2018 jyl qyzyghy men shyjyghy mol tartysty hәm tabysty jyl boldy. Ótken jylda biz "óittik, býittik" dep shirenbesek te, qazaq qoghamynda eng bir qyzu talqy bolghan mәseleni týiindey ketkendi jón dep taptyq. Byltyr qazaq aqparat kenistiginde eng jii kóterilgen mәsele – Qytaydaghy qazaqtardyng sayasy qudalaugha týsip, tótennen teperish kórgeni boldy. Búl mәseleni múndaghy «Atajúrt», «Jebeu», «Adyrna», «El amanaty» qatarly birneshe qoghamdyq úiym jarghaq qúlaghy jastyq kórmey aityp jatty. Shettegi qazaq mәselesi, onyng ishinde Qytaydaghy sayasy lagerlerge toghytylghan tuysqandardyng jaghdayy jayly «Abai.kz» aqparattyq portaly ýzdiksiz jazyp otyrdy. «Abai.kz» aqparattyq portaly qúrylghan 10 jyldyng ishinde ýzdiksiz kóterip kele jatqan eki mәsele bolsa, sonyng biri osy qazaq kóshi edi.

Al, ótkende redaksiyamyzgha «Atajúrt» eriktiler birlestigining jetekshisi, qogham belsendisi Qydyrәli Orazúly arnayy kelip, súhbat berdi.

Jalpy «Atajúrt» birlestigi qashan jәne ne maqsatpen qúrylghan? «Atajúrtty» kim qúrdy? Serikjan Bilәshúly «Atajúrtqa» qalay jәne qashan keldi? «Atajúrt» qaydan qarjylandyrylady? Olar osy uaqytqa deyin qanday sharualar atqardy? Keler jylgha qanday josparlary bar?  Osy auandaghy oqyrman oiyndaghy biraz saualgha egjey-tegjeyli jauap aldyq. Oqyp kóriniz...

---

2020 jyldan keyin Qytaydaghy az últtardyng últy kuәlikte jazylmaydy

2016 jyly tamyz aiynda Qytaydyng Shynjang aimaghyna búryn Tiybetti basqarghan Shyng Shuang Go degen adam keldi. Ol Tiybetti 5 jyl basqarghan, qatygez basshy. Ol basqarugha kelgennen bastap, Shynjanda jaghday ózgere bastady. Ol kele salysymen jer-jerdegi, audan-audandaghy, qala-qaladaghy oqu bitirip kelip, júmys tappay jýrgen jas azamattardy 5 jyldyq kelisimshartpen polisiyagha qyzmetke aldy. Audandarda sayasy ýirenu ortalyqtaryn sala bastady. Ol kezde onyng qazirgidey lagerige ainalatynyn eshkim bilgen joq. Keyin Qytay qúpiya qújat әzirlengen. Ol qújat boyynsha 2020 jyldan bastap Shynjandaghy az últtardyng últy jeke kuәliginde jazylmaydy dep kórsetilgen. Qújatta tek «qytaylyq» dep jazyla bastaydy.

Biz búl qújatty kórgen son, 2020 jyldan keyin qazaqtar Qazaqstangha kelse, ol ózining últynyng qazaq ekenin dәleldey almay, bizding Qazaqstan azamattyghyn ala almaytynyn týsindik. Bir sózben aitqanda, búl qújat ondaghy júrtty jappay qytaylandyru ýshin kerek eken. Sonyng alghashqy qadamy bastalar sәt jaqyndap keledi.

«Atajúrt» әuelde «Kósh» bolyp qúrylghan

Sodan "ondaghy qazaqty 2020 jyldan búryn mýmkindiginshe Qazaqstangha kóshirip alayyq" degen maqsatpen biraz últshyl azamattar birigip, «Kósh» degen toptardy qúrdyq. Búl 2016 jyldyng qarkýiek aiy edi.

Ol kezde qytaydyng «vichat» degen jelisi boldy. Ol tústa arghy bettegi qazaqtarmen emin-erkin sóilesip, hat-habar almasyp túratynbyz. Sol «vichatta» Qytaydaghy 48 audan, 5 qala boyynsha «Narynqol kóshi», «Taraz kóshi»  degen siyaqty ol jaqtaghy jer ataularyna qatysty «Altay kóshi», «Ile kóshi», «Tarbaghatay kóshi» degen toptardy qúrdyq.

Ondaghy maqsatymyz da aiqyn. Dәl sol kezde Elbasymyzdyng ontýstikten soltýstikke qonystandyrudyng 2016-2020 jyldargha arnalghan baghdarlamasy shyqqan edi. Onda ontýstikting júmys kýshin soltýstikke tartu jәne shetten kelgen qandastardy soltýstikting 7 ónirine qonystandyru mәselesi qarastyrylghan edi.

