Barshagha belgili, Ámirening atyn shygharghan Parij sapary 1925 jyly bolghan edi. Búl saparda әnshi 2-oryn men kýmis medalidy jenip, elge oljaly oralghan.
Sol kezde qazaq әnshisining Parijdi tәnti etkeni turaly kóptegen basylymdar jarysa aitty. «Parij aptalyghy» gazeti men «Le muzikli» jurnaly onyng siyrek kezdesetin talant ekenin moyyndap, «tughan elin sýietin, ghajayyp dauys iyesi» dep jazady. Al, Sorbonna uniyversiytetining professory Perno әnshining oryndauyndaghy «Qanapiya», «Aghash ayaq», «Jalghyz arsha», «Qos balapan», «Ýsh dos» әnderin fonografqa týsirip alady. Ataqty әnshining sheteldi tanghaldyruy osymen ayaqtalady. Sebebi, Parij saparynan keyingi mezi etken ýzdiksiz tekseruler, OGPU-ding qiytúrqy súraqtarynan son, Ámire kelesi jylghy Fransiya men Angliyadaghy turnege barudan bas tartady.

Barshagha belgili, Ámirening atyn shygharghan Parij sapary 1925 jyly bolghan edi. Búl saparda әnshi 2-oryn men kýmis medalidy jenip, elge oljaly oralghan.
Sol kezde qazaq әnshisining Parijdi tәnti etkeni turaly kóptegen basylymdar jarysa aitty. «Parij aptalyghy» gazeti men «Le muzikli» jurnaly onyng siyrek kezdesetin talant ekenin moyyndap, «tughan elin sýietin, ghajayyp dauys iyesi» dep jazady. Al, Sorbonna uniyversiytetining professory Perno әnshining oryndauyndaghy «Qanapiya», «Aghash ayaq», «Jalghyz arsha», «Qos balapan», «Ýsh dos» әnderin fonografqa týsirip alady. Ataqty әnshining sheteldi tanghaldyruy osymen ayaqtalady. Sebebi, Parij saparynan keyingi mezi etken ýzdiksiz tekseruler, OGPU-ding qiytúrqy súraqtarynan son, Ámire kelesi jylghy Fransiya men Angliyadaghy turnege barudan bas tartady.

Tәuelsizdik alghannan keyin jariyalanghan maqalalarda ÚQK múraghatynan alynghan Ámirening Parijde Mústafa Shoqaymen jýzdeskeni turaly hattama jariyalandy. Býkil ghúmyryn bir sәtte basqa arnagha búryp jibergen júmbaq jýzdesu turaly Ámire Qashaubaevtyng ózi bylay deydi.
«...1925 jyly mausym nemese shilde aiynyng birinde men barlyq últtyq respublikalardan jinalghan 14 aktermen birge Parijge bardym. Barghan boyda «Doriya» oteline ornalastym. Ekinshi kýni ýige Mústafa Shoqaev kelip, menimen әngimelesti. Ol Qazaqstanda bolyp jatqan jaghdaylardy súrady. Arasynda: «Ýkimet basynda kimder túr? Qazaqtar bar ma?» degen saualdar da qoydy. Men «bar» dep jauap berdim. Biraq olardyng kimder ekenin aitqanym joq, ol da menen súraghan joq. Sosyn ol mening bilimimdi súrady. Men oghan «eshqanday bilimim joq» dep jauap berdim. Ángime ýstinde ol Ahmet Baytúrsynov pen Mirjaqyp Dulatovtyng hal-jaghdaylaryn jәne nemen ainalysyp jýrgenderin súrady. Men: «Baytúrsynov Qyzylordada múghalim, al Dulatov әdebiyetpen ainalysyp jýr» dedim».
Mústafa Shoqay Fransiyanyng astanasyna Ámiremen birge barghan orys әnshileri Doliva-Sabotnasiy, Kovaleva, ózbek әnshisi Kary Yakubov pen biyshi Tamara Hanum, әzirbayjan әnshisi Shavket Mamedovterding basyn qosyp qonaq etkisi kelgen boluy kerek, barlyghyn meyramhanagha shaqyrady. Alayda olar әr týrli syltau aityp, barmay qalady. Tek, Ámire ghana shaqyrudy qabyl alady. Sol meyramhanada Mústafa Shoqay Ámirening qoyyn kitapshasyna Ahmet Baytúrsynúly men Mirjaqyp Dulatovqa sóz jazyp jiberedi. Ózi oqy bilmegendikten A.Baytúrsynov pen M.Dulatovqa jazylghan hatqa da bәlendey nazar audarmaydy. Alash kósemderine degen sәlemhattyng joghalyp ketkeninen de seziktenbeydi. Biraq, qaghaz joghalsa da, qaralau toqtamaydy. Toghyz jylgha sozylghan sergeldeng aqyry halqynyng qoshemetine bólenip ýlgermesten Ámireni nebәri 46 jasynda júmbaq jaghdayda opat qyldy. Dýniyeden ótken song da 40 jyldan astam uaqyt onyng aty atalmady. Tipti eki birdey ýkimet qaulysy shygharylsa da, Ámire Qashaubaevqa birde-bir eskertkish túrghyzylmady. Kerekti qarajat bólinip, 6 metrlik alghashqy núsqasy soghylsa da, eskertkishting oryny әli bos túr. 90-jyldary bәzbireuler әnshining qabirine qoyylghan qúlpytasty da kýl-talqan etip syndyryp ketipti. Osylay, oghan taghylghan sayasy aiyp eskertkish ornatugha da kedergi boldy. Ánshi janashyrlarynyng elde Ámirege eskertkish ornatu kerek degen endigi úsynysy da jerde qalyp qoymasa eken deysin. Óitkeni, alghashqy eki qadam da ayaqsyz qalghan. Al, әnshining múrajayyn ashu, eskertkishin ornatu, eng bastysy ómirine qatysty aqiqatty anyqtau - talassyz býgingi kýnning sharuasy. Búghan bastama da joq emes. «Strana y miyr» gazetining 2008 jylghy 4-qyrkýiekte jariyalanghan sanynda «ODIN V POLE VOIYN» atty maqalada әnshining jerlesi Qúmar Omarúlynyng kórmege qajetti kóptegen derekti jinap qoyghany aitylady. Demek, әuelden bastalghan isting jalghasy bar, tek qorytyndysy kerek.
Abyraly ónirining aqsaqaly, QR Halyq aghartu isining ústazy Q.Ghabdulinning aituynsha, «eskertkish túrghyzu jóninde Ýkimetting eki ret qabyldanghan qaulysy bolghan. Birinshisi - Qazaq ASSR Halyq komissariatynyng 1934 jylghy 19 qarashadaghy №540 búiryghy». Oghan sәikes, M.Áuezov atyndaghy Akademiyalyq teatrdyng alghashqy akteri retinde Ámirening eskertkishi osy ghimarattyng aldynda ornatylugha tiyis edi. Al, ekinshi qauly 40 jyldan song shygharylady. 1974 jyldyng 9-shildesinde mýsinshi Tatiyana Andrushenkonyng eskiyzi maqúldanyp, oghan 5 myng rubli bólinedi. Biraq is taghy da ayaqsyz qalady. J.Shәkәrim onyng sebebin «Fransiyagha baryp әn aitu saparynda alash ardageri Mústafa Shoqaydyng saghynysh dostyq qúshaghyna oranuy, ekeuining fotosuretke týsui, syrlasuy»,- deydi.
Ánshi dýniyeden ótken song jasalghan eng ýlken sharuanyng biri - Perno jazyp alghan әnderining óndelui. 1974 jyly Parij saparynan keyin arada 40 jyl ótkende Mәskeuden әnshining fonografqa jazylghan 7 әni tabylady. Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, muzyka zertteushisi Jarqyn Shәkәrim «Jalghyz arsha», «Simet», «Dudaray», «Bes qarager», «Ýsh dos», «Aghash ayaq» әnderin tehnikalyq óndeuden ótkizip, qaytadan kýitabaqqa týsiredi.

