Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2422 0 pikir 14 Mausym, 2009 saghat 19:51

Qúbash Saghidollaúly. Memleketqúraushy últtyng tútasuy qalay boluy kerek?

Qazaqstanda basqa últ mәselesi joq, «qazaq mәselesi», әsirese memleketqúraushy últ tóniregine toptastyrudyng manyzy kýnnen kýnge artyp keledi. Qaymana qazaqtyng qarasy 70 payyzdy iyektep qalghan kezde el ishindegi zandy últtyq ýrdisterdi jórgeginde túnshyqtyrugha tyrysyp baghatyn bóten pighyldaghylardyng jymysqy tirligine endi tózbespiz. Ziyalylardyng kókiregine sher qúighan, әldekimderge esesi ketip jatqan qazaqtyng zandy mýddesimen sanaspaugha eshkimning qaqysy joq. Álhamdulilla, 67 payyzgha jetken shaqta «beregen qolym alaghan» degendey, qazaqtyng sherli tarihta kórmey ketken nesibesin talap etetin kýn tudy. Sol tarihy 67 payyzdan bastap memleketqúraushy últtyng konsolidasiyasy jýieli hәm tegeurindi týrde jýzege asuy tiyis.

Jalghan konsolidasiya jargha jyghady

Qazaqstanda basqa últ mәselesi joq, «qazaq mәselesi», әsirese memleketqúraushy últ tóniregine toptastyrudyng manyzy kýnnen kýnge artyp keledi. Qaymana qazaqtyng qarasy 70 payyzdy iyektep qalghan kezde el ishindegi zandy últtyq ýrdisterdi jórgeginde túnshyqtyrugha tyrysyp baghatyn bóten pighyldaghylardyng jymysqy tirligine endi tózbespiz. Ziyalylardyng kókiregine sher qúighan, әldekimderge esesi ketip jatqan qazaqtyng zandy mýddesimen sanaspaugha eshkimning qaqysy joq. Álhamdulilla, 67 payyzgha jetken shaqta «beregen qolym alaghan» degendey, qazaqtyng sherli tarihta kórmey ketken nesibesin talap etetin kýn tudy. Sol tarihy 67 payyzdan bastap memleketqúraushy últtyng konsolidasiyasy jýieli hәm tegeurindi týrde jýzege asuy tiyis.

Jalghan konsolidasiya jargha jyghady

Últtar arasyndaghy mәdeniy-әleumettik, ekonomikalyq-sayasy sala boyynsha bәsekelestik AQSh-tyng ishki ahualyn ózgertip bara jatyr. Samueli Hantingtonnyng «Biz kimbiz?» dep bas qatyrghany osy jayt. Amerikanyng qyryq qúrau halqyn toptastyrugha baghyttalghan demokratiyalyq ýrdister, memlekettik sayasat óz kezeginde AQSh-taghy etnikalyq toptardyng degradasiyasyna da qyzmet etip jatyr. Endi 10-15 jyldan keyin әlgi Hantington qanqúsa bolyp otyrghanday «naghyz amerikalyqpyn!» degen AQSh patriotyn tappaytyn bolamyz. Áneugýni futbol matchynda Resey basylymdary orysy kóp Qazaqstan qúramasyn «qazaqtar» dep atap jatty. Últyn elding atymen atau әlemde qalyptasqan ýrdis. Soghan say el ishindegi ózge últtardy qazaq dep ataudyng әbestigi bolmasa jәne oghan eshkim namystanbasa kerek. Memleket qúraushy últ - qazaq halqynyng mýddesi - elding territoriyalyq tútastyghyn saqtau, tól mәdeniyeti men tóltuma dәstýrin qayta týletip, keng qoldanysqa jetkizu, auyldan qalagha qaray jyljyp, shyn mәninde, sayasy últqa ainaluyna mýmkindik beretin qalalyq últqa ainalu, joghary tehnologiyalyq salalardy iygerip, kәsiby biliktiligin shyndau, memlekettik til - qazaq tilin kórkeytu, syrttaghy qandastaryn qaytaru.

Sayasattanushy Rýstem Qadyrjanovtyng aituynsha, Qazaqstan halqynyng konsolidasiyasy, sayasy liyderlik arqyly berik toptasqan. «Sayasy liyderlik» dep otyrghanymyz Elbasy N.Nazarbaevtyng qajyrly enbegi men syndarly sayasaty arqasynda kópetnikaly elimizde sayasy túraqtylyq pen últaralyq kelisim bar. Jedel damyp kele jatqan ekonomikalyq órleu óz kezeginde el tynyshtyghy men túraqtylyghyn qamtamasyz etti. Eng bastysy, qazaq halqynyng ózgeler ýshin ózegin júlyp beretin asyl qasiyeti men bekzat bolmysy kópetnikaly memleketimizding tútastyghynyng kepili ekenin esten shygharmaghan jón. Al Ázimbay Ghalidyng sózimen ashyp aitqanda, jana konsolidasiya - eldi qazaqtandyru sayasatyn batyl qolgha alu.

