Telefon shyryldady. Kóterdim. "Týrkistan" gazetindegi әriptes inim Kólbay eken. Aman-saulyqtan son:
- Qaltay Múhamedjanov turaly maqala jazasyz ba? - dedi tapsyrma bergendey synay tanytyp. Oilanyp qaldym. Qalaghannyng qalamynan shyqqan tuyndylardyng mazmún-maghynasyn tәspidey tizip, tәptishtegennen ne útam? "Bóltirik bórik astynda", "Qúdaghy kelipti", "Quyrdaq dayyn", "Ózime de sol kerek" siyaqty komediyalary men "Jat elde", "Biz perishte emespiz", Sh.Aytmatovpen birigip jazghan "Kóktóbedegi kezdesu" atty aidarynan jel esken piesalary óz zamanynda baghasyn alyp qoyghan. Qaytalap qaytem. M.Gorikiyding "Toghysharlar", S.Ayniyding "Qúldar", Aybekting "Kiyeli han", A.Qahardyng "Auru tister", Sh.Aytmatovtyng "Ana-Jer-Ana", "Armanym Áselim" piesalary men "Aq keme" povesin, sonday-aq Shyghys klassikasy "Myng bir týn" sekildi shyrayly shygharmalardy audaryp, qazaq oqyrmandaryna qauyshtyrghan enbegi úshan-teniz. Onyng bәri kóziqaraqty oqyrmangha mәlim. Odan góri oiyma ot tútatyp, estelik jazghanym dúrys shyghar dep topshyladym.
Oily dýniyesimen oqyrmandardyng meyirin qandyrghan Qalaghang edi-au! Alla Taghalanyng túla boyyna túndyrghan ruhany baylyghyn adamzatqa syilap ketken aituly túlgha.

BÝIENBAY DESE BÝIREGIM BÝLKILDEYDI

Telefon shyryldady. Kóterdim. "Týrkistan" gazetindegi әriptes inim Kólbay eken. Aman-saulyqtan son:
- Qaltay Múhamedjanov turaly maqala jazasyz ba? - dedi tapsyrma bergendey synay tanytyp. Oilanyp qaldym. Qalaghannyng qalamynan shyqqan tuyndylardyng mazmún-maghynasyn tәspidey tizip, tәptishtegennen ne útam? "Bóltirik bórik astynda", "Qúdaghy kelipti", "Quyrdaq dayyn", "Ózime de sol kerek" siyaqty komediyalary men "Jat elde", "Biz perishte emespiz", Sh.Aytmatovpen birigip jazghan "Kóktóbedegi kezdesu" atty aidarynan jel esken piesalary óz zamanynda baghasyn alyp qoyghan. Qaytalap qaytem. M.Gorikiyding "Toghysharlar", S.Ayniyding "Qúldar", Aybekting "Kiyeli han", A.Qahardyng "Auru tister", Sh.Aytmatovtyng "Ana-Jer-Ana", "Armanym Áselim" piesalary men "Aq keme" povesin, sonday-aq Shyghys klassikasy "Myng bir týn" sekildi shyrayly shygharmalardy audaryp, qazaq oqyrmandaryna qauyshtyrghan enbegi úshan-teniz. Onyng bәri kóziqaraqty oqyrmangha mәlim. Odan góri oiyma ot tútatyp, estelik jazghanym dúrys shyghar dep topshyladym.
Oily dýniyesimen oqyrmandardyng meyirin qandyrghan Qalaghang edi-au! Alla Taghalanyng túla boyyna túndyrghan ruhany baylyghyn adamzatqa syilap ketken aituly túlgha.

