyna ústatty. «Anashym, qaydasyn?! Sabaq bitkeli bir saghat bolyp qaldy, Saghy agham kelgen  joq әli. Sen kelesing be?» dep kókeyine keptelip qalghan súraqtardy tópeletken júdyryqtay bala alaqanday telefon ishine kirip kete jazdady. Anasy úlyn asyqpay tyndap, sosyn jaghdayyn súrap, jәne oghan keletin adamnyng nege kelmey qalghanyn da biraz talqylady. Aqyry sóilesip bolghan bala úyaly telefondy kýzetshige qaytaryp berip «rahmet,  agha» dedi. Álginde ghana túnjyranqy tartyp túrghan onyng jýzi endi jaynap túr.

– Qalay, anang keletin boldy ma? – dep súrady kýzetshi.

– IYә, rahmet aghay, qazir anam ózi keledi! – dedi kip-kishkentay bala quanyshtan jymiyp. Búghan kýzetshining de jýzi jaynap, birge jymidy. Ol kishkentay balanyng quanghanyna birge quandy.

Al men bolsam kýzetshining isine riza boldym. Qarapayym kýzetshi ózining nemen ainalysyp jýrgenin kip-kishkentay balany quantuymen týsindirip berdi. Biraq onyng naqty mindetine múnday kómek kirmeytini belgili. Onyng mindeti – kýzet. Alayda ol kishkentay balagha  ózining isi qanshalyqty manyzdy jәne kerek ekenin әp-sәtte úqtyra bildi. Kenet men kýzetshi aldyna kelgen әr balagha osylay qayyrymdylyq kórsete bere me eken dep oilanyp qaldym. Qanshama bala bar?

Sosyn kýzetshige jaqyndap:

– Sizge osylay әr bala kelip ótinish jasasa, solardyng bәrining ata-anasyna habarlasasyz ba? – dep súradym.

Ol búl súraghyma sәl tanghalghan keyippen maghan qarady da:

– Áriyne! – dedi.

Jәne búl isining sebebi retinde týsindirgendey:

– Ár balany tanimyn. Olardyng ata-analaryn da bilemin ghoy. Olar keshikse, balalarmen birge men de jabyrqaymyn, – dedi.

Men onyng jauabymen ýnsiz kelistim. Biraq taghy oigha qaldym. Bilesiz be, janaghy balanyng ózi anasymen az sóilesken joq. Biraz uaqyt aldy. Ár balagha osylaysha úyaly telefonyn sóilesuge ústata berse, telefondaghy qanshama birligin joghaltady. Al kýzetshining ailyghy belgili – shay-suyna da jetpeydi. Endeshe kýzetshini әr balagha kónil bólip, olargha qayyrymdy bolugha jetelep túrghan ne deysiz ghoy. Ol – kisilik! Kisilik kisi tandamaydy degen osy. Biz múny uaq-týiek dep sanasaq ta, osynday isteri arqyly kýzetshining kisiligi arta beretini haq».

Iә tanysymnyng myna әngimesi meni de oilantty. Óitkeni aramyzda qanshama boldym, toldym degen adamdar jýr. Olar mýmkin belsendi maman shyghar, ne tәp-tәuir oryndaushy sheneunik te shyghar. Biraq erteng júrt esine alyp aitarday, atarday bir kisilik isteri artynda qalar ma eken. Qalsa, júrtqa jasaghan ozbyrlyghy men qiyameti, óz mýddesin jýzege asyru ýshin jasaghan qysymy qalar. Odan qoghamgha ne payda? Kisiligi joq kisi qúrtady degen ghoy. Jýie jýgensizdigin kýsheytuge ghana qyzmet etedi. Sondyqtan da kisi bolu ekining birine búiyrmaytyn asyl qasiyet dep Qadyr agha beker aitqan joq. Kisiligi bar adam qanday biylik qolyna tiymesin, el mýddesin oilaudan esh taymaydy, al ózgege  qajet kezde kez kelgen sәtte oilanbastan qayyrymdylyq kórsete alady. Alayda qayyrymdylyqtyng qadiri aram aqsha qúnymen ólshenetin myna zamanda kisiligi bar jandardyng qarapayym adamdar arasynda ghana seldirep qalyp bara jatqany oilandyrmay qoymaydy. Búl da Sheraghang tilimen aitqanda, bir kem dýniye. Óitkeni qayyrymdylyqty aram baylyghy, ne qolyndaghy biyligi arqasynda ghana baqay eseppen kórsetetin adamdar da bar ekenin joqqa shyghara almaysyz. Al ana kýzetshining qayrymdylyghy onyng túla boyyna tua bitken kisilik qasiyeti, ol qasiyet múnday adam qay jerde qyzmet etse de erekshelenip kórinip túrady. Búl – izgilikting shyny.

Aleksandr Tasbolat

Abai.kz