Biz osy baghdarlamany betke ala otyryp, Qytaydaghy qazaqtargha Elbasynyng baghdarlamasyn nasihattadyq. «Eger Qazaqstangha kóship keler bolsan, saghan Ýkimet soltýstiktegi 7 oblystan egin nemese mal sharuashylyghymen ainalysu ýshin jer beredi. Kóship kelu, ýy alu, kәsip bastau ýshin qarajat beredi» dep tәptishtep týsindirdik.

Osy maqsatta, biz әueli birneshe jigit birigip, soltýstik oblystardy araladyq. Atap aitsaq, Shyghys Qazaqstan, Pavlodar, Petropavl jәne Aqmola oblystaryna baryp,  jergilikti basshylargha sol jaqtaghy shetten kelip, nәtiyjeli júmys jasap jatqan azamattardy kórsettik. Odan soltýstikting túmsa tabighatyn, esh suarmasyz-aq, jayqalyp jatqan egindi, topyraqtyng qúnarlylyghyn arghy jaqtaghy qazaqtargha aityp týsindirdik. Kóshke ýgittedik. Búl 2016 jyl edi.

Biz ýgittegende de, «Qytay qúrysyn, Qytaydan qashyndar» dep emes, Qazaqstan Ýkimetining dәl sol kezdegi sayasy baghdarlamasynyng tiyimdiligin týsindirip, mýmkindikti paydalanyp qalugha shaqyrdyq.

Sonyng nәtiyjesinde, 2016 jyldyng qarasha-jeltoqsan ailarynda 1500 otabasy kóship keluge dayyn boldy. Búl 1500 otbasy tenin buyp-týiip, kóshke dayyn otyrghan. Sodan biz naqty kóshetinderding tobyn qúrdyq. Endi jalghyz ghana mәsele qaldy. Janaghy kóshetin júrttyng balalary sabaqta edi. Olar qystyq nemese jazdyq demalys kezinde kóshetin boldy. Qysqy demalys qantardyng ishinde bastalady. Olardyng keybirinde shetelge shyghatyn qújattary joq. Qytayda shetelge shyghatyn qújatty bizdegidey «SONnan» ala salmaydy, mindetti týrde shetelden shaqyrtu kerek. Biz sol shaqyrtulardy úiymdastyryp berip otyrdyq.

Shyng Shuang Go búiryghymen qújat tәrkileu bastaldy

Sodan ondaghy júrt qantardy kýtetin boldy. Al 2017 jyldyng qantar aiynda Shyng Shuang Go búiryghymen, «barmaq bederi arqyly qayta tirkeu» degen jeleumen, tólqújattardy jinau bastaldy. Sonda janaghy kóshetin kisiler, alghash bolyp qújat tapsyrghan eken.

Bastapqyda qújattardy bir aptada nemese on kýnde qaytaryp beremiz dep jinaghanymen, olay bolmady. 10 kýn, 20 kýn tipti 1 ay kýtti. Qújattar qaytarylmady. Tipti, aqpan aiynda Qazaqstangha janadan kelip, azamattyq alyp ýlgermegen, pensiya alyp ýlgermegen kisilerdi, Qazaqstanda oqyp jatqan studenterdi, Qazaqstannyng yqtiyarhatyn alghan adamdardy da qújatty qayta tirkemese, kýshin joyatynyn aityp Qytaygha shaqyrtyp aldy. Múndaghy júrt bala-shaghalaryn kórshi-qolan, tughan-tuystaryna qaldyryp, bardy. Sol barghandar bastapqyda ailap qonaq ýy jaldap túrdy. Al myna jaqta bala-shalalary qarausyz qalghan edi.

2017 jyldyng nauryzynan bastap halyqty lagerige qamau bastaldy

Al 2017 jyldyng nauryz aiynan bastap, janaghy ózderi salghan lagerilerge ózderi taghayyndaghan poliyseyler arqyly adamdardy kirgize bastady. Lagerilerge kimder kirgizildi, kim Qazaqstangha bardy, kim Qazaqstandaghy tuystarymen telefon arqyly, «vatsap» jelisi arqyly sóilisti, kim telefonyna «vatsap» ornatty, kim Qazaqstanda oqyp jatyr, mine sol azamattar alghashqy sanatta lagerilerge qamaldy.

Osy óziniz jaqsy biletin Ómirbek Begaly degen azamat 7-nauryz kýni alghashqylardyng qatarynda lagerige qamalghan.  Osydan keyin, biz sol jaqtaghy bedeldi azamattar arqyly Shynjandaghy mәseleni Beyjinge jetkizuge әreket ettik. Biraq, ol kisilerding ózi qoryqty.

Al 2017 jyldyng sәuir aiynda osy jaqtaghy biraz azamat jinalyp, Shynjandaghy mәselelerdi tәptishtep hatqa jazyp, múndaghy júrttyng qolyn qoydyryp, Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrligine jetkizudi oiladyq.