BÝIENBAY DESE BÝIREGIM BÝLKILDEYDI

Qalaghana degen qúshtarlyghym, tәntiligim men yntyzarlyghym on jeti jasymnan bastaldy. Mektepti bitirgesin Otyrar audandyq halyq teatrynda әrtis bop istedim. Mәdeniyet bólimining mengerushisi Kómekbay Músaev bir jylda tórt spektakli qoydy. Sonyng biri - Qaltay Múhamedjanovtyng "Quyrdaq dayyn" komediyasy. Áueli kóp kórine bermeytin Bolattyng rólinde oinadym. Sosyn "Jaratqan jaqsylyqqa bastap jýr me, týsimde qyzyl týlki soyyp jýrmin!" dep spektakliding basynan ayaghyna sheyin әndetip jýretin basty keyipker Erejepting rólin maghan berdi. Quaqy sóz, qunaqy qimylmen jәdigóiding beynesin shygharu onay bolghan joq. Jaspyz ghoy. "Osynshama sóz ben oinaqy әreketterdi qalay tapqan?" dep tanyrqaytynmyn. Odan keyin student kezimde oida joqta "Qazaq әdebiyeti" gazetining qyzmetkerlerimen kezdesuge bara qaldym. Oi, quanghanym-ay! Alghash ret Qaltay aghany tiridey kórdim. Tay jarysqa qatysqan balalar sekildi kileng shiykili-pisili student-aqyndar óleng oqydy. Jýregim dýrsildedi. Jyr-jarystan qalay qalam? Biraq qoyny-qonyshymda dayyn óleng joq. Sonda da súranyp sahnagha shyqtym. Qaltay aghanyng "Quyrdaq dayyn" komediyasyndaghy eng kýlkili túzdyqty tústarynan ýzindini jatqa oqydym. Basqany qaydam, Qalaghang mәz:
- Syqaq jazasyng ba? - dep súrady.
- Jazam! - dedim.
- Oqyshy! - dedi. Oqydym. Jatqa.
- Osy ólendering qazir ózinde bar ma? - dedi.
- Joq! - dedim.
- Onda erteng redaksiyagha әkel. Kelistik pe? - dep shegeledi. Apardym.
Bir aptadan song "Qazaq әdebiyeti" gazetining songhy betindegi "Býienbaydyng púshpaghy" atty әzil-ospaq aidarynda jariyalandy.
Satiramnyng kindigin Ospanhan Áubәkirov, al túsauymdy Qalekeng kesti.

KÓZ JASY

Erjettik. Eseydik. Taghdyrdyng búiyrtqany shyghar, kýnderdin-kýninde Qalaghang sayasiy-satiralyq "Ara-Shmeli" jurnalyna Bas redaktor bop kele qaldy. Men o kisining orynbasary - jauapty hatshymyn. Qaltay aghagha újymdaghy jurnalister qolqa saldy.
- Sizding ataq-abyroyynyz bar. Joghary jaqqa baryp... "týie súrasan, bie beredi" bes-alty pәter súranyzshy. Qúryghanda bir-eki ýy beretin shyghar, - dedik.
- E-e, púshaymandarym-ay, el-júrttyng sózi eleuishke su qúighanday bop túr ghoy qazir, - dedi de samayyn sipady. Kóp úzamay Ortalyq partiya komiytetine iydeologiya hatshysy bolyp kelgen Ózbekәli Jәnibekov "Dәuir" baspasynyng mәjilis zalynda búqaralyq aqparat qúraldarynyng ókilderimen kezdesti. Lauazymdy baspasóz basshylary birinen keyin biri shyghyp, jattandy oi-pikirlerin ortagha salghansydy. Kezegi kelip, minbege kóterilgen Qaltay agha:
- Ózeke, - dedi baysaldy keyippen, - "Ara-Shmeli" jurnalynda qyzmet isteytin qyruar jurnalisting kóz jasyn jinap em, eki bótelke boldy. Sony esiginizding aldyna tógeyin dep em, siz tayyp jyghyla ma dep tókpedim. (Júrt kýldi). Jurnalister jarqyn jýzben júmys isteu ýshin eng birinshi baspana kerek. Bizde Qajytay Iliyasov degen felietonist... Ózi osynda otyrghan bolu kerek. Qajytay, barsyng ba? (Ol ornynan atyp túrdy). Osy Qajytay ýy súrap aryz jazghanda Stalin marqúm tiri eken. (Júrt du kýldi).
Maydan qyl suyrghanday aryz-shaghymdy da aita biluding ýlgisi ghoy búl. Arada apta ótpey-aq Qajytay eki bólmeli jana ýiding kiltin ústady hәm bir bólmeli búrynghy pәteri ózine qaldyryldy.

