Sayasy kedergi

Qazaq tili  memlekettik ómirding barlyq ýderisin qamtityn júmys tili bolugha tiyisti jәne memlekettik organdar men úiym, mekemelerding qoldanysyndaghy basty til boluy kerek. Ózge tilder zandama boyynsha jergilikti dengeyde qoldanys tabuy mýmkin. Alayda, konstitusiyanyng 7-babynyng 1-tarmaghyna onyng 2-tarmaghynyng qayshy uәji memlekettik ayada qazaq tili men orys tilin bir birine qarsy qoyghany óz aldyna, konstitusiyanyng 7-babynyng 1-tarmaghyn onyng 2-tarmaghy joqqa shygharyp túr. Eki tarmaq bir birine qayshy bolmas ýshin eng bolmasa, 2-tarmaq bylaysha boluy kerek edi: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde memlekettik tilmen qajetti jaghdayda teng qoldanyluy mýmkin.»

Sayasy kedergi

Qazaq tili  memlekettik ómirding barlyq ýderisin qamtityn júmys tili bolugha tiyisti jәne memlekettik organdar men úiym, mekemelerding qoldanysyndaghy basty til boluy kerek. Ózge tilder zandama boyynsha jergilikti dengeyde qoldanys tabuy mýmkin. Alayda, konstitusiyanyng 7-babynyng 1-tarmaghyna onyng 2-tarmaghynyng qayshy uәji memlekettik ayada qazaq tili men orys tilin bir birine qarsy qoyghany óz aldyna, konstitusiyanyng 7-babynyng 1-tarmaghyn onyng 2-tarmaghy joqqa shygharyp túr. Eki tarmaq bir birine qayshy bolmas ýshin eng bolmasa, 2-tarmaq bylaysha boluy kerek edi: «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde memlekettik tilmen qajetti jaghdayda teng qoldanyluy mýmkin.»

1-tarmaqtyng qúzyretin aiqyndaytyn «Memlekettik til turaly» arnayy zang on tórt jyl boyy qabyldanbay keledi. Onyng ýstine, 2-tarmaqtaghy «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady.» degen uәj qoghamda jәne qúqyqtyq salada «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde memlekettik tildi almastyrady.» degen uәj retinde qabyldanghan. Búl qabyldamnyng nәtiyjesinde, orys tilin qogham ýshin mindetti ortaq til retinde ornyqtyru  ýderisi ayaqtaldy. Qalyptasqan búl jaghdayda, qazaq tili qazaqstandyq ózge diasporlar tilining qoldanu dengeyinde qalyp otyr.

Memlekettik til mәselesi memlekettik dengeydegi mindet retinde resmy jәne zandamalyq jaghynan tolyq moyyndalmaghan; búghan memlekettik tildi damytudyng mindetin atqaratyn memlekettik organnyng joqtyghymen kóz jetkizuge bolady. Til sayasaty jónindegi uәkildik organ bolyp tabylatyn Til komiyteti (oryssha: Tilder jónindegi komiytet) memlekettik organ dengeyinde emes, vedomostvolyq (ministrlik qarauynda) qúzyrdyng ayasynda bolghandyqtan, memlekettik mindetti atqarugha qauqarsyz, qúzyrsyz. Sonymen birge Til komiytetining mindeti memlekettik tildi emes, Qazaqstandaghy barlyq etnos tilderin damytugha mindettelgen. Onyng ýstine atqarylyp jatqan sharalardyng barlyghy da әuesqoylyq auqymdaghy ónirlik, úiymdyq, mekemelik, әrtekti jәne әr sipatty, әrmaqsatty, әrdengeyli. Til komiyteti ózimen ózi, ónirlik til basqarmalary óz betterinshe әkimdik qúzyr ayasynda әrekettenude, iste birynghay tiginki (vertikal) baghynystaghy memlekettik mindetti atqaratynday memlekettik úiymdyq sipat joq. Oblystyq, qalalyq tilderdi damytu basqarmalary tikeley әkimdikterding qúrylymy, olar Til komiytetine qarjylyq jәne әkimshilik taraptan baghynbaydy.