Men ózim, medisina salasynyng mamany bolghandyqtan, óz oi-pikirin qoghamgha aityp, aqylshy bolyp jýrgen aghamyz, ghylym doktory Sovethan Ghabbasov aghagha bardym. Ol kisige barlyq jaghdaydy aityp týsindirdim. Bizding hatymyzdy ministrlikke jetkizuge kómektesuin súradym. Alghashqyda, Sovethan agha mening sózime sene qoyghan joq.

Sodan bir kýni ýlken jinalys úiymdastyryp, biraz azamattardy shaqyrdym. Ol jiyngha tuystary Qytay lageriine qamalghan adamdardy da shaqyrghan edim. Barlyghyn tyndap, kózi jetken song Sovethan agha bizge kómektesetinin aitty.

2017 jyldyng 10-mamyr kýni Sovethan agha ekeuimiz ministrlikke, Astanagha bardyq. Onda QR SIM qyzmettik kensesining basshysy Baqytjan Sariyev degen kisimen jolyghyp, qújattarymyzdy berdik.

Qytaydaghy jaghdaydy, ondaghy qazaqtardyng qújatsyz qalghanyn, myna jaqta bala-shaghalarynyng qarausyz ekenin, tipti, ol jerde Qazaqstannyng qújaty sanalatyn Yqtyairhatty alghan adamdardyng da qamauda ekenin aittyq. Shyng Shuang Go Qazaqstan azamattaryn da qamaghan edi. Sonyng biri janaghy Ómirbek Begaly bolatyn.

Sózimizdi tyndap bolghan ministrlik ókili jaghdaydyng qiyn ekenin, búl mәseleni Qytay konsuldyghymen kezdesip, anyqtaytynyn jetkizdi. Sol kezdesuden bir aptadan son, Qytaydan delegasiya shaqyrtylatynyn aitty. Delegasiyany Qytay konsuldyghy shaqyrtatyn edi. Búl kezdesuge biz de qatysatyn boldyq.

Qytay delegattary artqy esikpen shyghyp ketken...

Keyin mamyr aiynyng sonynda Astanagha Qytaydan delegasiya kelip, oralmandarmen kezdesip jatyr eken degen aqpar shyqty. Ony biz estigen joqpyz. Maghan eshkim habarlasqan joq. Olardyng oiy – ózderin tyndaytyn sanauly adamdardy kirgizip, aldyn ala dayyndalghan súraqtargha jauap berip ketu bolsa kerek.

Sodan men ol jaqqa adam jiberdim. Olardyng Almatygha keletin-kelmeytinin bildim. Eki kýnnen song Almatygha keledi eken. Jiyn týski saghat 14:30-gha belgilengen eken. Almatydaghy kezdesuge kimderding qatysatynyn belgili bir úiym tizimdep jatyr eken. Biz baryp, óz oiymyzdy aittyq. Biraq bizdi tizimge qosqan joq. Olar aldyn ala segiz adamdy dayyndap qoyghan eken.

Bireui – pensiyany toqtatpau turaly, endi bireui – yqtiyarhatty jinamau, turaly aitady eken. Jalpy sol kezde Oraza uaghy edi. Jiyn bolatyn kýni sol jerge júrtty jinadyq. Halyq delegattarmen kezdessin dedik. Sol ýshin de: «Erteng saghat 12-de Qytay konsulynyng aldynda Qytay delegasiyasy halyqpen kezdesedi eken. Qytayda ústalghan, qamalghan, pasporttarynan airylghan azamattardyng tuystarymen kezdesedi eken» degen habarlama tarattyq.

Sol kýni shamamen 150-den asa adam jiyldy. Barlyghynyng sózin estip, qaghazgha týsirip, qol qoydyryp, hat dayyndadyq. «31 arnasy», «KTK arnasy», «Azattyq» kelip týsirdi. Habar taratty. Álgi delegasiya saghat 15:30-da keldi. Bizdi kirgizgen joq.

Bizding talap hatymyzdy aldy. «Jauap beremiz» dedi. Biz jauabyn kýtip sonyna deyin túrdyq. Biz aldynghy esikte kýtip túrghanda, olar artqy esikpen ketip qapty.

«Atajúrt» nege esh jerde tirkelmegen?

Osy uaqytqa deyin erikti týrde júmys jasap kele jatqan biz, sol kýnnen bastap «Atajúrtty» resmy tirketeyik dep sheshtik. Óitkeni, zandy qoghamdyq úiym bolmasan, janaghyday kezdesulerge qatysa almaydy ekensin... Qújattarymyzdy jinap, tirkeuge berdik. Búl 2017 jyldyng mamyry ayaqtalar kez edi.

