QR Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligining mәlimetine sәikes, 2018 jyly tabysy az otbasylargha arnalghan qoldanystaghy ýsh әleumettik tólemdi biriktiretin birynghay jәrdemaqy jýiesi iske qosylghan edi. Osy әleumettik kómekting jana týri kimderge beriledi?

Onyng qúramyna: birinshiden, jan basyna shaqqandaghy ortasha tabysy eng tómengi kýnkóris dengeyining 40 payyzynan tómen otbasylardyng әrbir mýshesine úsynylatyn atauly әleumettik kómek; ekinshiden, otbasynyng jan basyna shaqqandaghy ortasha tabysy eng tómen kýnkóris dengeyining 60 payyzynan tómen bolghanda 1,05 AEK nemese 2 383 tenge mólsherinde 18 jasqa deyingi balalargha taghayyndalatyn jәrdemaqylar; ýshinshiden, tórt nemese odan da kóp balasy bar otbasylargha tabysyna qaramastan úsynylatyn arnauly memlekettik jәrdemaqy kiredi.

Atap ótsek, osy kópbalaly otbasylargha arnalghan arnauly memlekettik jәrdemaqy 2018 jyldyng 1 qantaryna deyin taghayyndalghan otbasylar ýshin ony alugha qúqyq joyylghangha deyin, yaghny balalar kәmeletke tolghangha deyin saqtalady.

«Osylaysha, jana nysandaghy atauly әleumettik kómek ýsh әleumettik tólemning ornyna tólenedi jәne onyng mólsheri kórsetilgen ýsh tólemning jiyntyq somasynan artyq bolady. Jana jýiening kelesi erekshelikteri bar. Birinshiden, kedeylik shegi eng tómen kýnkóris dengeyining 40 payyzynan 50 payyzyna deyin kóteriledi. Eng tómengi kýnkóris dengeyining kóteriluin (24 459 tengeden 28 284 tengege deyin) esepke ala otyryp, kedeylik shegining artuy әleumettik qoldau mólsherlerining ósuin bildiredi. Ekinshiden, jana nysandaghy atauly әleumettik kómekting eki týri qarastyrylady: shartsyz jәne shartty aqshalay kómek. Shartsyz aqshalay kómek qúramynda enbekke qabiletti mýsheleri joq otbasylargha (mysaly, mýgedekter nemese qariya zeynetkerler otbasylary) nemese enbekke qabiletti mýsheleri obektivti sebepter boyynsha júmyspen qamtudyng belsendi baghdarlamalaryna tartyla almaytyn otbasylargha (mysaly, mektepke deyingi jastaghy balalary bar jalghyz basty ana) úsynylatyn bolady. Al, shartty aqshalay kómek әleumettik kelisimshart jasasu jәne barlyq enbekke qabiletti otbasy mýshelerining júmyspen qamtugha jәrdemdesu sharalaryna qatysu shartymen, qúramynda kem degende bir enbekke qabiletti mýshesi bar otbasylargha úsynylady», – dep vedomstvo tilshining resmy saualyna jauap berdi.

Enbek ministrligi baspasóz qyzmetining mәlimetinshe, shartty atauly kómek keshendi bolyp tabylady jәne onyng qúramyna qoldaudyng kelesi ýsh týri kiredi:

1) atauly әleumettik kómekti tóleu (aqshalay týrdegi jәrdemaqy) – qazirgi kezdegi siyaqty ay sayynghy negizde nemese júmyspen qamtugha jәrdemdesuding belsendi sharalaryna qatysugha әleumettik kelisimshart jasasu shartymen 6 aigha taghayyndalatyn birjolghy tólem týrinde;

2) kelesi sharalardy qoldanu arqyly júmyspen qamtugha jәrdemdesu: a) júmys berushilermen úsynylghan bos júmys oryndaryna jiberu arqyly; b) oqugha, túratyn jerdi jaldaugha, jol jýruge, bir rettik ystyq tamaqqa shyghyndardy toltyrumen birge, oqugha jiberu jәne memleket esebinen stiypendiya tóleu arqyly; v) enbekaqyny memleket esebinen tólep, jastar praktikasyna, әleumettik júmys oryndaryna jәne qoghamdyq júmystargha jiberu; g) óz isin ashugha nemese ony keneytuge mikrokredit úsynu arqyly.