QALTAY AGhANY QABYLDADYM

Ádette Qalaghang siyr sәskede júmysqa soghady da, jurnaldyng ony-múnysyn ornyna qoyyp rettegesin qaytyp ketedi. Sony bilip alghanbyz. Bir kýni týsten keyin Qalaghang tyghyz sharuamen redaksiyagha soghyp meni izdese... Joqpyn. Ekinshi kýni izdeydi. Joqpyn. Ýshinshi kýni súrastyrsa, taghy da tabylmay qalghanmyn. Sonda Qaltay agha qabyldau bólmesindegi hatshy qyzgha:
- Ay, Aynash, - depti, - jauapty hatshygha aitynyzshy. Erteng qoly tiyse, saghat ýshte meni qabyldasynshy!..
Ony estip ishek-silemiz qatty. Bir-aq sózben talay nәrseni anghartqan agham-ay...

TAMTYGhY QALMAGhAN TAUYQ

...Týrkistannyng 1500 jyldyghyna baylanysty "Asar" qoryn qúramyz dep Qaltay Múhamedjanov, Sherhan Múrtaza, Kamal Smayylov, Ómirzaq Aytbayúly, taghy basqa ziyaly qauym ókilderi bas qosty. Dastarqangha qara uyldyryq, qyzyl uyldyryq keldi. Sher-aghang qarap otyrmay Qaltay aghany qajady:
- Qalagha, osy qara ikra men qyzyl ikranyng aiyrmashylyghy nede? - dedi. Sol sәtte professor Qúlbek Ergóbekting tili qyshyp:
- Qyzyl ikra jesenizder, jengemizdi qanaghat tútyp ýilerinizge qaytasyzdar. Qara ikra qaujasanyzdar, qatyn izdep, qanghyp ketesizder! - dedi qasy sóilep. Sonda Qaltay agha:
- Oh, aitqyshym-ay, - dedi múrnyn mayystyra sipap qoyyp, - osy shirkinderdi sheshesimen qosyp jútsam da maghan týk әser etpeydi.
Dastarqanda otyrghan ashqaraqtau bir oqymysty kisi pisken tauyqty tútastay tarelkasyna salyp ap, qúiryghynan moynyna sheyin parshalap jegenin angharghan Qaltay agha qaghys jibermey:
- Áy, jolbarysym-ay, osy tauyqtyng qorazdan keyingi qyzyghyn ózing kórdin-au! - dedi.

MAYMYL NEGE DAMYMAY QALGhAN?

"Sheshen sóileu men sheber jazudyng arasy jer men kóktey" dep ózi aitqanday, sheshendik pen sheberlikti teng ústaghan aghanyng keyde sherli, keyde shejireli, endi birde ezu jighyzbaytyn әngimelerining jelisin búzbay, diktofongha jazyp almaghanyma ókinem.
Úshan-teniz bilimpazdyghyna, әsirese auyz әdebiyeti ýlgisindegi әserli әngimelerine auzymyzdy ashyp, kózimizdi júmyp tanyrqasaq, o kisi "Ábish - fenomen ghoy!" dep Kekilbaev inisine tәnti bop otyrady da әngimesin әri qaray órbitedi:
- Mekteptegi aghaylarymyz "Adam maymyldan jaratylghan!" dep oqytty. Biz biraq oghan sene bermeytinbiz. Nege? Adam - maymyldan artyq. Aqyl-oy iyesi. "Al maymyl nege damymay qalghan?" dep oilaytynbyz. Keyinirek kitaptardy paraqtasaq, búl turaly talay ghalymdar talasqan kórinedi. Sonau 1925 jyly din iyesi Vvedenskiy aitypty: "Biz maymyldan shyqtyq" degen kózqarastyng ornyghuyna sonshalyqty qúshtar emespin. Sizder, materialister, tuysqandarynyzdyng kim ekenin jaqsy bilesizder" dep, olardy maymyldardyng qataryna qoyghan ghoy. Sol tústa Lunacharskiy bylay depti: "Áu basta hayuannan jaratylyp, aqyl-oyynyng arqasynda adam dәrejesine kóterilgender artyq pa, әlde Alla Taghalanyng jaratqan pendeleri qaytadan hayuangha ainalyp jatsa, solar artyq pa? Bilmeymin, әiteuir Vvedenskiy aitqanday adamdardy andarmen tuystyryp jatsa, hayuandargha obal-aq", - depti.

