«Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi» deydi bizding qayran qazaq. Qazannyng qaqpaghyn jappaghannyng alanghasarlyghyn ba, әlde it shirkinning súghanaqtyghyn ba, kim bilsin, әiteuir ainalamyzdaghy bylyqqa bógip jatqan jәitti kórgende hәm estigende osy tәmsildi tәpsirlep beremiz. Mening aitpaghym búl emes.

Endigi joldy qúrmet degen úghymnan bastasam. Qúrmet, qúrmetti bolu, qúrmetti degen sózderding bizding qazaq ýshin orny erek. Qúrmetke bólenudi, ya qúrmetti boludy mening qazaghym eshkimnen tilenip súrap almaydy. Ony ózimning ainalam, el-júrtym beredi. Alda-jalda ýiine bara qalsam, tórin úsynady, baqanyn qolyna alyp, baryn soyady. Osynday ishing jylityn, janyng sýisinetin iygi kórinister tize bersem. El-elde, jer-jerde qúrmetti azamat dep sol ónirge manday teri singen, ayanbay enbek qylyp, tughan ónirining ataghyn aspandatyp jýrgen azamattargha ataq berip jatady. Osy kezde shynayy qúrmetting adal әri tynymsyz enbekpen, ashy manday termen keletinin týsinesin.

Bir qyzyghy – qazaqta qúrmetsiz degen anyqtama joq. «Qúrmetsiz eken» degen sózdi estuiniz neghaybyl. Alayda endi estiseniz tang qalmanyz. «Baydyng asyn bayghús qyzghanypty» bolmasyn, kim ataq almay jatyr. Alsyn. Ataq bitkenning myna dýr zamanda satuly hәm aqyly ekenin aqymaq ekesh aqymaq ta biledi. Ony jasyryp jauyp qaytemiz.

Ótkende bir top «ziyalymyz» ataq alypty. «Qazaqstannyng qúrmetti azamaty» degen! Marapattyng mәnine ýnilsen, «men sonda Qazaqiyanyng qanday azamatymyn» degen saual әrkimning kәllasyn týrtkileytini ras. Sonda osy «dyrdu» ataqty almaghan siz ben biz qúrmetsiz azamat bolyp shygha kelmeymiz be?.. Shartty týrde. Álbette, qazaq jerinde kindiginiz kesilip, qazaq jerining auasymen tynystap jatqan siz búl elding zany belgilep bergen azamatysyz. Oghan sóz joq. Dese de... Marapatty alghan «әnshi balapandar» soghan layyqty ma?.. Áu demeytin qazaq joq. Qazaqtyng myljyng toyynda mahabbatizasiya әuenin shyrqap, jóndi-jónsiz sekirtip, mikrofondy ernine jabystyryp, auzyn jybyrlatyp jýrgen «әnshige» osynday ataqty beruge qarsy men ghana emes shyghar. «Qoyshy kóp bolsa, qoy aram óledi» deydi qazekemning taghy bir tәmsili. Marapat degen kóbeyip ketti. Jaqsy shyghar, bәlkim. Biraq әr nәrsening jóni, mәni bolu kerek. Ornymen bolsyn. Myna marapatynyzdyng «Qúrmet» ordeninen qay jeri kem. Ekeuining de marapattau sharty birdey.

Jә, sóz bitti. Tәmam. Mening әkem qyryq jyl bilim salasynda. Múghalim. Qyryq jyl boyyna bilim berdi, oqytty. Baryn saldy. Ayanbady. Búl bir ghana mysal. Ákem syqyldy enbekteri úshan-teniz múghalimder әldeqayda kóp. Biraq qúrmetti emes! Basqasha aitqanda, әlgi «fonograf» әnshiler syqyldy qúrmetti azamat emes! Biraq enbekteri san myng ese kóp. Enbek ótilderi otyz jyldan asqan BARLYQ MÚGhALIMGE osy marapatty qiya salsa, óltire qoymaytyn ókimetting bir jeri qisayyp qalmas edi. Jegenderi jantaq, arqalaghandary alghys bolsa da, partiyanyng da, biylikting de qol balasynday bolyp jýrgen, enbekteri ólsheusiz әrbir ústaz QAZAQSTANNYNG QÚRMETTI AZAMATY marapatyna әbden layyq dep sanaymyn. Erterekte, sәbet zamanynda qanday da bir enbek ótilin ensergen әr múghalimge belgili bir marapattar berilip jatatyn. Ol zamandy men kórgem joq, degenmen enbekti eskeruding jәne manday terdi baghalaudyng keremet ýlgisi demeske amal joq. Qarastyrylyp jatqan «Múghalim mәrtebesi» turaly zangha osynday yntalandyrushy normalar kerek-aq. Áytpese, aspangha qarap, júldyz sanap, әlәulәilimi bitse, hәlәulәilimin bastaytyn bәldu-bәlduler jónsiz marapattalyp-aq jýr...

Erkebúlan Ákimqojaúly

Abai.kz