Kommersiyalyq qúrylymdar

Qazaqstandyq kommersiyalyq qúrylymdar isterin birynghay orys tilinde jýrgizedi. Tipti, qazaqtildi azamattar qúrghan firmalardyng ózi orystildi qyzmetshini jaldap isjýrgizimdi oryssha jýrgizuge mәjbýr.  Al, sheteldik firmalar auyzeki til retinde óz tilderin qoldanyp, al isjýrgizimi - birynghay orys tilinde. Múnyng bәri sayyp kelgende, kommersiyalyq qúrylymdar men memlekettik sektor arasyndaghy qatynastyng tek qana orys tilinde birjaqty qamtylghandyghyn kórsetedi.

Qazaqstannyng memlekettik tilining ayasy ýshin auyzeki túrmystyq dengeydi aitpaghanda, biren-saran qazaqtildi qúrylymdardy qospaghanda, kommersiyalyq úiymdardyng ishki ortasyn aitpaghanda, olardyng qoghamdyq ortamen qatynasy boyynsha qazaq tiline arnalghan orta meylinshe tarylghan. Olardyng úiymdyq sharalary men merekeleri orys tilinde ne shet tilde ótiledi. Memleketke degen qúrmetti aitpaghanda, qazaqtildi azamattardyng qúqyghy kózbe kóz taptalyp jatady, әri olardyng bәrin orystildi azamattar retinde qabyldau daghdygha ainalghan.

Qazaqstandyq kommersiyalyq qúrylymdar ýshin qazaqtildi tútynushylar qúqyghy basty emes. Mysaly, әli kýnge deyin bankterde tútynushylargha arnalghan qazaqtildi blanktar joq, olar tútynushylargha orystildi kelisimsharttyng mәtinin ghana úsynady, kompiuterleri qazaq qaryptarymen әli kýnge qamtylmaghan.

Kommersiyalyq qúrylymdar

Qazaqstandyq kommersiyalyq qúrylymdar isterin birynghay orys tilinde jýrgizedi. Tipti, qazaqtildi azamattar qúrghan firmalardyng ózi orystildi qyzmetshini jaldap isjýrgizimdi oryssha jýrgizuge mәjbýr.  Al, sheteldik firmalar auyzeki til retinde óz tilderin qoldanyp, al isjýrgizimi - birynghay orys tilinde. Múnyng bәri sayyp kelgende, kommersiyalyq qúrylymdar men memlekettik sektor arasyndaghy qatynastyng tek qana orys tilinde birjaqty qamtylghandyghyn kórsetedi.

Qazaqstannyng memlekettik tilining ayasy ýshin auyzeki túrmystyq dengeydi aitpaghanda, biren-saran qazaqtildi qúrylymdardy qospaghanda, kommersiyalyq úiymdardyng ishki ortasyn aitpaghanda, olardyng qoghamdyq ortamen qatynasy boyynsha qazaq tiline arnalghan orta meylinshe tarylghan. Olardyng úiymdyq sharalary men merekeleri orys tilinde ne shet tilde ótiledi. Memleketke degen qúrmetti aitpaghanda, qazaqtildi azamattardyng qúqyghy kózbe kóz taptalyp jatady, әri olardyng bәrin orystildi azamattar retinde qabyldau daghdygha ainalghan.

Qazaqstandyq kommersiyalyq qúrylymdar ýshin qazaqtildi tútynushylar qúqyghy basty emes. Mysaly, әli kýnge deyin bankterde tútynushylargha arnalghan qazaqtildi blanktar joq, olar tútynushylargha orystildi kelisimsharttyng mәtinin ghana úsynady, kompiuterleri qazaq qaryptarymen әli kýnge qamtylmaghan.

Qazaqstanda jarnama men habarlandyrudyng týpnúsqasy men taratu ýderisi 100 % -gha derlik әueli orys tilinde jýzege asady, qazaq tiline audaru ekinshi kezekte ghana qolgha alynady. Osydan kelip, qazaqtildi jarnama jasaushy kәsipkerlik te atymen joq. Almaty qalalyq Tilderdi damytu basqarmasynyng mәlimetinshe, Almaty qalasyndaghy 200-den astam jarnama agenttikterining bir de biri qazaq tilinde jarnama jasamaydy. Sóitip, jarnama berushiler qazaqtildi tútynushylar mýddesin eskergendikten emes, til sayasatynda tuuy mýmkin daudan qashqaqtaghannan amalsyz týrde orystildi jarnamany ýstirt qazaqshalaumen shekteledi. Al, sauda oryndaryndaghy importtalatyn ónimderding 10%-y ghana qazaqsha japsyrmalar (etiyketka) men núsqamalardy (instruksiya) qamtidy, qalghany orys tilinde ne basqa shet tilderde.