MILLION DOLLARDAN BAS TARTQAN SÚLU

Orystyng әigili әrtisi Yuriy Nikulinning Mәskeudegi ónerin týrik syqaqshysy Áziz Nesin ekeui qatar otyryp tamashalaghan. El eki saghat boyy ezu jimay, qyran-topan kýlkining astynda qalghanda Áziz Nesin eng bolmasa bir ret te jymimapty. Álemge әigili әzilkeshten sonyng sebebin Qaltay agha súraghanda:
- Sizder úsaq-týiekke kýletin eng baqytty el ekensizder, bizder әli onday dәrejege jetken joqpyz! - depti.
Keyinirek Qaltay agha Ystambúldaghy Áziz Nesinning ýiinde qonaqta bolghanyn әngimeledi. Jaryqtyq Áziz bey jany qalmay zyr jýgirip, býkil ýy sharuasyn ózi atqarghanyn bayqapty. Tipti esigining aldyndaghy eshkilerin de ózi sauyp jatqanyn kórgende:
- Sizding qolynyzdan kelmeytin sharua joq eken-au! - dep kótermeley sóilese:
- Mening qolymnan bir-aq nәrse kelmeydi, - depti de júmbaq kýiinde sózining sonyn jútyp qoyypty. Sәl ýnsizdikten keyin:
- Mening qolymnan bala tuu ghana kelmeydi! - depti.
Ystambúlgha barghan taghy bir saparynda Týrkiyanyng óner júldyzy Fatima Gerek degen biykesh Qaltay aghany ýiine shaqyrypty.
- Oipyrmay, shartarapty sharlap jýrip múnday súlu әiel kórmedim! - dedi aghamyz tamsanyp. - Súlulyghy sonday, bir qasyq sumen qylq etkizip jútyp qoyghyng keledi. Ózining taghdyry da qyzyq. Ákesi erte qaytys bolypty. Jastayynan jetim qalyp, jadau-jýdeu kýn keshken. Eki-ýsh eshkisin sauyp, sonyng sýtin satyp kýn kórip jýrgen kezinde Amerikanyng bir kinostudiyasy basty rólde oinaytyn týrikting jas súlu qyzyna konkurs jariyalapty. Jenimpazgha - 1 million dollar! Sol synaqta 16 jastaghy Fatima Gerekting baghy janyp, Amerika kinosyna týsetin bolghan. Ony býkil baspasóz sýiinshi súraghanday quana jarnamalap, bir-aq kýnde aty-jóni mәshhýr bolghan. Alayda jarty aidan song Týrkiyanyng kýlli baspasózi "Fatima Gerek million dollardan bas tartyp, kinogha týspeytin boldy!" dep jarysa jazghan. Sebebin súraghan jurnalisterge "Men negrding erkegimen tósek qatynasynda boluym kerek eken. Týrik Analarynyng abyroyy men namysy ýshin bas tarttym" dep jauap qayyrghan. Múny estip qúlaqtanghan Týrkiya Preziydenti jas qyzdy qabyldap, oghan 5 million dollar syilaghan. Keyinirek jeke kinostudiya saldyryp bergen. Mine, últ mýddesi ýshin jasalghan úlaghatty tirlik!
Redaksiyada isteytin Qajytay, Toqtarhan, Tolymbek bәrimiz baysaldy әngimege basymyzdy shayqap tanyrqadyq.

