Barlyq orynda da enbek qauipsizdigin saqtaudyng manyzy zor – N.Imanghaliyúly
ORAL. 28 sәuir. QazAqparat /Eljan Eraly/ - Býgin - Dýniyejýzilik enbekti qorghau kýni. Atalmysh kýn tarihy 1999 jyldan bastau alady.
Sol jyly AQSh pen Kanadada kәsipodaqtar men qyzmetkerler júmys ornynda qaza bolghan qyzmetkerlerdi eske alu kýni retinde atap ótken. On jyldan keyin әlemning jýzden astam elinde enbekti qorghau mәselelerine baylanysty sharalar úiymdastyrylghan. Búl mәsele elimizde de asa manyzdy. Osyghan oray BQO-nyng bas memlekettik enbek inspektory Nәsipqaly Imanghaliyúly óz oi-pikirin bylaysha bildirdi.
ORAL. 28 sәuir. QazAqparat /Eljan Eraly/ - Býgin - Dýniyejýzilik enbekti qorghau kýni. Atalmysh kýn tarihy 1999 jyldan bastau alady.
Sol jyly AQSh pen Kanadada kәsipodaqtar men qyzmetkerler júmys ornynda qaza bolghan qyzmetkerlerdi eske alu kýni retinde atap ótken. On jyldan keyin әlemning jýzden astam elinde enbekti qorghau mәselelerine baylanysty sharalar úiymdastyrylghan. Búl mәsele elimizde de asa manyzdy. Osyghan oray BQO-nyng bas memlekettik enbek inspektory Nәsipqaly Imanghaliyúly óz oi-pikirin bylaysha bildirdi.
-Biz kýndelikti júmysymyzda 2007 jyly 15 mamyrda qabyldanyp, kýshine engen Qazaqstan Respublikasynyng «Enbek kodeksin» ýnemi basshylyqqa alyp otyramyz. Jasyratyny joq, júmys babyna baylanysty dau-janjaldar bolyp túrady. Tipti sotqa berip, qúqay kórsetkender de kezdesti. Alayda biz әdildigimizdi dәleldep shyqtyq. Ókinishtisi sol, keyde qolymyzdaghy zang men soghan qatysty qosymsha qújattardyng solqyldaqtyghy jogharyda atalghan qarsylyq әreketterine «negiz» bolyp jatady. Ótken jyly jazatayym oqighagha úshyrap, zardap shekken adamdargha qatysty «qúrghaq» mәlimetti birden úsynghym kelmeydi. Mәsele mәlimette emes. Eng bastysy - enbek qauipsizdigi saqtaluy tiyis. Sol sebepti kez kelgen mekeme-kәsiporyn basshysy újym aldyndaghy jauapkershiligin ýnemi jadynan shygharmauy tiyis. Óitkeni enbek shartyna otyrghan júmysshy, maman nemese qyzmetker ómiri men densaulyghyn senip tapsyrady. Qay elde bolsyn, qúndy «kapital» sanalatyn әr adamnyng ómiri men densaulyghy enbek qorghau turaly zanmen qorghalady. Sol zandy jýzege asyryp, qadaghalap otyratyn basty túlgha tek kәsiporyn men mekeme basshysy ghana. Áriyne, enbekti qorghau jónindegi injener nemese ózge de osy iske qatysty mamandardy bilmey otyrghanym joq. Biraq qaytalap aitamyn, eng negizgi jauapkershilik tek basshyda».
N.Imanghaliyúlynyng aituynsha, keybir basshylar oqys jaghdayattardyng aldyn alghannan góri, jazatayym oqighagha kuә bolugha beyim. Dúrysynda, aldyn alu sharalaryn josparly týrde jýzege asyrghan tiyimdi emes pe?! Mәselen, júmys ornynda enbek zandylyqtaryna sәikes, mindetti týrde júmysshy-qyzmetkerler arnayy núsqaulyqpen oqyp-tanysyp, onyng údayy jýzege asyryluyn qadaghalap otyruy tiyis. Sonday-aq júmys oryndary men ondaghy jaghdaylar bes jyl sayyn arnauly attestasiyadan ótip túruy kerek. Basshylar men enbek qauipsizdigi ýshin jauap beretin basqa da mamandar ýsh jyl sayyn qaytadan oqu dayarlyghynan ótui tiyis. Jazatayym oqigha bolghan kәsiporyn nemese mekeme jylyna eki ret ishki tekseristen ótkizilip, onyng nәtiyjesi jauapty adamdargha jariya etilui qajet. Tekseristing tek ýstirtin jýrgizilmey, emtihan retinde ótkeni tiyimdi.
