Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
Qúiylsyn kóshing 11402 7 pikir 9 Qantar, 2019 saghat 15:04

Qandastarymyzdyng zeynetaqy mәselesi ong sheshimin tapty

Qúrmetti Mәdina Erasylqyzy!

Sizdi ótken Tәuelsizdik kýni jәne Jana jyl merekesimen shyn jýrekten quattyqtaymyn!

Býgin Sizge zor rahmet aitudyng reti kelip túr.

Kóshi-qon – Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaqstan Tәuelsizdigin jariyalaudan búryn jolgha qoyghan TÚNGhYSh hәm ÚLY sayasaty. Núrsúltan Ábishúlynyng kemenger túlgha, kóregen basshy ekenin tórtkýl dýniyege birden tanytqan da – osy alysta jýrgen aghayyndy Atajúrtqa shaqyru turaly shygharghan BATYL әri TARIHIY sheshimi!

Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaevtyng kóregendikpen Qazaqstan Tәuelsizdigin jariyalaudan bir ay búryn, naqtylap aitsaq, 1991 jylghy 18 qarashada Qazaq KSR Ministrler Kenesine «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaq KSR-inde qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» arnayy №711 Qauly shyghartqan 28 jyldan beri sheshilmey kele jatqan bir mәsele bar edi. Ol – Mangholiya men Qytaydan oralghan qandastarymyzdyng zeynetaqy mәselesi bolatyn.

Sol bir qiyn týiindi sheshu, alystan oralghan ata-apalardy quantu syndy asa sauapty júmys Sizding ministr boluynyzdy kýtip túr eken. Mine, Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine basshy bolyp Siz keldiniz de sol missiyany abyroymen oryndap, alystan oralghan aghayynnyng alghysyna bólenip otyrsyz býgin.

«Qazaqstan Respublikasynda zeynetaqymen qamsyzdandyru turaly» Zanynyng «Jasyna baylanysty zeynetaqy tólemderin taghayyndau ýshin enbek ótilin esepteu» degen 13-babyna «Qazaqstan Respublikasyna tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda kelgen etnostyq qazaqtardyng shyghu elindegi enbek qyzmeti» degen jana tarmaq qostyrdynyz.

Esinizde bolsa, ótken jyly 14 nauryzda «Núr Otan» partiyasynyng Respublikalyq qoghamdyq qabyldau bólmesinde azamattardy qabyldaghan kezinizde Qytaydan kelgen Mәlik Bayanbay, Kәkimbay Ábdahan qatarly jeti aqsaqal qabyldaugha kirip, zeynetaqylaryn kóbeytip berudi ótinip, kezdesu sonynda Sizge aq batasyn berip edi ghoy. Al, býgin Sizge zeynet jasyndaghy jәne zeynetke shyghudyng kezeginde túrghan barsha qandastarynyz aq tilegi men jýrekjardy alghysyn jaudyruda.

Elbasynyng Kóshi-qon sayasatynyng qoldaushysy, alystan oralghan aghayynnyng qúqyghyn qoghap jýrgen azamat retinde óz atymnan Sizge sheksiz alghys aitam. Kóshi-qon sayasatyna tyng reformalar kerek ekenin Ózinizge qúlaq qaghys etkenim esimde. Ásirese, kóship kelushiler men qonys audarushylardy qonystandyru ýshin Ýkimet aiqyndaghan arnay ónirler qonystanghysy keletin otbasylar ýshin.  Qazirgi tanda sol reformalardy qolgha ala bastaghanynyzdan da habardarmyn jәne júrt sýiinetin nәtiyje shygharatynynyzgha senem. Sizdi belsene qoldaugha dayynmyn!

Barsha qyzmetinizge tabys, bereke jәne jenis tileymin!

Zor qúrmetpen,

Auyt MÚQIYBEK

Aqyn, Qazaq kóshining janashyry,
«Núr Otan» partiyasy
Respublikalyq qabyldau
bólimesining kenesshisi

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1672
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052