Dominantty últtyng órisin keneytsek...

Qazaq memleketqúraushy últ bolghanymen, mәdeniy-ruhany kenistikte dominantty rólge ie bolyp ýlgergen joq. Búl jerde qazaq mәdeniyetining dominanttylyghy turaly әngime bolyp otyr. Sayasy jәne intellektualdy elita, kәsipkerlik ortanyng sýt betine shygharlary - qazaqtar. Alayda tildik, dindik jәne mәdeny dominanttylyq manyzdy faktorgha ainalyp otyr.

Sayasattanushy Ázimbay Ghalidyng aituynsha, qazaqstandyqtar «ýlken qazaq últyna» toptasuy kerek. Dini óz erki, biraq memlekettik tildi bilui tiyis. Qazaqstandaghy azamattar «ýlken qazaq últyna» biriguge qarsy emes. Mysaly, ózbekter men úighyrlardyng tórtinshi nekesi ózge últtarmen jasalady. Ontýstik Qazaqstan oblysynda ózbek balalaryna qazaqsha esim qon ýrdiske ainalghan. Bir qyzyghy, shala qazaqtargha qaraghanda basqa últ ókilderining qazaq tilin mengeruge degen yntasy kýshtirek. Qazaq basqa últ ókilderining baquatty ómir sýruine jaghday jasady. Endi qaytarymy kerek. Ózgelerge qaytaru qiyn emes, ol memleketqúraushy últ tóniregine toptassa, jetip jatyr.

Konsolidasiyanyng jolayyryqtary:

Qospolusti konsolidasiya nemese tildik túrghydan toptasu

Qazirgi kezde kóptegen salalarda tildik túrghydan jiktelis, memlekettik til men resmy tilding arasynda baqtalastyq bar. Sondyqtan Ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov minberlerde týgeldey qazaqsha sóilegende orystildi aghayyndargha jaqpay qaldy.

Qazaqstandandyru nemese azamattyq konsolidasiya

Memlekettik sayasattyng negizgi baghyty - qazaqstandyq últ iydeyasynyng negizinde jalpyúlttyq azamattyq konsolidasiyagha qol jetkizuge júmyldyrylghan. Alayda azamattyq qogham tolyq qalyptaspay túryp, azamattyq konsolidasiyagha emine týsuimiz qisynsyz bolar. Búl baghytty sheneuniktermen birge orystildi oppozisiya ókilderi, orystildi azamattar qos qolyn kóterip qoldaydy.

Qazaqylandyru nemese últtyq konsolidasiya

Últtyq konsolidasiya - memlekettilikting tarihiy-últtyq dinin qúraytyn faktor. Býkil qazaqstandyqtar memleketqúraushy últtyng ghasyrlar boyghy dәstýrleri men qúndylyqtaryna qúrmetpen qarap qana qoymay, olardyng túrmystyq tirshiliginde keninen qoldanysqa enui qajet. Últtyq konsolidasiyanyng qozghaushy kýshi - memleketqúraushy últ, qalyng qazaq. Qazaq ziyalysy men qazaqtildi BAQ-tyng basty taqyryptarynyng biri osy qazaqtandyru, otarsyzdanu ýrdisi.

Oy-tújyrym:
«Batyrlar jyryn» tyndap ósken kez kelgen qaradomalaq mynaday súraqtargha: «Kimning úrpaghynansyn?» - «Adam atanyng úrpaghynanmyn». «Kimning ýmmetinensin?» - «Múhammed s.gh.s. ýmmetinenmin». «Kimning mazhabynansyn?» - «Imam Aghzam mazhabynanmyn». «Kimning milletinensin?» - «Ibrahim Haliulla r.h.gh. milletinenmin». «Kimning silsalasynansyn? - «Qúl Qoja Ahmet Yassauy silsalasynanmyn». «Últyng kim? - Qazaq...» dep jetpis shaqty súraqtargha mýdirmey jauap beretin. Búl keshegi últymyzdyng adastyrmas ruhany temirqazyghy, últtyq konsolidasiyasynyng aiqyn kórinisi, qalyng qazaqty qyryq qúrau dinnen, qyryq pyshaq bolyp kerisuden saqtaytyn altyn dingegi bolsa kerek.

 


Qúbash Saghidollaúly

«Alash ainasy» gazeti 11 mausym 2009 jyl

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1499
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5659