Mәselening ekinshi jaghy sol qauipti júmys oryndaryna tireledi. Mәselen, aghash nemese temir óndeu sehtarynda adamdardyng júmys istep túrghan tetikterge qolyn salyp alu, mýgedektikke úshyrau jaghdaylary bar. Qaza tabu da joq emes. Múnyng sebepteri nede? Birinshiden, júmys ornynda qorghanysh aspaptary boluy qajet. Ekinshiden, arnauly kiyimder men qúraldar kerek. Mәselen, aghash jonu men temir óndeude kózge janqa nemese metall úshqyny týspeu ýshin arnayy kózildirik kii shart. Júmysshy-qyzmetkerding basynda kaska boluy mindetti. Aytyla-aytyla jauyr bolghan mәsele desek te, osy qarapayym talaptar ýnemi nazardan tys qalady. Nәtiyjesinde jazatayym oqighagha jol ashylady. Ótken jyly oblys boyynsha 14 adamnyng oqys jaghdaygha úshyrauy - sonyng aighaghy.
Mәselen, byltyr qazan aiynda Aleksandrov Gay-Janaqala gaz qúbyrynyng boyynda eki azamat qaza tapty. Sebep - basshylardyng qauipsizdik tehnikasy talaptaryn dúrys saqtamauy jәne sonymen birge júmysshylardyng anghaldyghy. Óitkeni bireui gaz túrbasynyng ishine týsip, teksermek bolghan. Tap sol jerde ol túnshyghyp, kóz júmsa, kómekke úmtylghan serigi de qaza boldy. Eger sol jerde olardyng saqtanu qúraldary, mәselen, arnauly býrkenshigi (protivogaz) bolsa, mýmkin ómirmen qoshtaspas ta edi. Qalghandary esengirese de, baqytqa oray, aman qaldy. Taghy bir mysal. Oral qalasyndaghy bir qúrylys kәsipornynda adam jogharydan qúlap, qaza tapqan.
Mamannyng payymdauynsha, sol újymnyng bayyrghy júmysshylary 15-20 adamnan aspaydy. Qalghandary qúrylys mausymyna baylanysty uaqytsha kelisimshartqa otyrghan jaldamalylar. Yaghny kezdeysoq adamdarmen kelisim-shartqa otyru kezinde enbek qauipsizdigine oray núsqaulyqtan ótkizu, qaterli jaghdaylardan saqtandyru erejeleri eskerilmey jatady. Nәtiyjesi jogharydaghyday. Týrli tabighy qúbylys jaghdaylaryn eskermey, adamdardy júmysqa jegu de qaterli. Sonyng saldarynan «Gidromash Orion» kәsipornynda qatty jelden bir qúrylysshy plitagha soghylyp, ómirden ozdy.
Bas enbek inspektorynyng deregine qaraghanda, biyl da oqys oqighalar azayar emes. Ýsh aidyng ishinde 17 oqigha tekseruden ótti. Onyng ishinde biyikten qúlaghan adam da, júmys kezinde jýregi ústap, ómirden ketkeni de, basqalary da bar. Ásirese, KPO b.v. qarasty nysanda týngi auysym kezindegi jóndeu júmysynda qaza tapqan, 1986 jyly tuylghan S. esimdi azamattyng tosyn ólimi meylinshe qayghyly. Búl oqigha da tehnologiyalyq jelilerding júmys istemeui, qauipsizdik sharalarynyng eskerilmeuinen jәne týngi júmysqa әkimshilik tarapynan baqylau men qadaghalaudyng bolmauynan tuyndaghan.
- Áriyne, kinәning bәrin birdey ýnemi basshylyqqa jaba beruge bolmaydy, - deydi Nәsipqaly Imanghaliyúly, - Ómirine nemese densaulyghyna qaterli jerde júmys isteytin jandar (qúrylysshylar, elektrikter, tokarilar, t.b.) enbek qauipsizdigi jónindegi núsqaulyqta belgilengen erejeler men sharttardy qatang oryndauy qajet. Saldyr-salaqtyq, aitqandy tyndamau, júmys ornynda araq-sharap ishu jәne ózge de óreskel qylyqtar tek qayghy-qasiret pen ajal әkeledi. Mysaly, jol-kólik oqighalarynyng basym kópshiligine tek jýrgizushiler kinәli. Eger jýrgizushi tәjiriybeli jәne óte saq adam bolsa, kez kelgen aua rayynyng «qúityrqy» minezinen aman-esen qútyla alady. Áriyne, biz, enbek inspektorlary jәne osy iske qatysty ózge de lauazymdy túlghalar qashanda kәsiptik mindetimizdi jauapkershilikpen atqaryp keldik jәne atqara beremiz de. Biraq basty jauapkershilikting mekeme-kәsiporyn basshylary men júmys ornyndaghy әr adamnyng óz moynynda ekenin әrdayym esten shygharmayyq.