Órkeniyetti elde "Elge qyzmet etu" degen - júmys istep, salyq tóleumen ólshenedi
"Sen ózing elge qyzmet etu ýshin ne istedin?" degen saualdy әr pikirtalasta bir-birine qoyatyn azamattardy kóp estip jýrmin. Jalpy, bizding qogham auru qogham. Býkil órkeniyetti elde "Elge qyzmet etu" degen týsinik júmys istep, salyq tóleumen ólshenedi. Qanday әri qay salada júmys isteytining manyzdy emes. Bastysy enbek etushi әri salyq tóleushi bolsang barlyq qúqyghyng qorghalady. Barlyq azamatpen tensin!
Bizde adam enbegining qúny joq. Qarapayym múghalim ne dәriger bolyp, enbek etip, salyq tólep otyrsang konkretno aitqanda sen Qazaqstanda eshkim emessin. Ty prostoy vrach. Vot y vse! Ty prostoy prepodavateli! Al, auylda júmys isteseng voobshe jaghdayyng qiyn. Shekennen qarap sóilesedi. Adamdar bir-birimen qyzmeti men mansabyna qarap qatynas qúrady. Bastyqty syilaydy. Ózinen tómendi basynady. Ózgeshe oy aitqan azamatty "Sen ózing elge ne istep edin?" degen súraqqa alady. Eger jay múghalim ne dәriger bolsang sen elge qatysty syny oy aitugha qúqyghyng joq adam sekildisin. Sebebi, sen múghalimsin, santexniksin, shofersyn. Ty nikto voobshem! Sen aita alatyn әngimening shegi bar! Voot, Astanada bir mekemening basshysy, ne atyng elge tanymal әnshi bolsang onda el turaly aitqan sózindi únamasa da tyndaydy. Myqty biyliging bolsa tupoy birdeneni quyp otyrsang da amal joq tyndaydy. Besiktegi balanyng ózi kýlmeytin anekdot aitsang bәri kóniling ýshin qarqyldap kýledi. Sebebi, sende biylik bar. Biylik bar, ataq bar demek el turaly aitugha da qúqyghyng bar. Prostoy júmystaghy qazaq bolsang sening pikiring men oiyna qol qoyghany bar. Tipti aitatyn sózine deyin jazylmaghan zanmen shekteu bar.
P.S. Jalpy, býkil órkeniyetti qogham adam sekildi jolmen ketken. Kommunisterding tәrbiyesin alghan bizding qoghamnyng diagnozy "auru qogham".
Bauyrjan Serikbaydyng facebook paraqshasynan
Abai.kz