Memlekettik tildi damytu mәselesi memlekettik jalpy mindet retinde eshbir memlekettik organdargha talap qoyyp, salmaq salyp otyrghan joq. Sayyp kelgende, elde naqty anyqtalghan til sayasaty joq. Eldegi basty til qúzyry memlekettik mәrtebesi bar qazaq tilining paydasyna aiqyndalmaghan. Deklarativtik týrde qazaq tilining memlekettik mәrtebesi bolghanymen, shynayy ahual boyynsha eldegi basty til orys tili bolyp tabylady. Qazaq tilin damytu biregey memlekettik mindet emes, eldegi etnostar tilining biri retinde, sәl-pәl basymdyqpen damytu ghana qolgha alynuda jәne atqarylghan nәtiyjeli isten góri, sóz ben uәde, danghaza nasihat basym.

Til sayasatynyng negizgi nysany retinde qazaq tilin damytu jatqyzylmaghan, nysan retinde oghan barlyq  130-dan asa etnos tilderi jatqyzylyp otyr. Alayda, búl til sayasatynyng saliqalylyghy emes, onyng jýiesizdigi men maqsatsyzdyghyn tudyryp otyr. Jýzden asa tildi bir elde damytu mýmkin emestigi eskerilmegen. Memlekette memlekettik til ghana damugha jatatyny, al qalghan tilder etnostyq ortaq qatynas qúral men etnostyq mәdeny nysan retinde qorghaugha alynatyny sayasy naqty maqsat retinde aiqyndalmaghan jәne sayasatqa ainalmaghan.

Qabyldanghan tújyrymdamalar men baghdarlamalar qasang sózuarlyqqa úrynghan, deklarativtik sipaty ghana bar, naqty baghyt pen is-sharany, mindetti anyqtaugha dәrmensiz. Sondyqtan da elde memlekettik tildi damytugha arnalghan naqty sheshim men zandama joq, bary dolbar men joramalgha negizdelgen. Naqtylanbaghan til sayasaty memlekettik tilding damuyna birden bir sayasy kedergi bolyp otyr. Sonyng nәtiyjesinde qazaq tili birtútas últtyng qalyptasuyna qajetti faktorgha ainalmay otyr. Memlekettik úiymdar men mekemelerde memlekettik tilge qolayly orta men mýmkindik jasau sayasaty jýrgizilmey, til sayasaty jattandy sharalarmen qamtylghan nәtiyjesiz aldanysh retindegi kóriniske ainalghan. Tildik sayasatty atqarugha, jýzege asyrugha memlekettik mindet eshkimge naqty jýktelmegen jәne kórsetilmegen, talap aiqyndalmaghan.

Memlekettegi isjýrgizim ýderisin baqylau tetigi aiqyndalmaghan. Konstitusiya qabyldanghan kýnnen bastap memlekettik tilde is jýrgizuge tiyisti memlekettik organdar men úiymdar, basty zannyng qúzyryna qayshy týrli merzimderdi oilap tabu arqyly isjýrgizimdi memlekettik tilde jýrgizuden astyrtyn týrde bas tartyp keledi. Búl jaghynan Til komiyteti tilderdi damytu jónindegi basty Uәkildik organ retinde olardy baqylau jónindegi derbes sheshim qabylday almaydy jәne ony jýzege asyru qúzyry joq. Al, Memlekettik qyzmet agenttigi búl mәseleden ózin ózi meylinshe oqshaulaghan.