3) qajettilik bolghan jaghdayda mýgedekterdi onaltu sharalary, arnauly әleumettik qyzmetter, medisinalyq qyzmetter, túrghyn ýy kommunaldyq qyzmetterdi tóleuge kómek kiretin әleumettik qyzmetter paketin úsynu jәne t.b.

«Jalpy, ýshinshiden, jýginu jәne tólemderding jana týrlerin taghayyndau prosesi ontaylandyrylady. Jana sharttargha sәikes, jogharyda kórsetilgen qoldanystaghy әleumettik jәrdemaqylardy taghayyndau ýshin ýsh qújattar paketin úsynudyng ornyna bir qújattar paketin jinap, Halyqty júmyspen qamtu ortalyghyna, al auyldyq jerde – auyldyq okrug әkimine jýginu jetkilikti», – deydi Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligi.

Dinara ESIMOVA, L.Gumiylev atyndaghy EÚU әleumettanu kafedrasynyng professory:

- Ár otbasynyng mәselesine jeke ýnilu qajet – Biz tikeley otbasylarmen júmys isteymiz. Az qamtylghan otbasylardy әleumettik qoldau maqsatynda «Órleu» bagh­darlamasy qoldanysqa engizilgen bolatyn. Atalghan baghdarlama halyqtyng az qamtylghan sanatyn әleumettik qol­daugha arnalghan. Búl joba – az qamtylghan otbasylargha shartty aq­sha­lay kómek tóleumen qatar, enbekke qa­bi­letti otbasynyng mýshelerin júmyspen qam­tudy maqsat etedi. Otbasynyng әrbir en­bekke qabiletti mýshesi shartty aq­sha­lay kómek ala otyryp, «Júmyspen qamtu – 2020» baghdarlamasyna qatysady. Keyin­nen júmysqa ornalastyrylady, búl óz ke­zeginde az qamtylghan otbasy qúra­my­nan shyghugha negiz bolady. Alayda baghdar­la­magha qatysushylargha qoyylatyn ta­lap­tar ózgertilip, keybir otbasylar qa­tysa almauda. Kóptegen túrmysy tó­men otbasylar búl baghdarlamadan syrt qalyp otyr. Yaghni, jana talaptar boyyn­sha әleumettik jәrdemaqylar otbasynyng ta­bysy retinde esepteledi. Ár otba­sy­nyng mәselesin jeke qarastyru kerek dep oilaymyn. Shәkirtaqy, zeynetaqy, mý­ge­­dektik boyynsha tólenetin jәr­dema­qy­lar, balagha tólenetin jәrdemaqylar ot­basynyng kirisi bolyp eseptelmeui ke­rek qoy. Balagha júmsalatyn aqsha bo­la­dy. Ár otbasynyng jaghdayyn, mә­se­le­sin jekeshe týrde qarastyru kerek. Ot­basynyng bir mýshesi júmyssyz otyr­sa, onyng júmysqa túruyna, ne kәsibin bas­taugha da uaqyt, yntalandyru qajet. Keybir otbasylar múnday baghdarla­ma­lar­men tipti tanys emes. Otbasylardy aralap, jaghdaylarymen ta­nysqanymyzda kiristen góri shyghys­tyng kóp ekenin anghardyq. Juyqta bir kópbalaly otbasynda boldyq. Anasy bala kýtimine bay­la­nys­ty júmys istemeydi, otaghasy balalardy qaraugha kómektesu ýshin júmysynan ua­qyt­sha shyqqan. Arnauly bilimi joq bol­ghandyqtan, týrli kәsippen ainalysqan otaghasy songhy ýsh aiynyng ailyghyn ala al­may otyr eken. Osynday әr otbasynyng ishki mәselelerine ýnilui qajet. Sebebi, ar­nayy talaptargha sәikes kelmegen­dik­ten, túrmys dengeyi tómen otbasylar esh­qanday baghdarlamagha ilikpey, jalpy әleu­mettik tólemderden de qaghylghaly otyr. Eng ókinishtisi – osy.