Biraq, bizding aramyzda әli azamattyq almaghan kisiler boldy da, bizdi tirkegen joq. Keyin, әne-mine dep jýrip uaqyt ta bolmay ketti.

«Atajúrt» aqshany qaydan aldy?

Biz eng bastapqyda ózara sertteskenbiz. «Atajúrttaghy» júmysymyz ýshin eshkimnen aqsha súramaymyz dep. Eshbir júmysymyzdy mindetsinbeymiz dedik. Bizde «Atajúrtta» 70-tey jigit boldy. Árqaysymyz 10 myng tengeden shygharghanda, 700 myng tenge onay jinalatyn. Árqaysymyzdyng óz kәsibimiz bar. Osy uaqytqa deyin solay keldik.

Dýniyejýzi qazaqtarynyng 5-qúryltayy

Sodan keyin Astanada Dýniyejýzi qazaqtarynyng 5-qúryltayy ótetin boldy. Biz sol qúryltaygha qatysu ýshin qauymdastyqqa hat jazdyq. Olar, búl mәseleni kirgize almaytynyn aityp, jauap berdi. Óitkeni, búl erte josparlanghan mәsele eken. Endi ne isteymiz?

Endeshe konferensiya ótkizip, ýndeu jasayyq dep sheshtik. Eng birinshi ret 2017 jyly 20-mausymda Almatyda baspasóz konferensiyasyn ótkizdik. Oghan elge aty belgili aghalarymyz Dulat Isabekov, Qabdesh Júmadәlov, Sovethan Ghabbasovtar bas bolyp qatysty. Osy baspasóz konferensiyasyn ótkizgen kýni aqparatty Tayvannyng telearnasy, Týrkiya men AQSh-tyng birneshe aqparat qúraldary taratty.

Qytaydan kelegen qalamgerler ýndemey qalghanda, Ómirhan Altyn agha aitty

Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayynda Qytaydaghy jaghdaydy eng qúryghanda bir adam Elbasyna aitar dedik. Sebebi, Qytaydan kelgen delegattardyng ishinde nebir aqyn-jazushylar boldy. Biraq, kýtpegen jerden Germaniyadan kelgen qandas aghamyz Ómirhan Altyn aitty. Biz búghan sheksiz quandyq. Sol ýshin de ol kisige sheksiz alghysymyzdy aitamyz...

Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy ótken kýni Qytayda pasporttardy qaytara bastady

Sol kýni Qytayda týnimen pasporttardy qaytaryp bere bastady. Óitkeni, Qazaqstanda Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy ótip jatyr. Oghan Preziyzent qatysuda.  Mәseleni ushyqtyrmayyq degen oilary bolghan shyghar. Janaghy kóshetin kisiler pasporttaryn ala salyp, vizanyng kezegine túrdy. Al vizanyng kezegi qarasha aiyna deyin sozylyp jatyr eken.  Ol kezde mausym-shilde aiy edi ghoy. Viza kezegine әli 4 ay bar. Qarashada viza berilse, balalary taghy sabaqqa kirip ketedi. Bizge osy jaghynan kómektesinizder dep habarlasty. Sol kezde biz Qytaydaghy kóshetin toptardyng ishinen belsendi azamattardy jauapty etip qoyghanbyz. Sonyng ishinde Sәuletbay degen belsendi azamat boldy.

Sәuletbaygha: "kóshuge dayyn azamattardyng pasporttaryn jina da, Ýrimjidegi konsuldyqqa bar. Bar da, búl azamattardyng Memlekettik baghdarlama boyynsha soltýstik oblystargha kóship baratyn, olar erterek kóship baruy kerektigin, eger balalary qarashagha qalsa, búlar kóshe almaytynyn ait" dep tapsyrma berdim.

Sәuletbay Ýrimjidegi konsuldyqqa 60 otbasynyng pasportyn alyp bardy. Úzyn-yrghasy 200-den asa adam. Sóitkende konsuldyqtaghylar QR SIM-nen "viza ash" degen bir japyraq qaghaz alyp keluin súrapty. Sodan myna jaqta men taghy Astanagha baryp, ministrlikke jolyqtym. Olar oralmandardy qabyldaytyn oblystardan shynymen qabyldaytyny turaly qaghaz súratty.  Aqyry biz oblystardan qaghaz alyp, SIM arqyly jiberdik.

Pavlodar oblysynyng Uspeni degen audanynda әkim orys jigit eken. Jalpy Pavlodar oblysyna 50 kvota berilgen eken. Sony audandargha bólip tastaydy.