2.Ekonomikalyq kedergi

Memlekettik tilding damuyna bólinip jatqan qarjy jalpy alghanda qomaqty bolghanymen, Til komiyteti tarapynan qúralghan búl budjet barynsha saraptalyp aiqyndalghan maqsattargha emes, jolayy jәne subektivtik pikirlerding yqpalymen anyqtalghan baghyttar men jobalardy qarjylandyrugha júmsalyp keledi. Onyng ýstine, memlekettik tildi jeleu etip bólingen jergilikti biylik dengeyindegi qarjy da asa qomaqty, biraq olardyng qanday maqsatqa jәne nәtiyjege jetkizip otyrghandyghy beymәlim. Qyruar qarjy kózining tiyimdiligi ýlken kýdik tughyzady; әsirese, til oqytu mәselelerine milliondap bólinip jatqan qarjynyng tiyimdiligi asa tómen, búl jóninen әli kýnge monitoring jasalghan emes, әrbir memqyzmetshige qansha aqsha bólindi, onyng nәtiyjesi qanday degen saual sol kýiinde qaluda; jalpy búl mәselede tiyimdi taktika qarastyrylmauda. Qyruar qarjy bólip til oqytu ýderisin úiymdastyrghannan góri, til ýirenushige әldeqayda tiyimdi tildik orta jasaqtau sayasaty qolgha alynbay otyr.

Memlekettik tildi bilu yntalandyru jýiesimen qamtylmauda, qazaq tilin biletin memlekettik qyzmetshilerge tiyisti syiaqymen de qarastyrylmaghan. Alayda, qostildi qyzmetshiler óz mindetine qosa isjýrgizimdi qazaqshagha audaru isin de tegin atqaruda, olardyng enbegi әdiletti týrde qorghaugha alynbaghan.

Memlekettik tildegi aqparat óndirisi men óner, bilim jәne ghylym salasy naqty әri aiyryqsha ekonomikalyq qoldaugha jatpay otyr. Sonyng kesirinen búqaralyq aqparatpen qamtudyng 10 % - y ghana qazaq tildi aqparat óndirisi bolghanymen, búl ónimning jartysynyng ózi orys tilining audarmalary bolyp tabylady. Sóitip, qazaqtildi aqparat óndirisi industriyalyq dengeydi bylay qoyghanda, derbes óndiristik salagha ainalmauda. Al, qazaqtildi kino, әdebiyet jәne basqa gumanitarlyq óner sheteldik ekspansiya yqpalynan shygha almay, qúrsauda qalyp otyr. Bilim beru men ghylym salasy eng tómengi qajettilik bolyp tabylatyn qazaq tilinde shyghatyn әdebiyet pen oqulyqqa zәrulikti bastan keshude. Atalmysh jәit búl salalargha salyqty tómendetu, tiyisti óneraqy tóleu sekildi qarapayym sharalarmen de kótermelenbeude.

3.Menedjmenttik kedergi

Qazaqstandaghy qazaq tilining orny naqty aiqyndalmaghandyqtan, әli kýnge ony memlekettik til retinde qoldanu men lingvistikalyq nysan retine damytu shatasqan sharalardyng kórinisi boluda. Búl saladaghy menedjmentting tómendigi qazaq tilining damu  jәne enu nysany retindegi maqsattardyng naqtylanbaghanynan tuyndap otyr. Sonyng kesirinen, Til komiytetining basty baghyty búldyr, ishki qúrylymy tiyisti baghyttar men mindetterge sәikestendirilmegen. Til komiyteti men Tilbilim institutynyng arajigi ajyratylmaghan jәne Til komiytetining ózge salalar men vedomostovalarmen qatynas dengeyi de sheshilmegen. Aytalyq, Tilbilim instituty qazaq tilin damytudy lingvistikalyq ghylymy túrghydan qolgha alu ýderisinde Til komiyteti qanday dengeyde qatysuy kerek, institutqa jogharghy organ retinde me, tapsyrys berushi me bolmasa seriktes úiym retinde me - beymәlim. Al, sol institut pen Bilim jәne ghylym ministrligining ara jigi qanday ekeni taghy beymәlim. Osynday balabajyrdyng kesirinen  qazaq tilining әli kýnge postindustriyalyq ghylymy damu programmasy joq, әli kýnge qazaq tilining orfografiyalyq, orfoepiyalyq, fonetikalyq jәne transkripsiyalyq, sonday-aq onomastikalyq salalar boyynsha tújyrymdar men standarttardyn, programmalardyng joqtyghynan, búl salalar boyynsha mәseleler qordalanyp qaldy. Tilbilim institutynyng da búl mәseleler boyynsha qúzyry men qauqary, qarajat kózi aiqyndalmaghan. Al, memlekettik tilding enuine birden bir mýddeli organ bolugha tiyisti Memlekettik qyzmet agenttigining әli kýnge memlekettik qyzmet ayasyndaghy memlekettik tilding mәrtebesin qarastyrmauy mýldem týsiniksiz jәit. Eng bastysy, múnyng bәrin retteytin «Memlekettik til turaly» arnayy zannyng bolmauy atalmysh mәseledegi paradokstyq ahualdy odan әri qozdyruda.