Serik BEYSEMBAEV, Álemdik ekonomika jәne sayasat institutynyng sarapshysy:

- Basty nazardy әleumetke búrghanymyz abzal – Memleket basshysynyng biylghy «Tór­tinshi ónerkәsiptik revolusiya jagh­dayyn­daghy damudyng jana mýmkindikteri» Joldauynda әleumettik mәsele­ler­ge qatysty birqatar basymdyq berilgen. Birinshiden, Qazaqstannyng ózin әleumet­tik memleket dep tanystyryp, osy ba­ghyt­­ty ústanuymen baylanysty. Ekin­shi­den, songhy eki-ýsh jyl ishinde oryn al­ghan ekonomikalyq qiyndyqtar salda­ry­nan halyqtyng әl-auqatynyng tómen­de­geni belgili. Osyghan oray, Ýkimetting búl baghytta qanday is-sharalar atqaruy qa­jettigi Joldauda naqty aitylghan. Ót­ken 2017 jyly «Sizdi qanday mәsele tol­­ghan­dyrady?» degen saual qoy arqyly ar­nayy әleumettik statistika jýrgizip, ózekti bes mәseleni anyqtaghan edik. Birinshiden, azyq-týlik pen kýndelikti tú­tynatyn tauardyng qymbatshylyghy kóp­shilikti jii mazalaydy eken. Halyqty tol­ghandyratyn basty mәselening biri – osy. Ekinshi mәsele – aqshanyng jetispeui, yagh­­ny ailyq pen zeynetaqynyng azdyghy da mazany alyp túr. Búl – 46 payyz ha­lyq­­ty oilandyryp otyrghan dýniye. Ýshinshiden, júmyssyzdyq pen jú­mys­qa ornalasu mәselesi. Búl núsqany ha­lyq­tyng 43 payyzy tandaghan. Onyng ishin­de, jaqsy qyzmet tabu – birinshi ke­zek­te túr. Tórtinshi mәsele – kommunaldy tó­lem. Kommunaldy tólemaqysynyng qym­bat­tyghy da – kópshilikti jii alandatatyn mә­selening biri. Besinshiden, túrghyn-ýy mәselesi. «Óz ýii – óleng tósegi» bolghanyn armanday­tyn­dar kóp. Oghan qol jetkizu әleumettik az qamtylghan otbasylargha onay tiymeytini anyq. Jylu mәselesi, qylmys, kólik, bilim beru, din salasy da tizimde boldy. Degen­men, jogharyda biz mysalgha keltirgen dý­niyeler – negizgi әleumettik ahualdy anyq­tap túr. Songhy eki-ýsh jyl ishinde eko­nomikalyq daghdarystyng әleumetke óz әserin tiygizbey qoymaghanyn osydan an­gharugha bolady. Kýndelikti tabys tabu, túr­mys-tirshilikti saqtap qalu – basty na­zar­da. Sol sebepti de, Elbasy biylghy Jol­dauynda әleumettik mәselelerge negizgi basymdyq berip otyr. Kópshilik­ting әleumettik dengeyin belgili bir mólsherde saqtap qalu ýshin naqty is-sharalar atqaru keregin de Memleket basshysy Joldauynda aityp ótti. «Biylghy jyldan bastap, atauly әleu­met­tik kómek kórsetuding jana tәrtibine kó­shemiz» degeni de sondyqtan. Jalpy, 2000 jyldan beri ekono­miy­ka­nyng ósuine baylanysty halyqtyng әl-au­qaty da artqan bolatyn. Ókinishke qa­ray, tengening qúnsyzdanuy túrmysqa óz әserin tiygizbey qoymady. Halyqtyng bir­shama bóligi, azyq-týlik, kiyim-keshek túrghysynan bolsyn, belgili bir tútynu dengeyinde qiyndyqqa kezikkeni ras. Tabys mólsheri býgingi kýnge deyin kóp óspegendikten, qajettilik mólsheri de búrynghy dengeymen qalyp otyr. Jana mýmkindikterge jol ashugha key­bireu­lerding tabysy kótermeydi. Son­dyqtan býgingi kezende halyqtyng әleu­mettik túrghydan az qamtyl­ghan tobyna mem­leket tarapynan әli de bolsa kómek kórsetu jaghyn damytu kerek siyaqty. Onyng ishinde, kópbalaly otba­sy­largha, «Al­tyn alqa», «Kýmis alqa» iyeger­le­rine jәr­demaqy mólsherin kóbeytu qajet. Ay­lyq tabysy 30-40 mynnan as­pay­tyn ot­basylargha әleumettik kómek kórsetuding qajetti baghdarlamasyn jasa­gha­ny­myz dúrys. Sol ýshin týrli qayyrym­dy­lyq qor­lary, týrli memle­ket­tik emes úiym­dar әleumettik túrghydan az qamtyl­ghan toptargha әleumettik kómek qoryn úsyn­ghany jón.

