"Ataqty  qalamger Asqar Sýleymenovting 80 jyldyghy bolady" dep estigende basylymdardan kózimiz ýiir bolghan qyran túmsyq, qarshygha kóz sypa jigitting qariya jasyn elestete almay oilanyp qaldym.

Alayda, Asekeng marqúm qalay jas qalpynda abyzdyq qariyalyqqa jetse, qariyalyq jasqa jetpey pәny ómirden ótip, halqynyng jadynda jas qalpy jasay beretin taghdyr mandayyna jazylghan baqytty jan eken.

Juyqta, Últtyq kitaphanagha  artynda qalghan әulet-otbasy  mýsheleri, eng jaqyn zamandas dostary, birge qyzmettes bolghan teatr tarlandary, Asekenning shygharmashylyghyn zerttegen oqytushy-ghalymdar jәne ol kisining jankýier oqyrmandary jinalghan edi.

Sonda aitylghan estelikter  ol kisining jazghan shygharmasy basqalargha úqsamaytyn qandaylyq ózgeshelikte bolsa, ómirdegi is-әreketi, minez-qúlqy, jýris-túrysy da sonday eshkimge úqsamaytyn ózgeshe bolghanyn kónilge úyalatyp, kózge ghajap elestetkendey boldy.

Múrat Áuezov aghamyz jas jigit shaghynda sonau Mәskeude jýrip qolgha alghan  qazaq jastarynyng «Jas túlpar» úiymynyng jýrip ótken jolyn Asekenmen baylanystyra otyryp taghy bir jandandyra әngimelip tastady. Sóz arasynda,  ol kisining keremet atqúmarlyghyn sóz etip, birde Almatyda jýrip bir at jarys alanyna barghan kezde anadayda jýrgen bir jarau jýirikting shapqylap kelip Asekendi iyiskelep, basyn iyghyna salyp túraghanyn aityp otyrghandardy bir tandandyrdy.  Jәne, sol kezdegi qazaqtyng ziyaly jastarynyng  ýiinde  dombyranyng  qaytkende  bolu kerektigi de Asqardyng jasap ketken ýrdisi edi, dedi.

Smaghúl Elubay aghamyz, diktorlyqqa tәn tyndaushyny baurap alatyn tógilmeli sózining mәiegi etip, Asqar Sýleymenovting ruhany obrazyn  «Asqardyng boyynda Abay hakimning abyz danalyghy men Mahabbetting eren erligi qatar qalyptasqan» dep, týiindedi.  Tanymal teatr qayratkeri Nýketay tәtemiz, Asekenning kisilik kishpeyildigin, jannynyng nәziktigin ýlken-kishini eriksiz ózine qúrmet etkizetin degdarlyghyn әdemi әngimesimen kestelep, ózining jasy ýlken әpeke bolsa da Asekendi «agha» dep, jýrgenin aityp jiylghan júrttyng jýregin eljiretti.

Qazaqy sheshen sózben tyndarmandy  lezde baurap alghan әrtis tәtemiz, (atyn esime týsire almadym) sózining ayaghynda ózining úighyr qyzy ekenin aityp, teatrda jýrgen kezde Aseken, ózinen jalaqyng qansha, dep súraghanyn, jalaqym sonsha deginimde, «A, sen olay bolsa qazaqy ziyandy ortada jýrgening ýshin eki ese jalaqy alugha tiyissin!» dep, qatty kýldirgenin  eske alyp, otyrghandardy da osynday әdemi әzilimen du kýldirip qoydy.

Tarihshy Mәmbet Qoygeldi, Asqar Sýleymenovting ataqty Besatar shygharmasynyng tarihy negizin derekti dәleldermen qyzyqty etip týiindey otyryp, ol kisining osynday totalitarlyq  kezenning  ózinde eldi eleng etkizgen jandy shygharma jazuynyng týp-tókini, birden-bir búl qazaq jazushysynyng Sovettik kommunistik iydeologiyany  jandýniyesimen qabyldamaghanynyng jemisi, dep bilemiz dedi.

Oryssha sóz alghan muzika zertteushi  әiel kisi, Asenenning kәsiby muzkanttardan әldeqayda artyq úshan teniz bilimi bar ekenine kóptegen dәlelder aityp otyrghandardy tәnti qyldy. Batystyng klassikalyq әuenderin týsinui, ony taldauy jәne qazaqtyng ghana emes tuystas kórshi týrki tektes aghayyndardyng da últtyq  әn-kýy ónerin jete tanyghan, muzikanyng fenomen bilgiri degen sózine, búdan búryn búl jayly habary joq jiylghan top tamsana tandanyp qaldy.

Ataqty akter әri Asekenning tughan kýieu balasy Doshan, óz sózinde Asqar atasynyng jazghan piesalary sahanada dap-dayyn oinaugha súranyp túratynyn, ony sahnalaghanda rejisserding de, akterlerding  de qinalmaytydyghyn  ol kisining teatr ónerindegi shalqar bilimdiligimen týsindirip, әserli әngime aitty. Tughan qyzy Qarakózding Asekendi eli-júrty qalamger retinde saghynyp eske alyp otyrsa, ózi naghyz әke retinde ony qatty saghynatynyn «qaram menin!» deytin sózi әli jan-jýreginde jasap kele jatqandyghyn aitqanda jiylghan kópting kózinen eriksiz jas domalady...