TOP ShENGEL

Emenning qarsy bitken bútaghynday er minezdi Qajytay aghamyz bir syqaqshynyng jarty jol jatypatar ólenin úsyndy. Oqydym.
Aghamyz jýr jaylauda jylqy baghyp,
Mesbay shyqpaydy ýiinen jyltyng qaghyp.
- Mynau әnsheyin әljuaz dýnie ghoy, - dep em, Qajeken:
- Solayy solay, ózim de bilip túrmyn, kәriya. Qol qoya salshy, aty-jóni tanyla bersin, - dep qolqalady. Jauapty hatshy retinde qolymdy qonjityp, Qalaghannyng aldyna apardym. Ol kisi kóz jýgirtti de:
- Áy, Kóben-ay, Kóben-ay, (meni solay ataytyn) kórmeysing desem, kózing bar. Kókjasyq dýniyege kózindi júmyp qaraghanyng ne? - dep keyidi de, kósilip әngimege kóshti. - Shirkin, qazaqtyng qara ólenderi-ay!
Kókalanyng ýiiri kól ainalsyn,
Janyng shyghyp bara ma, kóz baylansyn.
Mine, ólen! Mine, әdepti әdebiyet!
Esik aldy top shengel,
Top shengelge kelseng kel.
Top shengelge keluge,
Ózine ózing senseng kel.
Bir qaraghanda astarynan mahabbattyng anqyghan iysin sezesing be? Sezesin. Al osy shumaqty búrmalap, satirany top shengelge tenesek, "shengelge" ózine-ózi sengenderding kelgeni dúrys, - dedi.
Toqsanynshy jyldary "top shengel" sekildi "Ara-Shmeli" jurnaly naryq qyspaghyna baylanysty shyqpay qaldy. Qatty uayymdaghan Qalaghannyng auzynan "Ara" jabylghany - qazaq satirasynyng qara jamylghany" degen qanatty sóz qaldy.

