Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 2871 0 pikir 4 Mamyr, 2011 saghat 08:35

Móldir Bolatbekqyzy. Ólding Usama, qor boldyng

Obama - әlemdegi jalghyz úly derjavanyng kóshbasshysy. Usama - ózining terrorlyq әreketterimen әlemning zәresin úshyrghan terroristik úiymnyng kóshbasshysy. Ekeui de Pigmalionnyng izbasarlary. Yaghni, Obama men Usama atty sayasy mýsinshilerding esimi tarihta birge atalatyn bolady. Obama ózining qara nәsildiligine qaramastan,  Aq ýidi baghyndyrsa, Usama - Arabiya súltany Ali Valid bin Talaldyng jolyn qudy. Obamanyng basty maqsaty liyberalizmge baghyttalghan ortalyqtandyrudy baylanystyru bolsa, Usama - Salafi-uahhabistik  islamnyng mýsinin soqty. Sol mýsinge ózi tabynyp, endi әlemdi tabyndyramyn degen әreketi iske aspady. Ekeui de qaru  men joyyp jiberuge baghyttalghan iydealdyng qúrbandary. Pigmallion óz Galateyasyn kórkemdegendey, olar da óz iydealdaryna «shyray» beruge talpynghan.

11-qyrkýiektegi AQSh tragediyasy Usamagha jaqtas lankester quanyshyn tudyrsa, Usamanyng kózi qúrtylyp edi, jarty әlem qolpashtay qosyldy. Álemning memleketteri, onyng ishinde Qazaqstan da bar, kezekke túryp AQSh-ty «úly jenisimen» qúttyqtap jatyr. Terrorizmdi qúbylys retinde jengeni ýshin emes, sonyng jalauy ispettes terroristi óltirgeni ýshin.

Obama - әlemdegi jalghyz úly derjavanyng kóshbasshysy. Usama - ózining terrorlyq әreketterimen әlemning zәresin úshyrghan terroristik úiymnyng kóshbasshysy. Ekeui de Pigmalionnyng izbasarlary. Yaghni, Obama men Usama atty sayasy mýsinshilerding esimi tarihta birge atalatyn bolady. Obama ózining qara nәsildiligine qaramastan,  Aq ýidi baghyndyrsa, Usama - Arabiya súltany Ali Valid bin Talaldyng jolyn qudy. Obamanyng basty maqsaty liyberalizmge baghyttalghan ortalyqtandyrudy baylanystyru bolsa, Usama - Salafi-uahhabistik  islamnyng mýsinin soqty. Sol mýsinge ózi tabynyp, endi әlemdi tabyndyramyn degen әreketi iske aspady. Ekeui de qaru  men joyyp jiberuge baghyttalghan iydealdyng qúrbandary. Pigmallion óz Galateyasyn kórkemdegendey, olar da óz iydealdaryna «shyray» beruge talpynghan.

11-qyrkýiektegi AQSh tragediyasy Usamagha jaqtas lankester quanyshyn tudyrsa, Usamanyng kózi qúrtylyp edi, jarty әlem qolpashtay qosyldy. Álemning memleketteri, onyng ishinde Qazaqstan da bar, kezekke túryp AQSh-ty «úly jenisimen» qúttyqtap jatyr. Terrorizmdi qúbylys retinde jengeni ýshin emes, sonyng jalauy ispettes terroristi óltirgeni ýshin.

Al, endi tariyhqa kóz jýgirtetin bolsaq. AQSh - taghy «Egiz» ghimaratqa terrorlyq әreket jasalghanda Dj.Bush myrza Usamanyng әreketine «toleranttylyq» tanytty. Sebebi, sol kezende Usama oiyndaghy basty keyipker boldy. AQSh múnayly, da shúrayly jerlerdi ózine qaratu maqsatynda Usamany quyrshaq qyldy. Qoy terisin jamylghan qasqyr tәrizdi talay elge shabuyl jasaghany bar -dy.  Obama myrza taqqa kelgennen keyin, Aq ýy óz sayasatyn «twitter» men «facebook» әleumettik jýiesi arqyly jýzege asyrdy. Onyng búl әreketi әlem halqynyng basyn qosqan jýiede sәtti ayaqtaldy. Osydan keyin Usamanyng keregi shamaly bolyp, oiynnan shygharyldy. Onyng ólimi de osyghan baylanysty boldy. AQSh  taghyna qansha adam otyryp, qanshasy auysqanmen onyng taygha tanba basylghanday sayasatyn eshkim ózgerte almaydy. Sebebi, tarihy tamyryn terenge jayghan strategiyanyng basqa baghytqa bet aluy shyndyqqa say kelmeytini haq.

Eger, barlyq soghys pen janshu elesteri Usamamen jerlengen bolsa, onda ol túrghyzghan Galateya jaqsylyq pen beybitshilikpen qaptalady dep seneyik!

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5394