Qoghamdyq úiymdar

Qazaqstandaghy qoghamdyq sektor tek qana orys tilinde kýn kórude. Qoghamdyq úiymdardy qarjymen qamtityn, tapsyrys jasaytyn donorlyq jәne halyqaralyq úiymdardyng barlyghy derlik tek qana orys jәne aghylshyn tilderinde qatynas jasaydy. Ishinara keybireui ghana konkurstardy qazaqsha habarlaghany bolmasa, negizgi sharalardyng barlyghy derlik oryssha ótedi, qazaqtildi tilmash tartylmaydy. Búl jәit qoghamdyq sektormen qatynas jasaugha tiyisti memlekettik organdar tarapynan baqylaugha alynbaydy. Nәtiyjesinde elde qazaqtildi azamattardyng belsenimi enjar, qoghamdyq-sayasy jәne әleumettik sharalar men nauqandardan tys, azamattyq qúqyqtaryn talap etu mýmkindigi tómen, qoghamdyq-әleumettik aqparatpen qamtu joqtyng qasy. Qoghamdyq ýderisten tildik orta arqyly shettetilgen qazaqtildi azamattar óz túrghysyn talap etetindey qogham mýshesi bolyp qalyptaspauda.

Úzaq jyldar boyy qoghamdyq kelisim iydeologiyasy jýrgizilgen Qazaqstanda qazaq emes etnostardyng qazaq tilin mengeruine qazaqstandyq orystardyng dengeyimen kóz jetkizuge bolady. Jekelegen zertteuler boyynsha, olardyng 0,7%-y ghana ýilerinde qazaqsha sóilesedi, 1%-y eki tilde qatynasady. Orystardyng orys tilin bilmeytini joq, biraq olardyng qazaqsha biletini 2% ghana. Búl jaghday qazaq tilining qoghamdyq kelisim faktory retinde qalyptaspay otyrghandyghyn kórsetedi.

Búqaralyq aqparat qúraldary

Eldegi qoghamdyq mәlimet kózine qaraghanda, (búl sala boyynsha resmy mәlimet nemese ghylymy zertteme joq) BAQ óndirisining qazaqshasy 10%-dan aspaydy, qalghany orys tilindegi ónimder bolyp tabylady da, olar qazaqshagha audarylyp beriledi. Búl ahual qazaqtildi BAQ-tardyng dengeyi qanshalyqty ekenin kórsetedi. Qazaqtildi BAQtar kýrdeli kiriptarlyqty bastan keshude, ony bylaysha atap ótuge bolady:

- qarajattyq kiriptarlyq; eldegi jarnamanyng 100%-y orys tilinde berilip, keybireui ghana qazaqshagha amalsyz audarylady, soghan sәikes qazaqtildi BAQtarda jarnamadan tabys tabu asa tómen; olardyng 90%-y memlekettik budjetke tәueldi;

- sayasi-iydeologiyalyq kiriptarlyq; qazaqtildi jurnalisterdi mamandyqqa dayarlaytyn oqu oryndarynyng kópshiligi qazirgi zamanghy jurnalistikany mengermegen, kenestik didaktikadan arylmaghan, totalitarlyq sanadaghy nasihatshylyqtan ada emes;

- biliktilik kiriptarlyq; qazaq jurnalisteri eski әdistemelik oqu jýiesimen, praktikany mengermegen kýii diplom alyp shyghuda, olar ózderining qoghamdyq missiyasyn kýnkórispen ghana shekteude, al orystildi jurnalister qomaqty tabys tabuda.

Qazaqstandaghy orystildi BAQ nysandary damyghan industriyalyq sipatqa iye, al qazaqtildi BAQ nysandary ylghy da damu jolyndaghy sipatta. Sayyp kelgende, Qazaqstandaghy qazaqtildi BAQtardyng bostandyghy jónindegi әngimeden góri, qazaqtildi BAQtardy qútqaru mәselesi payda bolyp otyr.

6. Tehnikalyq kedergi

Qazaq tilining zamandyq tehnikalargha sinispeui de basty kedergining biri boluda. Búl, әsirese, elektrondyq tehnikalyq salagha tәn jәit. Qazaqstangha importtalatyn barlyq túrmystyq jәne úiymdyq tehnikalardyng barlyghy derlik memlekettik tilge sәikestiligi qarastyrylmastan, tútynymgha týsude. Nәtiyjesinde eldegi milliondaghan úyaly baylanys tútynushylary qazaq tilindegi aqparattan tys qalyp keledi. Tiyisti organdar, eng bolmasa, qazaq tilining latyndyq volotuk (beyresmi, azamattyq qoldanysqa arnalghan uaqytsha әlipbi) núsqasyn da bekitu jóninde mәsele qoymauda.