Jogharydaghy atalghan jәitterding nәtiyjesinde, memlekettik tildi damytu mәselelerin sheshu joghary dengeyli menedjmenttik kirisimge (podhod) emes, diyletanttyq sipattaghy jәne qolda bar resursty Til festiyvәli sekildi danghoy da danghaza, tiyimsiz sharalargha  rәsuәlәumen shekteluge negizdelgen. Túraqty da sauatty monitoring pen saraptama joq. Kommersiyalyq jәne qoghamdyq sektorlardaghy til janashyrlarynyng әleuetin mәseleni sheshuge paydalana alu kórinis tappaghan. Til departamentterindegi mamandardyng atalmysh sala boyynsha iskerligi men biliktiligin kóteru mәselesi sheshilmegen. Oryndy iydeya men tiyimdi tәjiriybeler ortaq iske júmyldyrylmaghan. Tildi damytu menedjmenti qalyptaspay otyr; mәseleni sheshuge qoghamdyq úiymdardy tartu sharalary joqtyng qasy. Barlyq is-әreket qoghamdyq ortanyng nazaryn dýrkin-dýrkin jelbuaz sharalargha audaryp otyrugha ghana baghyttalghan, olar tiyimsiz de nәtiyjesiz jәne jýiesiz, ghylymy sarapsyz iydeyalargha negizdelgen.

4.Lingvistikalyq kedergi

Qazaq tilin damytu barysy kәzirgi kezde lingvistikalyq mәselelerding sheshimine tәueldi bolyp otyr; әsirese, tilding orfografiyalyq jәne orfoepiyalyq, fonetikalyq jәne transkripsiyalyq, sonday-aq onomastikalyq salalar boyynsha tújyrym men standarttyng joqtyghy, qazaq tilining odan әri damuy men qoghamdyq ortagha sinisuin túiyqqa tireude. Búl jaghynan Til komiyteti, Tilbilim instituty jәne basqa da qúrylymdardyng memlekettik tildi damytu mәseleleri boyynsha irgeli úiymdastyru júmystary men zerttemelerdi qolgha aluy jýieli jolgha qoyylmay otyr. Atalmysh organdar men mekemelerding júmystary óz betterinshe, memlekettik tildi damytudyng birynghay jýiesin qamtymaydy, sharalary nauqandyq sipatta, ortaq strategiya dәiektelmegen jәne ol sәikesinshe mindet retinde tiyisti mekemelerge jýktelmegen. Sonyng saldarynan qazaq tilining lingvistikalyq problemalary jekelegen ghalymdar men biren-saran til janashyrlary tarapynan jekedara kózqaras retinde ghana aitylyp, mәlimdelude. Ghylymy konferensiyalar men otyrystardyng qararlary men sheshimderi, úsynymdary tynghylyqty iske aspauda, olar qazaq tilin damytu men engizude strategiyalyq jәne taktikalyq júmys josparyn jýzege asyratyn jýiege ainalmauda.

5. Qoghamdyq kedergi

Búl kedergi, shyn mәninde, tildik ortanyng qanshalyqty ekeninen tuyndaydy. Qoghamda belgili bir tildik orta qanshalyqty bolsa, tilding qoldanymy da sonshalyqty degen sóz. Endeshe, tildik ortanyng aumaghyn qarastyru arqyly qoghamdyq kedergini de anyqtaugha bolady.Tildik ortanyng aumaghy retinde mynalardy atap ótemiz: memlekettik úiymdar, kommersiyalyq qúrylymdar jәne qoghamdyq úiymdar, BAQ. Tildik ortany jasaqtaytyn tilding eki týrli sipaty bar: auyzeki jәne jazba til, soghan sәikes qazaq tilining de qoldanym ayasy әr aluan boluda. Tilding atalmysh eki sipatyn qarastyru arqyly, búl mәsele boyynsha shynayy kóriniske kóz jetkizuge bolady.