67 otbasyn kóshirip әkeldik

Sóitip, ainalasy bir aptada olargha viza ashyp berdi. Olar 5-6 otbasynan birigip kele bastady. Alghash kelgen 5 otbasyn, biri Mayqapshaghaydan, biri Baqtydan ótip kelgenderdi jinap, Pavlodargha apardyq. Pavlodardyng Oligina degen jerine bardyq. Sosyn, ekinshi legpen keletin 6 otbasyn bir uaqytta jinadyq. Bәrine Qorghaspen kelinder dedik. Olar: «bizdi kim kýtip alady, bizdi qayda aparady, kim aparady» degen súraqtar qoydy. Biz: «iyә, Ýkimet sizderdi kýtip alady» dedik te, biz ózimiz kýtip alyp, ózimiz apardyq. Biz osylay bir kórsetsek, arghy jaqtaghy júrt oyanady dep oiladyq.

Sodan, «Qazaqstan» arnasyna habarlastym. Ádette, «KTK», «31» arnalary keletin de, olar kelmeytin. Olargha osynday memlekettik baghdarlamamen kele jatqanyn, kýtip alyp, soltýstikke aparatynymyzdy, ol jaqta әkimder de kýtip otyrghanyn aityp edik, olar bizben jolgha shyqty. Sol joly Japoniyanyng «NHK» degen telearnasy kelgen. Olar habarlasyp, osy kóshti týsirdi. Sóitip, eng alghash Jarkentte aldylarynan shashu shashyp, qara jogha biyletip, kýtip alghan edik. Jalpy 20 adam keldi. Barlyghy kózderine jas alyp, quanyshtarynda shek bolmady.

Sóitip, olardy Almatygha әkelip, bir kýn qonaq ýide jatqyzyp, ertesi ózderin poyyzben, jýkterin kamazgha artyp, Pavlodargha apardyq. Pavlodardyng júmyspen qamtu  basshysyna aitqan edik, ol kisiler 3 gazelimen kýtip aldy. bireuine jýk artyp, ekeuine kisilerdi otyrghyzyp, auylgha bardyq. Olar kiyiz ýy tigip, qoy soyyp, shashu shashyp kýtip otyr eken. Ol jerde keremet toy boldy. Ákim sol jerdegi ýilerdi, jerlerdi kórsetti. Sodan keyin-aq, artynan adamdar kele bastady.

Biz tamyzdyng ortasyna deyin barlyghy 67 otbasyn aparyp ornalastyrdyq. Olardyng kóbi, Pavlodargha, sosyn Petropavlgha, Aqmolagha, Shyghys Qazaqstangha bardy.

Qytayda jaghday qayta ushyqty

Osydan keyin Qytaydaghy jaghday ushygha bastady. Tamyzdyng sony, qyrkýiekting basyna qaray pasporttardy qayta jinady. Osydan bastap, sayasy ýirenu lageriine kirgizu kýsheydi.

2017 jyldyng qazan ailalarynda biz baspasóz konferensiyasyn ótkizdik. Oghan Dulat Isabekov, Rasul Júmaly aghalar bastaghan ziyaly qauym qatysty. Onyng barlyghy aqparat qúraldarynda tarady.

Sol kezde SIM «shettegi azamattardy qorghaugha bar kýshimizdi salamyz» degen edi. Sodan biz el-eldi, jer-jerdi aralay bastadyq. Kim, qashan ústaldy degen mәlemtterdi jinadyq. Jalpy aryz jaz degenen oralmandar qorqady. Qorquynyng jalghyz sebebi – Qytaydaghy tuystaryna kesiri tiyip kete degen qauip qana.

Aryz jinaydy bastadyq

Alghashynda biz auyl auyldardy araladyq. Keyin, Taldyqorghan, Semey, Óskemen, Ýrjar, Maqanshy, Zaysan degen jerlerdi aralap aryz jinadyq. Olargha adam qúqyghy boyynsha kómek kórsetiletinin, ol aryzdar Syrty ister ministrligine de kerek ekenin aityp týsindirdik. Qansha adam ústalghanyn olar da bilui kerek edi.   Árbir aryzdy ministrlikke ózderi ótkizip otyrdy. Óitkeni, olardyng atynan biz jaza almaytyn edik. Sondyqtan ,SIM-ning adresin, elektrondy, poshtalyq adresin berdik.

Mening ofiysimde biz 2 jyl boyy osy júmystardy jasadyq. Osylaysha, biz 2017 jylgha qoyghan maqsatty oryndadyq.

2018 jylgha kelsek, endi osy Qytaydaghy zúlymdyqty BÚÚ-gha jetkizudi maqsat etip qoydyq. Sodan bastap aryzdardyng sanyn kemi 10 myngha jetkizu ýshin júmys jasadyq. Taghy da el araladyq. Biraq, aryzymyzdyng sany bir myngha әzer toldy. Osynyng ózin jinau qiyn sharua eken. Júrt Qytaydaghy tuystaryna kesiri tiyip ketedi dep, aryz jazbaydy.