Asqar Sýleymenovting  jan jary әri әdeby múrasynyng shyraqshysy  Áliya, osynda jiylghan kópshilikting Asekenning naghyz jankýier oqyrmandary, ol kisini tereng týsinetin ziyaly qauym ekenin aityp, jiyndy týiindegende kókeyde oqyrman retinde aitatyn sózge uaqyt jetpey qalyp qoyghanyn osy habarlamamda, jurnalist retinde emes,  oqyrman retinde aita ketkendi moyynyma qaryz sanadym:

Asqar aghanyng otyz jyldan bergi oqyrmanymyn. Jigit shaghymnan jigit aghasy bolghangha deyin osy jazushynyn  shygharmasyn tamsana oqimyn. Qazir qolymda  1997-jyly «Jazushy» baspasynan shyqqan «Besatar» jinaghy bar. Sodan beri ony qansha ret oqyghanymnan  janyldym... Nege ony sonsha oqy beremin? Mәselen, «Besatar» hikayatyn oqyghanda Tórehan aqsaqalmen birge, qazaqtyng shyttay jasauly qonyr salqyn kiyiz ýiinde birge otyrghanday, orys tóre Kreygelding pisip-pisip jiberip tamsana ishetin qymyzyn tegeshte iyisin búrqyrata sapyryp otyryp qatar ishiskendey kýige bólenemin. Tórehan atamnyng degdar minezi, qazaqy sәleuetti kiyim kiyisi, maldas qúryp myzghymay otyrghan әulie otyrysy,  әrbir lebizi astarmen astasyp jatqan altynnan qymbat qazaqy sóz saptauy... yaghny qazir biz osylay dep auyzymyzdyng suy qúryp aitatyn adamdardyng sol kezdegi kez kelgen bireui ghana sanalatyn qariyany saghynyp, óz atamdy kórgendey bolatynym ýshin qaytalap oqimyn.

Sonson, Múqaghaly batyr, orystyng qolgha týsken ofiyseri Inozemsevke etigin tartqyzyp sheshtiretin (múnda dәretsiz jýrmeytin tap-taza músylmandyq әdepti de anyq bayqaugha bolady) sәttegi dala batyryna tәn jaysang minezi, auylyn aiuandyqpen jazalaghan jazalaushy otryadtyng  súmdyq is-әreketin ekeui ara dialog sekildi aitqandaghy onyng dana aqylmandyghy, halqyna janashyr meyirimge toly adamgershiligi, aldynda jatqan dúshpanyna jasaghan әdildigi... osynday  sanap tauysugha kelmeytin ghalamat adamshylyq kórinister keshegi halqynyng azattyghy ýshin on jyl otarshy qytaylarmen alysqan  Ospan batyr atamdy kóz aldyma kelestetip kózime jas keltiretindigi ýshin qaytalap oqy beremin... Biraq, bir qyzyghy qansha oqysam da basqa jana jandy kórinister qaytalap shygha beredi, búryn oqydym bilem ghoy, deyin sezim tumaytynynda  osy shygharmada taghy bir tylsym  syr bar sekildi, seziledi.

Bylaysha, aitqanda «Besatar» hikayaty batyr halqymyzgha  Asqar Sýleymenovtyng jandy sózben ornatyp ketken mәngilik eskertkishi der edim.

Sonson, osy jinaqtaghy «Adasqaq» әngimeler tizbegin, tipti әr birin miniy-roman dese de bolady. Óitkeni, múnda da qazaqtyng birtuar sheshenderi men kósemderi naghyz óz bolmys kelbetimen aldynnan jolyghady. Birjan sal men Hakim Abaydyn  eshki etinen pisirgen «tatar bәlishin» tanghy as etip dastarhangha qoyar aldyndaghy  jәne sonyndaghy ghajap qaghyspa sózderin estigende, sol dәuirge baryp, sol asylzadaragha qyzmetishi bolyp birge jýrgendey uaqyt sheginen ótip, kitap dýniyesi emes, kәdimgi ótken shaqtaghy qazaqtyng qoghamyna qaytyp barghanday әserge bólenesin. Tiri Abay men tiri Birjandy kóresin...

Sararqanyng tósinde Qúlagerin baptap jýrgen, basyn qara shytpen shart baylap alghan Aqan seri men  su janadan malynyp kiyinip alghan, astyndaghy atynyng jýgen er-toqymy týgel altynmen aptalyp,  kýmistelgen Birjan sal ekeuining jolyqqan sәttegi esten ketpeytin dara minezderi, kókeyge qonaqtap qalatyn qylpyldaghan ótkir sózderi qayta-qayta tanghalyp oqugha mәjbýr etpey qoymaydy... Adasqaqtaghy basqa barlyq әngimeler  de dәl osynday ghajap jandylyghymen ózin, qayta-qayta oqytady, jalqy sóilemining ózi kóz aldyna jana suret әkeledi...

Men osydan-aq,  oqyrman retinde Asekenning nege bólekshe minez-qúlyq  daghdyda  bolghanyn ol kisining  tól qazaqylyghyn saqtap qalghandyghy, basqalar qúsap eriksiz sovettenbegendigi, halqynyng asyl qasiyetin zamangha satpaghandyghy, qara basynyng qamy ýshin azghyn zamangha beyimdelmegendigi, der edim. Mine, biz osy qazaqtyng bayaghyda qalyptasyp, qazir úmytyla bastaghan tól qasiyetin Asekenning boyynan kórip, erekshelik dep tandanyp otyrmyz.

Olay, desek qazir «Ruhany janghyru» dep, alashapqyn bolyp jýrgen jayymyzdy Asqarday dana jazushy óz kitabynda týgendep, óz halqyna amanattap ketken dep, oilaymyn. Eger, osyny týsinsek Asqar aghamyzdyng shygharmalaryn orta mektepten bastap, jogharghy mektepke deyin oqytyp ýiiretse, qazirgi úrpaq qazaqy minezdi de, tógilmeli tól sózin de sodan taba alar edi.

Abay Mauqaraúly, jazushy-jurnalist

Abai.kz