Memlekettik úiymdar

Memlekettik tildi auyzeki qoldanu memlekettik úiymdarda túrmystyq dengeyde, odan qaldy әshekey retinde qoldanu keng taraghan; auyzeki qazaq tili sәlemdesumen, qyzmetshilerding ózara jekeley pikirlesuimen ghana shekteledi. Resmy otyrystarda júmys tili esebinde emes, sәlemdesu, kirissóz ben aqyrsóz retinde, memlekettik tilding atqarympazdyq ýderisi emes, әldebir rәmizdik keypi ghana qalyptasqan.  Memlekettik úiymdarda qazaqtildi azamattardyng bar ekendigine qaramastan, olardy sol tilde sóileuge iykemdeu, mindetteu nemese yntalandyru memlekettik dengeyde qarastyrylmaghan. Qazaqsha sóileuge mýddeli azamattardyng sózi audarmamen qamtylmaydy jәne ol resmy әri hattamalyq dәstýrge engizilmegen, tehnikalyq jaghynan ilespe audarma shtattyq kestemen jәne qúraldarmen qamtylmaghan.

Elde ýshtildi resmy baghyt jariyalanghanyna qaramastan, memlekettik úiymdar birtildi (orystildi) qoghamnyng ghana qajetin óteuge baghyttalghan. Sonyng nәtiyjesinde memlekettik qyzmettegi qazaqtildi azamattardyng óz tilin óz qyzmetine qoldanuy barghan sayyn tómendep, túrmystyq dengeyge qúldyraghan. Sonyng kesirinen memlekettik úiymdarda qazaqsha telesúhbat beretin adamdy tabu asa kýrdeli mәsele ekendigi basy ashyq. Óitkeni, qazaqtildi azamattar birtindep orystildige ainalu arqyly óz tilinde oiyn erkin jetkizu qabyletinen ajyrau qarqyn alghan. Osylaysha, memlekettik úiymdarda orys tilin bilmeytin adamgha qyzmet etu mýmkin emestigi barghan sayyn ornyghyp otyr. Búl ahual belgili bir monitoring pen baqylaugha úshyratylmaghandyqtan, betaldymen ketken.

Jazbasha sala boyynsha shalghaydaghy qazaqtildi eldi mekender men audandardan basqasynda ónkey orys tilining ainalymda ekeni dau tughyzbaydy. Alayda, múraghat ýshin jәne keybir tekserimderge bola isjýrgizimdi qazaqshagha audaru daghdygha ainalghan. Búl audarmashy ústau shyghynyn tuyndatyp, qazaqtildi qyzmetshilerge artyq jýk boluda, al audarma qaghazdar múraghat retinde saqtalatyn qúny bolmasa, eshbir resmy jazbalyq qúndylyqqa jaramauda. Sebebi, audaryndy isjýrgizimdik ainalymgha týspeytin әri isjýrgizimning ýderisin kórsetetin júmystyq qújat bolyp tabylmaydy. Sóitip, eldegi isjýrgizim ýderisine memlekettik tilding qatysy meylinshe azayyp, júmystyq múraghattar negizinen orys tilinde hattalghan.

«Is qaghazdaryn memlekettik tilge kóshiru» nauqany ózin ózi aqtamaytyn shara. Ol memlekettik úiymdardaghy jazbasha tildik ortanyng orys tilinde qalyptasqandyghyn, memlekettik tilde jazbasha ortanyng joqtyghyn kórsetetin aighaq bolyp otyr. Tildik ortanyng manyzyn týsinbegendikten, oghan qarabayyr jolmen kirisuden tuylghan túrpayy әreket sebep boluda. Nәtiyjesinde búl baghyttaghy әreketten eshbir tynghylyqty til damuy bayqalmay otyr. Onyng ýstine әli kýnge qanday qújat qay tilde jazylatyny, memlekettik qyzmetshi memlekettik tildegi qanday dengeydi mengeruge mindettiligi aiqyndalmaghandyqtan, atalmysh isting bәri qúzyry men mәrtebesi beymәlim audarmashygha jýktelgen. Sóitip, memlekettik til resmy júmys tili emes, audaryndy týrindegi jansyz múraghattyng shala ónimine ainaluda.