Ne kerek, endi osy jinaghan 1000 aryzdy BÚÚ-gha jetkizu kerek boldy. Óitkeni, búrynyraqta aryz bergen adamdardyng súraghy kóbeydi. Uaqyt ta ótip barady.

Osy jerde aita keteyik, 2018 jyldyng qazan aiyna deyin, óziniz alghash bolyp kótergen Sayragýl Sauytbay mәselesi bar ghoy... Sayragýl Sauytbaydyng mәselesin, túnghysh ret osy «Abai.kz» portalynda óziniz jazdynyz. Osynyng arqasynda el bop, júrt bop sotta jendi. Sol kezde halyqaralyq úiymdar aralasty. Sonyng ishinde eng kóp aralasqan Germaniya edi. Germaniya elshiligi Sayragýlding sotyna kelip qatysty. Germaniya elshiligimen sol kezde jaqyn tanysqanbyz.

2018 jyly qazan aiynda Germaniyadan Europagha baratyn viza súradyq. Olar bizding turistik vizamen bara almaytynymyzdy, tek diplomatiyalyq kelisim jolymen bara alatynymyzdy aitty. Ol ýshin sol jaqtaghy azamat, Germaniya ýkimetine baryp, «Osy azamattar keledi. Men ol azamattardyng qarajatyna, jatyn ornyna jәne qauipsizdigine jauapty bolamyn» degen qolhat berui kerek eken.

Endi ol jaqta Ómirhan Altyn aghadan basqa eshkimdi tanymaymyz. Ol kisimen tuysqan bolsamaq ta, últtyng mýddesi jolynda sonday bir jaqyn adamdar bolyp kettik emes pe?.

Janaghy aryzdardy alyp baru ýshin myna jaqtan ýsh adam, men, Serikjan Bilashúly degen aghamyz jәne Qytayda lageride otyryp kelgen Amanjan degen bauyrymyz baratyn bolyp kelistik.

Ol kisi biznesmen emes, qarapayym qyzmetker ghoy. Sondyqtan, ýsh adamdy kýtip alugha ol kisining mýmkindigi jetpeytini týsinikti. Biz óz qarajatymyzben baramyz dedik. Ol ýshin endi Ómirhan agha osy jaqqa kelip, «men kepil bolamyn» degen anketa toltyruy kerek eken.

Sóitip jýrgende, bir kýni Ómirhan agha óz júmystarymen Almatygha kele qaldy. Biz dereu elshilikke bardyq. Anketasyn toltyrdyq. Búl 19-qazan edi.

Serikjan Bilashúly nege Europagha barmady?

Ár adam jeke qújattar jinaydy eken. Jeke kuәligin, bala-shaghasynyng kuәlikterin, qyzmet ornynan jalaqysy turaly anyqtama, shotyndaghy qarjysy turaly jәne basynda ýii bar degen anyqtamalar jinauymyzdy tapsyrdy. Sonda ghana bizge qarasha aiynyng 1-15 aralyghyna viza jazyp beretin boldy.  Ol ýshin qazan aiynyng 23-24 kýnderi biz qújattardy tapsyryp beruimiz kerek edi. Amanjan ekeuimiz bir-eki kýnde qújattarymyzdy jinadyq. Biraq, Serikjan aghamyz qújattaryn jinay almady. Áueli, 3-4 kýn ótti. Keyin Serikjan agha ózining jaghdaylaryna baylanysty bir aptada qújattaryn jinay almady. Biz ary kýttik, beri kýttik. Sonynda, Serikjan aghany 10 kýndey kýttik.  Qazannyng 31-kýni songhy kýn edi. Serikjan aghanyng ary qaray kýtu mýmkin emes boldy.

Ol kisi qújattaryn jinay almaghan son, biz Amanjan ekeuimiz, 31-qazan kýni vizagha ótinish berdik. Bizding vizamyz qarashanyng 6-kýni shyghatyn edi.

31-qazan týnde Ómirhan agha Germaniyadan telefon soqty. Vizalarymyzdy súrady. Biz qújattardy keshigip tapsyrghanymyzdy aittyq.  Ol kisi: «Maghan qazir Germaniyanyng adam qúqyghyn qorghau úiymy habarlasty. 5-qaradasha BÚÚ 31-sessiyasy ashylady. Sonyng birinshi kýnin Shynjandaghy adam qúqyqtary mәselesi boyynsha jinalysqa arnaydy eken. Soghan senderdi shaqyryp jatyr» dedi. Men bizding vizamyzdyng 6-qarashada shyghatynyn aityp edim, «Onda sen erteng Germaniya elshiligine baryp, osy jaghdaydy ait jәne maghan pasporttaryndy fotogha týsirip jiber» dedi.  Ertesi men tanmen elshilikke baryp edim, olar kómektesetin boldy. Bizge vizany 2-qarashagha shygharyp berdi.