Qazaq tilining elektrondyq kenistikti mengeru mәselesi kýrdeli kýide qalyp otyr. Eldegi elektrondyq sayttar men portaldar birynghay orys tilinde damuda, al memleketting qamqorlyghynsyz nyghang mýmkindigi joq qazaqtildi elektrondyq kenistikti iygeru salasy endi ghana qolgha alynuda. Memlekettik organdardyng barlyghy derlik elektrondyq aqparattaryn tek qana orys tilinde tynghylyqty taratuda, al qazaqtildi aqparat ónimderi jýrdim-bardym dengeyde. Naqty da jýieli týrde qazaq tilin elektrondau sayasaty әli qolgha alynbauda.

III. Qazaq tilining әdebiyettik sipatyn damytu jolyndaghy úsynym

Qazaq tiline tәn toqyrau jaghdayy qalyptasqan ahual, ony týzetuge baghyttalghan tótenshe sharalar qabyldaudy qajet etedi. Sharalardyng tez arada qabyldanuyn kózdey otyryp, qúzyrly memlekettik organdargha qoghamdyq orta tarapynan tómendegidey úsynymdar úsynylady.

1. Qazaq tilining әdebiyettik normasyn nyghaytu jónindegi memlekettik baghdarlama qabyldansyn. Búl baghdarlama myna baghyttar boyynsha monitoring jasaugha, zertteu júmystaryn jәne sәikes jobalardy  jýzege asyrugha baghyttalghany jón:

- tilding óndelimi;

- til qaghidasynyng qalpy;

- tilding túrlamy;

- til stiylining salalanuy;

- tilding әmbebaptyghy;

- tilding qoghamgha ortaq mindettigi;

- tilding auyzeki jәne jazbalyq ýlgilerin damytu.

2.     Qazaq tilining әdebiyettik normasyn nyghaytu maqsatyn jýzege asyru jolynda Tilbilim institutynyng negizinde «Anatil» memlekettik holdingi qúrylsyn. Búl holdingke atalghan baghdarlamany jýzege asyru mindettelsin.

3.     «Anatil» memlekettik holdingining qúramynda qazaqtildi termindi damytudy qolgha alatyn Terminologiyalyq zerthana ashylsyn. Búl zerthana ghylymnyng jәne ómirding barlyq salasy boyynsha terminderdi retteu men jasaqtau júmystaryn qolgha alsyn.

4.     «Anatil» memlekettik holdingining qúramynda onomastika mәselelerin sheshumen ainalysatyn qúrylym boluy kerek.Onyng kartografiya mәselelerine tikeley yqpaly bolarlyq qúzyrynyng da  bolghany jón.

5.     Árbir uniyversiytet janynda Terminologiyalyq ghylymy kenes qúrylyp, olar Terminologiyalyq zerthanamen tyghyz qatynasta júmys isteui kerek.

6.     Elektrondyq kenistikte qazaq tilin damytu maqsatynda «Anatil» portaly qolgha alynghany abzal. Búl portal qazaq tili boyynsha qoghamnyng súranysyna sәikes týrli tegin lingvistikalyq qyzmet kórsetumen ainalysqany jón.

7.     «Anatil» MH qúramynda әleumettik lingvistika salasyn qamtityn qúrylym jasaqtaluy kerek, ol tildi damytu jolynda zandama, әleumettik zertteu, monitoring, sonday-aq, tildik ortany damytu mәseleleri sekildi manyzdy baghyttardy qolgha alugha әleueti boluy tiyis.

8.     «Anatil» MH qúramyna, sonday-aq, qazaq tili boyynsha testileu ýderisin qamtityn qúrylymnyng da engeni maqúl.

IV. Qazaq tilin memlekettik mәrtebege sәikestendiru jolyndaghy úsynym

1. Qazaq tilin memlekettik mәrtebege sәikestendiru boyynsha Konstitusiyanyng 7-babynyng 2-tarauy «Memlekettik úiymdarda jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda orys tili resmy týrde memlekettik tilmen qajetti jaghdayda teng qoldanyluy mýmkin.» týrinde ózgertilip bolmasa «Memlekettik til turaly» arnayy zang qabyldanghany jón.

2. Zandama talabyn jýzege asyru ýshin «Qazaq tilin memlekettik mәrtebege sәikestendiru»  jónindegi memlekettik baghdarlama óz aldyna bekitilgeni maqúl. Búl qazaq tilin memlekettik úiymdar men mekemelerding barlyq júmys ýderisi men olardyng kommersiyalyq qúrylymdarmen, qoghamdyq  úiymdarmen jәne Qazaqstan aumaghyndaghy ózge de sheteldik aluan úiymdarmen qatynas qúraly retinde qalyptastyryp, nyghaytuyn jýzege asyrudaghy basty qújat boluy kerek.