Memlekettik organdardyng blankalary birynghay orys tilinde basylady, әsirese, qarjy, salyq, qúqyq organdary búl kóriniste eshbir qymsynbaydy. Al, notarius sekildi jauapty mekemelerdi jasaqtauda memlekettik til talap etilmegendikten, iri qalalarda qazaqtildi is jýrgizetin notarius tabu mýmkindigi joqtyng qasy.

Biylikting sot, parlament bútaqtarynyng resmy tili orys tili bolyp tabylady. Memlekettik tilde sot ýderisin jatyq jýrgizetin sot tóreshileri tapshy. Qazaqtildi azamattardyng mýddesi audarma arqyly orys tilinde jýrgiziledi. Qazaqtildi deputattardyng ózderi deputattyq súraularyn atqaru biyligining ókilderi ýshin orys tilinde mәlimdeuge daghdylanghan jәne qoghamdy soghan kóndirgen.

Ishinara jekeley jýrgizilgen testileu qorytyndysyna nazar audarsaq: testileuge jergilikti atqarushy organdardan 1643 memlekettik qyzmetshining 1352-si, yaghny 82,2 % qatysqan testileu qorytyndysy boyynsha - olardyng 33,7%-nyng memlekettik tilde is jýrgize alatyny, 35%-nyng payyzynyng is jýrgizuge mýmkindigi bary, 20,3%-nyng is jýrgize almaytyndyghy, 11%-nyng tildi mýlde bilmeytindigi anyqtaldy. Búl - jergilikti dengeyde, memlekettik tilsiz de memleketti basqaru mýmkindigining әbden ornyqqan kórinisi.

2005 jylghy aqparat boyynsha Almaty qalasyndaghy 66 joghary oqu ornynda oqityn 205 myng 657 studentting 39%-y ghana qazaq bólimderinde, 61%-y orys bólimderinde oqyghan. Búl bilim salasyndaghy el boyynsha memlekettik tildegi bilim beru jaghdayyn kórsetetin ahual. Bilim beru mekemelerindegi qazaq tilinde bilim men tәrbie alushylardyn, shyn mәninde, auyzeki jәne jazbasha qazaq tilin mengeru  jaghdayy asa tómen. Balalar óz oiyn qazaqsha bildire almaydy, búl әsirese, qazaqtildi qala balabaqtary men mektepterine tәn. Búl mәseleni qamtityn arnayy pәn joq. Alayda, orystildi balalar ýshin búl «Russkaya rechi» nemese «Rodnaya rechi» pәnderi arqyly jýzege asyp, orystildi balanyng sheshendik  jәne oilau qabyletin arttyru talaby qolgha alynghan. «Ana tili» atalatyn qazaq tiline baulugha tiyisti pәn búl ýdeden shygha almauda. Qazaqy búl pәn shәkirtterdi tek qana qazaqtildi әdeby shygharmalarmen tanysugha negizdelgen. Múnyng bәri sayyp kelgende, bilim beru salasyndaghy standart pen talaptyng búl saladaghy olqylyghyn kórsetip otyr.

Memlekettik úiymdar men mekemeler búqara aldynda BAQ arqyly negizinen orys tilinde qatynas jasaydy, qazaqtildi BAQtar búl jaghynan memlekettik úiymdardyng audarmashysy qyzmetin atqaruda. Tipti, jariyasóz (press-reliyz) ýstirtin, qatemen audaryla salady bolmasa kóptegen mekemelerde búqaragha arnalghan qújattar orys tilinde ghana taratylyp, qazaqtildi baspasóz talaby oryndalmaydy.

Qoryta kelgende, memlekettik úiymdar memlekettik tilding auyzeki jәne jazba salalaryn damytudy bylay qoyghanda, ony qalyptastyratynday orta bola almauda.

«Abay-aqparat»