Almaty-Ystambúl, Ystambúl-Moldova, Moldova-Jeneva sapary turaly...

Biz 3-qarasha kýni Almaty-Ystambúl, Ystambúl-Moldova, Moldova-Jeneva baghyty boyynsha úshuymyz kerek eken.  5-qarasha tanda Jenevada bolatyn jalghyz úshaq sol.

Endi osy jerde aita ketetini, bizde BÚÚ-gha jazylghan 1000 aryz bar edi. Ár aryzyng artynda qosymsha qaghazdary bar, barlyghy 3000 paraq.

Sodan men Ómirhan aghamen sóilesip, aqyry barghan son, Europarlamentke de osy aryzdardy tapsyryp ketu turaly aityp em, ol kisi qoldady. Ol jerge osyghan deyin Ómirhan Altyn agha barghan.

Odan bólek, Fransiyanyng Strasburg qalasynda Halyqaralyq sot bar eken. Ol jerde jeke adamdar memleketti sotqa bere alady. Kóp adam Gaaga sotymen shatastyrady. Gaaga sotynda memleketter memleketterdi ghana bere alady. Jekelegen adam aryz bere almaydy. Soghan da aryzdyng bir núsqasyn beretin boldyq. Biz aryzdardyng shapkasyn auystyryp, kóshirme jasadyq. Bizding jigitter tanghy 5-ke deyin kóshirme jasady.  Úzyn yrghasy 9 mynday bet boldy.

Ystambúlda Amanjandy polisiya ústady

3-qarasha kýni Almatydan Ystambúlgha úshtyq. Ystambúldyng әuejayynda kedendik baqylaudan men ótip kettim de, artymda túrghan Amanjandy polisiya ústap qaldy. Nege ústaghanyn súrap ek, esh sebebin aitpady. Birazdan son, meni de shygharamyz dedi. Men aryzdardy chemodangha salgham, ol bagajda edi. Sony ústap qalmasyn dep, dereu bagajdan chemodandy alyp, syrtqa shyghardym da qaytyp kireyin desem kirgizbeydi.  Ystambúldaghy aghalarymyz bar, tanghy beske deyin Ystambúldyng әuejayynda, polisiya men prokuraturada jýrdik. Sebebin aitpaydy.

Úshaq tanghy saghat 8-de, Maldovagha úshuymyz kerek. Men Amanjandy ústaghan jerge baryp súrap edim, «Amanjandy Qazaqstangha qaytardyq» dedi. Týrkiyadaghy tanys kisilerge habarlastym. Olar anyqtasa, Amanjandy әli qaytarmapty. Mening úshaghymnyng uaqyty kelip qaldy. Qarasam, bizding úshaq 1 saghat 40 minut keshigip jatyr eken. Qaytyp kep sol jerde shu shyghardym. «Myna kisi BÚÚ-da sóz sóileytin kisi, eger bosatpasandar múny әlemdik BAQ-ta jariyalaymyn», dedim. Shekarashy basshysyn shaqyrdy. Birazdan son, Amanjan shyghyp mening zattarymdy berdi. Olar:  «Biz jibere almaymyz» dedi.

Amalsyz Maldova arqyly Jenevagha bardym. Tanghy segizde Ómirhan agha Germaniyadan kelip kýtip túrghan eken. Dereu bir qonaq ýige ornalasyp, saghat 11-de bolatyn jiyngha 10-da bardyq. Jol jónekey, sóileytin sózderimdi jazyp algham.

Sóitip, BÚÚ adam qúqyqtaryn qorghau jónindegi úiym basshylaryna ózimizding aryzdardy kórsettik. Onda kim, qayda tughan, pasport nómeri qanday, aty-jóni,  qashan ústaldy, ne sebeppen ústaldy, onyng otbasy jaghdayy qanday, aqparatty kim berdi, onyng telefondary t.b. tolyq jazylghan edi. Osynyng barlyghyn 1 myng aryzdy jәne viydeo aryzdardy týgel kórsettik.

Bizge dәl osynday faktilermen kelgen eshkim bolmaghyn aitty. Olar qazaqtar tek Qazaqstanda túrady, úighyrlar Shynjanda túrady. Shynjandaghy problema tek úighyrlargha qatysty dep oilaydy eken.

Biz Shynjannyng Ile, Altay, Tarbaghatay degen ýsh oblysy baryn, ol jerde 3 million qazaq túratynyn, búl Shynjannyng 60 payyz halqyn qúraytynyn, onda 100 myndaghan adamnyng qamalghanyn aittyq.