DII JETEKTEGEN DRAMATURG

Erterekte Qalmahan Ábdiqadyrov audarghan "Myng bir týn" hikayasy bar-joghy tórt tom ghana dep oilaytynbyz. Qaltay aghanyng deregi boyynsha onyng úzyn-yrghasy 210 tom eken. Arab elderinde sonyng yqshamdalghan segiz tomy mektep oqushylary ýshin hrestomatiya ýlgisinde úsynylghan. Qalaghang sol segiz tomnyng tórteuin audaryp ýlgerdi. Men sol arab ertegisining jelisimen 1991 jyly Qalaghang turaly parodiya jazdym. Mine sonyng yqshamdalghan núsqasy...
...Myng ekinshi týn. Tang atty. Shahrizada tósegine jatty. Kelesi keshte:
- Ei, úly baqytty patsham! - dedi Shahrizada. - Endi sizge Qaltay qojanyng Diidan qalay qútylghany turaly hikaya aitayyn.
Jaratqan jappargha shýkirshilik etken Qaltay qoja mandayyn sәjdege tiygizip, namaz oqymasa da sono-o-ou Mekke, Mәdiynege baryp: "Lә illaha illalla, Múhammed rasulalla. Músylmanmyn rasynda!" dep Qúdaygha qúlshylyq qyldy da, tәbәrik retinde bir qúmyrany qúshaqtap, Almatydaghy ýiine qaytty. Kýnderding kýninde "Qu qúmyranyng ishinde ne bar eken?" dep oilady. Kózi qyzyghyp, kózening qaqpaghyn ashyp edi, alpamsaday Dii atyp shyqty da, Qaltay qojanyng ayaghyna jyghylyp, jalbaryndy:
- O, Sýleymen payghambar! Sizge jolyqtyrghan Alla Taghalagha bú jalghanda razymyn. Ámirinizge qúldyq!..
- Ghafu etiniz, men Dәuitúly Sýleymen payghambar emes, Qaltay Múhamedjanovpyn.
- Qoyynyzshy, siz shynymen Sýleymen payghambar emessiz be?
- Ótirik aityp óle almay jýr deysiz be? Payghambar emes, dramaturgpin.
- E-e, endeshe týsinikti, - dedi Dii. - Payghambar bolmasan, onda jetken jering osy. Qazir qazyqtay qaghamyn da...
- Dii-au, kýnәm ne? Qúmyradan qútqarghanym ba? Onsyz da kórgen qúqayym az ba edi, Qúday?!
- Qaltayjandy shoshytqan qanday qúqay? - dedi Dii.
- Ol ózi úzaq hikaya. Múrsat berseniz qysqasha bayandayyn.
...Erinbegen etikshi, jalyqpaghan jazushy bolghan zamanda Áljappar aghamyzdyng bir kitaby Jazushylar odaghynda talqylandy. Mәsele bireu: onyng shygharmasy memlekettik syilyq beruge layyq pa? Jaryqtyqty jýndey týtip, kiyiz basqanday tepkilep qarsy shyghayyn dese - qalamgerding bәri qaymyghady.
- Myna kitapqa syilyq beruge bola ma? - dedi Ghabit Mýsirepov.
- Bolady! Biraq syilyqty Áljekenning kitabyn erinbey-jalyqpay oqyp shyqqan adamgha beru kerek!" dedim. Sol sol-aq eken, sonyma shyraq alyp týsti. Ayypqa búiyrmanyz, siz sol Áljekeng jibergen Dii emessiz be?
- Doghar! - dep doldandy qara dәu, - Dii ústap, Dii júmsaytynday qazirgi jazushylardyng qaybir qauqary bar? Osy ma qúqayyn?
- Men ne kórmedim, Dii agha! Shoqparyn sýiretken Shona pirәdar: "Oybay, kitabymdaghy qylyshtay ótkir qyrshanqy sózderdi Qaltay úrlap alyp, ózining komediyasyna paydalandy!" dep qara aspandy qaq aiyryp attan salghasyn, Jazushylar odaghynda mening mәselem qaraldy. "Sóz úrlagham joq!" desem, senbeydi. "Nan ústayyn, Qúran ústayyn, Shóke, sizden sóz úrlasam, basqan izim artymda qalsyn!" dep qarghansam da qaramaydy. Amalym tausylyp, aqyrghy uәjimdi aitugha mәjbýr boldym. "Shonadan sóz úrlaghansha, soqyrdan kóz úrlaghanym artyq!" dedim. Bitti! Dau shyqty.
Taghy bir qúqaydan qútylghanymdy aitayynshy. Kórer jaryghym bar eken, Brejnev degen patshanyng túsynda bizding bir úlyq basymdy almaday qaghyp ala jazdady.
- Dikildemey, tigisin jatqyzyp sóilegen pendening janyn úlyq ta almaydy, býlik te almaydy. Seni shaqyrghan qay úlyq?
- Imashev! Qylyshyn qynabyna salmaytyn. Sol úlyq shaqyryp jatyr degesin, jazghan qúlda jan bar ma, qústay úshyp jettim. Ýstimnen ýlken aryz bar eken. Sózdi úlyq bastady:
- Ortalyq partiya komiyteti sizge ýlken senim bildirip, basshy oryngha iliktirdi. Al siz bolsanyz júmys uaqytynda slujebnyy mashinany pivnushkagha minip baryp, syra-pyra iship qaytatyn kórinesiz. Bú qalay? - dedi. Artymda - aryz, sheginetin jer joq.
- Sattar Núrmashevich! - dedim. - Ózime tór berdiniz, qolyma mór berdiniz, rahmet! Jayau jýrip tabany tozbasyn dep mashina berdiniz, rahmet! Al endi sol mashinamdy pivnushkagha minip barmaghanda, artynan iyterip baruym kerek pe?
"Kýlmeshan" kýlip jibergensin, mening de betime qan jýgirdi. Sau qalghanyma sadaqa berip, "tóbel tazgha - tórt tenge, oima tazgha - on tenge, qyrma tazgha - qyryq tenge" ýlestirdim.
Men kórmegen qúqay bar ma, Dii agha?!
- Bayqaymyn, basymdy shayqaymyn!- dedi Dii tanyrqaghanday. - Sóz saptauyna qaraghanda, qu bitkendi qualap, Diidy dualap, jyndy jetektep, shaytangha sharyq kiygizip, qajyryn qaytarghan Qaltaysyn-au, sirә?!
- Tifә, tifә! Siz Dii emes, әuliyesiz! Tamyrymdy tap bastynyz!..
- Ras pa? - dedi Dii kópshik qoyghangha kóterilip.
- Siz siyaqty qisynsyz ótirikti qiystyryp aita almaymyn. Imanday shynym!..
- Nemene mening sózime kýdiging bar ma?
- Áriyne! Basynyz órdey, keudeniz esik pen tórdey, tanauynyz ýngirdey, auzynyz apanday. Sonsha túlghanyzben quyqtay ghana qúmyragha syidy degenge kim senedi? Qisynsyz. Ayaghym salbyrap, aspannan týstim deseniz bir jón...
- Seni qalay sendirsem eken?
- Sóziniz ras bolsa, qúmyranyng ishine kózimshe kirip kórsetinizshi.
- Qazir...
Dii әp-sәtte bugha ainalyp, qúmyranyng ishine qúiynday úiytqyp sindi de:
- Sen endi senesing be! - dedi kýngirlep. Sol zamatta Qaltay qoja mórli tyghyndy qúmyranyng auzyna tygha qoyyp, tars bekitti. Jana ghana "Janyndy alam!" dep jalandap túrghan Dii beybaq bolyp, jalyna bastady:
- Aynalayyn, atajan! Qadirli Qalagha!..
- Endi jaryq dýniyeni úmyt, jarqynym! - dedi kaharyna mingen Qaltay qoja. Sen sekildi Diilardyng shashbauyn kóterem dep-aq sharshadym. Dýnie - kezek, endi ashsam - alaqanymda, júmsam - júdyryghymdasyn. Men seni búdan bylay búidaly týiem sekildi jetektep jýrem, bilding be?