Meyirjan OTYNShIYEV, Almaty qalalyq Júmyspen qamtu jәne әleumettik baghdarlamalar basqarmasynyng basshysy:

- Jana jobanyng bereri mol – Memleket basshysynyng «Bes ins­tiy­tuttyq reformany jýzege asyru jó­nin­degi 100 naqty qadam» Últ josparyn­da­ghy «Áleumettik kómekti onyng atauly siy­patyn kýsheyte otyryp, ontay­lan­dyru» atty 84-qadamyn jýzege asyru maq­satynda 2018 jyldyng 1 qantarynan bas­tap, jana nysandaghy atauly әleu­met­tik kómek kórsetilude. Atalghan kómek osy­ghan deyin kórsetilip kelgen ýsh týrli әleu­mettik kómekti ózine biriktiredi: – 4,16 ailyq eseptik kórsetkish mól­sherin­de birge túratyn tórt jәne odan da kóp kәmeletke tolmaghan balalary bar kópbalaly otbasylargha beriletin ar­nauly memlekettik jәrdemaqy; – otbasynyng orta eseppen jan ba­sy­na shaqqandaghy tabysy azyq-týlik se­be­tining qúnynan (eng tómengi kýnkóris den­geyining 60 payyzy) tómen 18 jasqa deyin­gi balalary bar otbasylargha, әr ba­lagha 1,05 ailyq eseptik kórsetkish mól­sherinde tólenetin jәrdemaqy; – otbasynyng orta eseppen jan basy­na shaqqandaghy tabysy kedeylik sheginen (eng tómengi kýnkóris dengeyining 40 payy­zy) tómen az qamtylghan otbasylargha be­ri­­letin atauly әleumettik kómek. Jana nysandaghy atauly әleumettik kó­mek tabysy eng tómengi kýnkóris den­geyining 50 %-nan tómen otbasylargha ne­mese azamattargha shartsyz nemese shart­ty aqshalay kómek týrinde ta­ghayyn­dalady. 2018 jyldyng 1 toqsanyna eng tómengi kýn­kóris dengeyining kólemi – 27 326 ten­ge bolsa, ailyq eseptik kórsetkish – 2 405 tenge. Shartsyz aqshalay kómek qúramynda en­bekke qabiletti mýsheleri joq ot­ba­sylargha (mýmkindikteri shekteuli adam­dar­dyng nemese egde jastaghy zey­net­ker­ler­ding otbasylary) nemese enbekke qa­bi­letti mýsheleri obektivti sebepterge bay­lanysty júmyspen qamtu sha­ra­lary­na qatysa almaytyn otbasylargha (my­saly, mektepke deyingi balalary bar jal­ghyzbasty ana) kórsetiletin bolady. Mún­day otba­sy­largha jәrdemaqy alu ýshin júmys­pen qamtu sharalaryna qa­tysu mindetti emes. Shartty aqshalay kómek enbekke qa­bi­letti kem degende bir mýshesi bar az qam­tylghan otbasylargha úsynylady, búl oray­da qoyylatyn shart – júmyspen qam­tudyng belsendi sharalaryna olardyng min­detti týrde qatysuy. Áleumettik kelisimshartqa qol qoya oty­ryp, taraptar ózara mindetter alady: әleu­mettik qyzmetter – júmyspen qam­tugha jәrdemdesuge kýsh salugha jәne tó­lem­derdi tóleuge, al otbasynyng enbekke qa­biletti mýsheleri – otbasyn az qam­tyl­ghan top qúramynan shygharugha baghyttalghan әleu­mettik beyimdeu men júmyspen qam­tugha jәrdemdesu sharalaryna adal qa­tysu­gha mindettenedi. Sonymen qatar biylghy jyldan bas­tap tórt jәne odan kóp kәmeletke tol­­maghan balalary bar otbasylargha tóle­netin arnauly memlekettik jәrdemaqy taghayyn­dalmaydy. Alayda atalghan jәr­demaqyny alyp kele jatqan kópbalaly otbasylargha balasy kәmelettik jasqa tol­ghangha deyin nemese oqu ornyn biti­re­tin uaqytqa deyin (biraq әri degende jiyr­­ma ýsh jasqa tolghangha deyin) tóle­ne­di.