3. Baghdarlamany jýzege asyratyn Uәkildik organ tiginki baghynystaghy barlyq jergilikti memlekettik tildi damytu basqarmalaryn qúramyna engizgen Til komiyteti tikeley ýkimetke nemese Preziydent apparatyna qarasty Ishki sayasat departamentine qarauy kerek.

4. Memlekettik tildi damytu men eldegi ózge diasporalar tilin qorghau mәselesi Ishki sayasattyng ajyramas bóligi bolyp tabyluy qajet. Qazaq tilining kәzirgi jaghdayy eng aldymen orys tilining dengeyimen tenestirilui alghashqy maqsat etip qoyyluy kerek. Búl sayasattyng negizi qalyptasqan birtildilikti (orystildilikti) ózara kiriginki qostildilikpen auystyrudy qamtuy qajet. Ózara kiriginki qostildilik - qazaqtildi qyzmetshige keminde orys tilining auyzeki tómengi dengeyin úghu, al, orystildi qyzmetshige keminde qazaq tilining auyzeki tómengi dengeyin úghudy mindetteu arqyly ekijaqty birynghay tildik týsinistikke jetkizetin eng tómengi satylyq shart. Búl - memlekettik tildi memlekettik dәlizge engizudegi alghyshart bolyp tabylady.

5. Memlekettik dәlizdegi tarylghan qazaq tili ýshin tildik orta, qazaqtildi qyzmetshining qúqyghynyng búzylu aighaghy retinde moyyndalyp qoymay, memlekettik rәmizding biri sanalatyn memlekettik tilding mәrtebesining ayaqqa basyluy retinde tanyluy kerek. Sondyqtan da әrbir otyrys, jinalys pen forumdar memlekettik tilsiz ótuin zandy búzu retinde tanylatynday, zandamalyq ózgerimder men tolyqtyrymdar qabyldanuy kerek.

6. Memlekettik tildi damytu belgili bir dәrejede qoghamdyq qúndylyqqa ainaluy kerek. Ol ýshin qazaq tiline degen janashyrlyq qoghamdyq taraptan tuylatynday sharalar úiymdastyrylyp, qoghamdyq jobalardyng atqaryluy memleket pen kommersiyalyq taraptan qoldaugha ie boluy qajet.

7. Árbir memlekettik, kommersiyalyq, qoghamdyq úiymdardyng memlekettik tildegi aqparat óndiru qabyleti baqylanatynday sharalar jasaluy kerek.

8. BAQ-tardaghy qazaqtildi ónimge degen talap aiqyn da joghary bolatynday kórsetkiler (indikatorlar) belgilenui kerek jәne sol boyynsha túraqty monitoring jasaluy tiyis.

9. Árbir jogharghy oqu ornynyng qazaqtildi ónim óndiru qabyleti ondaghy oqytushylar әzirlegen oqulyqtar men әdebiyetterding sany men sapasy arqyly ólshengeni maqúl. Al, әr mekteptegi oqushynyng qazaq tilin mengergendigi sol tildegi auyzeki oy bildiru dengeyi men jazu qabyletimen tekserilgeni jón.

Atalmysh saraptamalyq bayan qoghamdyq taraptan jasalghan qújat retinde memlekettik tildi damytugha baghyttalghan memlekettik shara qabyldaugha negiz bolatynday bastama bolyp tabylady. Atalmysh bayan 2009 jyly Memlekettik tildi damytu Preziydenttik qorynyng qoldauymen kitapsha retinde basylyp shyqty.

Búl qújattyng búdan bylay jyl sayynghy jasalatyn núsqalary barynsha naqty jәne aiqyn kórsetkiler (indikator) boyynsha qazaq tilining ahualyn baghalaugha arnalatyn shara josparlanuda.

2009 jyl. Nauryz.

Bayandy «ELALQA» qoghamdyq saraptamalyq kindigi әzirledi, jeetkshisi -S.Erghaliy

Bayandy bekituge qatysqan úiymdar:

«Últ taghdyry» respublikalyq qoghamdyq birlestigi, Almaty

«Últ taghdyry - Astana» qoghamdyq birlestigi, Astana

«DemOrda» qoghamdyq qory, Astana

«Arda» qoghamdyq birlestigi, Aqtóbe

«Anatil» qoghamdyq birlestigi, Aqtóbe

«Detar» qoghamdyq birlestigi, Qyzylorda

«Saylaushylar odaghy» qoghamdyq birlestigi, Qyzylorda

«Mәrtebe» qoghamdyq qor, Qyzylorda

Sony

«Abay-aqparat»