EL ERIN SAGhYNADY

Jana jyl qarsanynda Qalaghana qanday syilyq úsynarymdy bilmedim. Ákem jaryqtyq dihan edi, tenkiygen-tenkiygen eki qarbyz berip jiberipti. Sonyng bireuin arqalap aghamnyng ýiine bardym. Farida jengem esik ashty. Qarbyzymdy as ýige aparyp, meyramymen qúttyqtadym. Jaryqtyq Qalaghan:
- Mynau bizding Syrdyng suyn iship ósken qarbyz ghoy! - dep elin saghynghanday emirene iyiskedi.
Oi, zulaghan zaman-ay! Qalaghannyng qaytqanyna da on jyl bolypty. Kózi tirisinde er elin saghynsa, qazir el erin saghynady.
"Sózding qysqasy, kolbasanyng úzyny jaqsy" ekenin jarty әlemge jariyalaghan Qaltay agha "Marksting myng bettik ýsh tom "Kapitalyn" atam qazaq ýsh-aq sózben bayaghyda aityp qoyghan" deytin.
1. "Ash bala toq balamen oinamaydy"
2. "Enbek etseng erinbey, toyady qarnyng tilenbey"
3. "Bay - baygha qúyady, say - saygha qúyady"
Qalaghannyng artynda qalghan qisapsyz múrasyn kózding qarashyghynday saqtaghan Farida jengem men el auzyndaghy eleuli әngimelerin súrastyryp, qúrastyryp, jinaqtap jýrgen aqyn Seyfolla Ospannyng enbekteri erekshe.
Últymyzdyng ústazyna ainalghan qogham qayratkeri Ózbekәli Jәnibekov zeynetke shyqqan song Qaltay agha turaly qyzyq oqigha aitqany esimde.
- SK-nyng iydeologiya hatshysy bolyp kelgen kezim, - dedi Ózaghan. - Bir mәsele boyynsha Qaltay Múhamedjanovqa qattyraq aitugha tura keldi. Shaqyrdym. Esikten ener-enbesten qabaghymdy shytyp, qatulana sóiley bastap em: "Oypyrmay, Ózeke-ay, týnde týsimde bir dәu qara tóbetke minip jýr edim, osyghan kóringen eken ghoy", - dedi. Qalay myrs etip kýlgenimdi bayqamay da qaldym. Adam әuselesin aitqyzbay tanityn psiholog qoy.
... Kýlkining qúdyreti-ay!

«Týrkistan» gazeti