Aysúlu MOLDABEKOVA, әleumettanushy:

- Jәrdemaqy otbasylyq tabys kózi bolmauy kerek – Áleumettik tólemder tólengen kez­de «kedeylik qaqpany» degen úghym bar. Yaghni, keybir azamattar әleumettik jәr­demaqy alamyn dep osy qaqpangha týsip qa­lady. Áleumettik jәrdemaqy bir ja­ghy­nan halyqtyng júmys isteuine mo­tivasiya bermeydi. Osy qarajat kýn­kóri­sime jetedi degen shekteuler payda bo­la­dy. Álemdik tәjiriybede, әleumettik sayasatta halyqty әleumettik tólemmen ústap otyru dúrys emes. Dýniyejýzinde týrli tәsilder bar. Mysaly, AQSh-ta bel­gili әleumettik toptardan basqasy mem­leketke senim artpay, óz kýnin ózi kó­redi. Áleumettik tólem negizgi kýnkóris kózine ainalmauy kerek, ol kerisinshe mo­tivasiya ghana boluy tiyis. Biyldan bas­tap engizilip jatqan әleumettik tó­lem­derding jana jýiesine kóshu – sol jú­mystardyng alghysharty bolyp otyr. Kóp otbasylar ýshin jәrdemaqy negizgi kýn­kóriske ainalghany belgili jayt. Qa­zir týrli júmyspen qamtu baghdarlamalary bar. Osy baghdarlamalar jýieli týrde jý­ze­ge asyp, júmyssyzdar júmysqa or­na­lassa, búl memleket damuy ýshin dúrys qadam bolatyny anyq. Kópbalaly otbasylardyng jaghdayyna toq­talyp kóreyik. Otbasynda bes bala bol­sa, әke-sheshesimen jeti adamgha eng tó­mengi kýnkóris dengeyining 50 payyzy әr adamgha 14 myng tenge qúraghanda, jalpy ta­bys 98 myng tengeden assa, memleket әleu­mettik tólem taghayyndamaydy. Bir es­kertetini, otbasynyng jalpy tabysyna әleu­mettik tólemder kirmeui kerek. Auyl­dy jerlerde әleumettik tólemdersiz jalpy otbasynyng kirisi 98 myng tengeden asatyn kópbalaly otbasylar az. Al qalaly jerlerde otbasynyng tabysy 98 myng tengeden asqanymen, búl qarajatqa bes balasy bar otbasynyng kýn kórui qiyn­gha soghary anyq. Sondyqtan búl sa­nattaghy azamattar memleketting әleu­mettik tólemderinen qaghylatyn bolsa, onda basqa әleumettik jenildikter, ba­lalaryn balabaqshagha jenildikpen qa­byldau, oqugha týsuine jenildikter, ot­ba­sylyq kәsip ashuyna qoldau syndy yn­talandyrular qarastyrylghany jón. Kóp­balaly otbasy kәsip ashatyn bolsa, sa­lyq jaghynan jenildik bolsa iygi. Yaghni, kóp­balaly otbasylar kóbinese kedey, әleumettik tólem alyp qana kýneltedi de­gen steoretipten aryluymyz qajet. Jana tólem jýiesi osy mehanizmderdi ja­sap alghan song engizilgeni dúrys bolar edi. Jana tólem jýiesi boyynsha kóp­ba­laly otbasylargha әleumettik jәrdem ot­basynyng tabysyna oray belgilenedi. Búl mәsele osydan 3-4 jyl búryn ai­ty­la bastady. Yaghni, eger otbasynda ata-ana­nyng bireui júmyssyz bolsa, onda min­detti týrde júmyspen qamtu orta­lyghyna baruy qajet. Búl ortalyqtarda tir­kelip, arnayy kurstardan ótip, jú­mys tabuyna bolady. Múndaghy maqsat – ha­lyqty jәrdemaqygha senim arttyr­may, en­bek etuge ýgitteu. Dese de, osy jú­mys­pen qamtu ortalyqtarynyng nasihat­taluy әli de kemshin týsip otyr. Ha­­lyq­tyng da memleketting әleumettik bagh­dar­la­malaryna qyzyghushylyghy tó­men ekenin angharu qiyn emes. Búghan bir­te-birte keluimiz kerek. Bala tuuyna baylanysty taghayyn­dalatyn birjolghy memlekettik jәrdema­qy 38 AEK nemese 91 390 tenge bolsa, ba­la bir jasqa tolyq tolghangha deyin onyng kýtimine baylanysty taghayyn­da­latyn ay sayynghy mem­lekettik jәrde­maqy – 13 852,8 tenge. Demografiyalyq jagh­daydy jaqsartamyz desek, búl tólem mólsheri óte tómen. Meninshe, bala tuugha tólenetin jәrdemaqy mólsherin kóbey­tip, yntalandyru qajet.

Núrlybek JENISBEK, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrining baspasóz hatshysy:

– Memleket basshysynyng tapsyrmasyna sәikes, jana formattaghy atauly әleumettik kómek 2018 jylghy 1 qantardan bastap engizildi. Jana formattaghy atauly әleumettik kómek – tabysy az otbasylar ýshin qoldanysta bolghan ýsh әleumettik tólemderdi biriktirgen birynghay jәrdemaqy. Onyng qúramyna: a) jan basyna shaqqandaghy ortasha tabysy eng tómengi kýnkóris dengeyining 40 payyzynan tómen otbasylardyng әrbir mýshesine úsynylghan atauly әleumettik kómekting eski jýiesi; b) otbasynyng jan basyna shaqqandaghy ortasha tabysy eng tómen kýnkóris dengeyining 60 payyzynan tómen bolatyn 1,05 ailyq eseptik kórsetkish nemese 2017 jyly 2 383 tenge mólsherinde 18 jasqa deyingi balalargha taghayyndalghan jәrdemaqy; v) tórt nemese odan da kóp balasy bar otbasylargha úsynylatyn arnauly memlekettik jәrdemaqy (arnauly memlekettik jәrdemaqy 2018 jyldyng 1 qantaryna deyin taghayyndalghan otbasylar ýshin búl tólem ony alugha qúqyqtyng joyyluyna deyin, yaghny balalardyng kәmeletke toluyna deyin saqtalady). Osylaysha, jana formattaghy atauly әleumettik kómek kórsetilgen ýsh tólemning ornyna tólenedi jәne onyng mólsheri kórsetilgen ýsh tólemning jiyntyq somasynan artyq bolatyndyghyna nazar audaramyn. Jana jýiening negizgi erekshelikteri: Birinshiden, kedeylik shegi eng tómen kýnkóris dengeyining 40 payyzynan 50 payyzyna deyin kóterilgen bolatyn. Eng tómengi kýnkóris dengeyining kóteriluin (24 459 tengeden 28 284 tengege deyin) esepke ala otyryp, kedeylik shegining artuy atalghan әleumettik qoldau mólsherining ósuin bildiredi. Ekinshiden, jana formattaghy atauly әleumettik kómekting eki týri qarastyrylady: shartsyz jәne shartty aqshalay kómek. Shartsyz aqshalay kómek qúramynda enbekke qabiletti mýsheleri joq otbasylargha (mysaly, mýgedekter nemese qariya zeynetkerler otbasylary) nemese enbekke qabiletti mýsheleri obektivti sebepterge baylanysty