Ámirening ómiri

Ánshi 1888 jyly Semey oblysy, Abyraly ónirinde Degeleng tauynyng eteginde dýniyege kelgen. Ákesi Qashaubay kedey adam bolghan. Ámirening anasy Toyghan әnshi kisi bolghan. Al, ony ónerge baulyghan aghasy aqyn, әri dombyrashy Serik Tergeubayúly eken. Ol Birjan sal, Aqan seri, Jayau Músa, Tәttimbet syndy has talanttardyng jyr-kýilerin osy aghasynan ýirenedi.
Kóp úzamay Ámirening ataghy Semey qalasyna jetti. Onyng ýlken shygharmashylyq ómirge aralasuyna Qoyandy jәrmenkesine baruy, osy jerde Mәdy Bәpiyúly men Qaly Bayjanovty kórui әser etedi.
Ánshi 1914 jyly Abay Qúnanbaevtyng qaytys boluyna oray ótkizilgen eske alu konsertinde әn shyrqaydy. Ony erli-zayypty Qúljanovtar ótkizgen. 1921-24 jyly Semeyde qúrylghan «Es-aymaq» qazaq jastarynyng aghartu úiymyna mýshe bolyp, konsertterde óner kórsetip jýredi. 1924 jyly halyq ónerpazdarynyng bayqauynda bas bәigige ie bolady. Onyng ataqty Parij sapary osydan keyin bolghan edi. 1926 jyly Qyzylordada ashylghan qazaq drama teatryna qabyldanyp, әnshi-akter bolyp qyzmet etedi. M.Áuezovtyng «Enlik-Kebek» tragediyasynda Japaldyng rólin somdaydy. Osynda qyzmet ete jýrip, әnshi 1927 jyly Germaniyanyng Mayndaghy Frankfurt qalasynda ótken halyqaralyq muzykalyq kórmesine qatysady. 1934 jyly Qazaq muzykalyq teatryna (qazirgi Abay atyndaghy Qazaq opera jәne balet teatry) auysyp, kóp úzamay dýniyeden ótedi.

Taqyrypqa oray:
Ámire әnshiligimen, erekshe tenorymen kózge týsken. Boyyndaghy talanttyng úshqynyn bayqap, eng alghash Janaq aqyn Ámirege «Sausaghyng men erinindi tabighat dombyra tartyp, әn salugha layyqtaghan eken»,- dep batasyn beripti.
Ol talantymen Romen Rollan, Maksim Gorikiy, Anatoliy Lunacharskiy, Anry Barbus siyaqty sheteldik muzyka zertteushileri men jazushylaryn da tamsantty. Sәken Seyfullin ony «tendessiz әnshi» retinde tanysa, Múhtar Áuezov «Ámirening әninde aqyndyq tazalyqtyng shamshyraghy janghanday. Ámire - әnshilikting aqyny», - degen edi.

«Ýsh qiyan» gazeti