júmyspen qamtudyng belsendi sharalaryna tartyla almaytyn otbasylargha (mysaly, mektepke deyingi jastaghy balalary bar jalghyzbasty ana) úsynylatyn bolady. Shartty aqshalay kómek әleumettik kelisimshart jasasu jәne barlyq enbekke qabiletti otbasy mýshelerining júmyspen qamtugha jәrdemdesu sharalaryna qatysu shartymen, qúramynda kem degende bir enbekke qabiletti mýshesi bar otbasylargha úsynylady. Shartty atauly әleumettik kómek – keshendi jәne onyng qúramyna qoldaudyng kelesi ýsh týri kiredi: 1) atauly әleumettik kómek tóleu (aqshalay týrdegi jәrdemaqy) qazirgi tandaghy siyaqty ay sayynghy negizde nemese júmyspen qamtugha jәrdemdesuding belsendi sharalaryna qatysugha әleumettik kelisimshart jasasu shartymen 6 aigha taghayyndalatyn birjolghy tólem týrinde; 2) kelesi sharalardy qoldanu arqyly júmyspen qamtugha jәrdemdesu; a) júmys berushilermen úsynylghan bos júmys oryndaryna jiberu arqyly; b) oqugha, túratyn jerdi jaldaugha, jol jýruge, bir rettik ystyq tamaqqa shyghyndardy toltyrumen birge, oqugha jiberu jәne memleket esebinen stiypendiya tóleu arqyly; v) enbekaqyny memleket esebinen tólep, jastar praktikasyna, әleumettik júmys oryndaryna jәne qoghamdyq júmystargha jiberu; g) óz isin ashugha nemese ony keneytuge mikrokredit úsynu arqyly. 3) qajet bolghan jaghdayda mýgedekterdi onaltu sharalary, arnauly әleumettik qyzmetter, medisinalyq qyzmetter, túrghyn ýy kommunaldyq qyzmetterdi tóleuge kómek kiretin әleumettik qyzmetter paketin úsynu arqyly qoldau kórsetiledi. Ýshinshiden, jýginu jәne tólemderding jana týrlerin taghayyndau prosesi ontaylandyrylady. Jana sharttargha sәikes jogharyda kórsetilgen qoldanystaghy әleumettik jәrdemaqylardy taghayyndau ýshin ýsh qújat paketin úsynudyng ornyna bir qújattar paketin jinap, Halyqty júmyspen qamtu ortalyghyna (auyldyq jerde – auyldyq okrug әkimine) jýginu jetkilikti.

Abai.kz