BÚÚ-da Shynjandaghy qazaqtar jaghdayyn turaly sóiledik

Birazdan son, jinalys bastaldy. Moderator: «óte manyzdy  qonaghymyz bar» dep, alghashqy sózdi bizge, Ómirhan agha ekeuimizge berdi. Ómirhan agha 5 minut, men 8 minut sóiledik. Shynjandaghy qazaqtardyn  jaghdayyn tolyq aittyq. Sol jerde Qytaydyng 14 ókili otyrdy. Bizden keyin tayvan, tiybet, monghol, úighyr, vietnam t.b. kezek-kezegimen sóiledi. Olardyng barlyghynyng sózin bólip, dәlel súrap otyrghan qytaylar bizge qarsy bir auyz sóz aita alghan joq.

Jenevadaghy miting. Fransiya soty. Europarlament

Ertesi BÚÚ-da Qytay adam qúqyqtary turaly sóileytin boldy. Jeneva administrasiyasy BÚÚ aldyndaghy alandy beripti. Sol jerde Qytaydan qysym kórip otyrghan basqa últtar miting ótkizbek eken.

Ol jerde, industar, tiybetter, úighyrlar, vietnamdar, tayvandar, mongholdar bar. Biz de barayyq dep sheshtik. Bardyq. Sol jerde Amanjan men Ómirhan agha sóiledi. Amanjan sodan bir kýn búryn, keshigip kelgen.  Sol alanda 5 mynday adam bolsa, sonyng ishinde lageride otyryp shyqqan, lageridi ishinen kórgen jalghyz adam – Amanjan edi. Óte keremet boldy. Barlyq aqparat qúraldary Amanjannan súhbat aldy. Sol jerde qazaqtardyng da ústalyp jatqanyn býkil әlem bildi.

Bizding BÚÚ jiynyna qatysuymyzgha, Jenevada, Parijde ótken jiyndargha qatysuymyzgha Ómirhan Altyn aghamyz kóp jýgirdi.

Týsten keyin BÚÚ-gha kirdik. Qytay «Jana eradaghy adam qúqyghynyng damuy» degen taqyrypta ýlken kórme jasapty.  Ol jerde Qytaydaghy býkil últtardyng keremet ómir sýrip jatqanyn, úighyrdardyng alma-jýzim egip mәz bolyp jýrgenin, qazaqtardyng by biylep jýrgenin týsirip, kórme qoyghan eken.

Ony kórgen biz, «mynau qytaylar BÚÚ-ny aldaugha kóshti» dep, feysbukte tikeley efir jasadyq. Kórme basshylaryna baryp, «mynany jaqsy jasapsyndar, biraq, bir nәrseni úmytypsyndar» dedik.  Sóitip túrghanda, bizdi polisiya ústady. Nege desek, «mynalar týsirdi» dep shaghym jasapty.

Endi ol kórme ghoy. Onda týsiruge bolmaydy degen esh belgi joq. El sekildi biz de kórip, týsirip jýrgenimizdi aittyq. Bizding qújattarymyzdy alyp ketken, birazdan son, qaytaryp berdi.

Ary qaray, Fransiyagha bardyq. Álgi Halyqaralyq sotqa Qytay kirmegen, qol qoymaghan eken.

Aytpaqshy, Parijde Dýniyejýzilik soghystyng 100 jyldyghyna birneshe memleketting basshylary jinalyp jatqan. Sonyng ishinde Donald Tramp ta bar edi. Bizding maqsat eger mýmkin bolsa, sol Donald Trampqa jolyghyp qalu bolatyn. Ol turaly feysbukte de jazdyq.

Sol kýni  Qazaqstandaghy Qytaydyng jana saylanghan elshisi bizding SIM-ge bardy. Shynjandaghy qazaqtar mәselesin eki el birlesip sheshu turaly sóilesken. Eki kýnnen keyin, bizding Premier-ministrdi Qytaygha shaqyrtty. Biz Brusselde, Europarlamentke qújattardy tapsyryp jatqan sәtte, mening telefonyma sýiinshilegen habarlar kele bastady. Bireuding aghasy, bireuding balasy janaghy sayasy ýirenu lageriinen bosay bastapty. Sonyng biri, óziniz jaqsy biletin Shynar degen qaryndasymyzdan keldi. Shynar kishkene balasymen qalghan.  Sol Shynardyng kýieuin de jiberipti. Ol Qazaqstan elshiliginde viza ala almay túr eken. Ómirhan agha Syrtqy ister ministrligine aityp, vizasyn aldy. Shynardyng kýieui qazir Qazaqstangha keldi.

Óziniz jazghan Aqshiyde túratyn apanyng 13 jasar qyz da keldi.  Osynday aqparlar kóp boldy. Biraq biz onyng barlyghyn jariyalaghamyz kelmedi. Óitkeni «Qytay ókimetin biz jendik» dep dabyra qylsaq,  olar da keri birdene isteydi. Sondyqtan, biz artyn kýteyik dep qazirge deyin ýndemey kelgenbiz. Endi atyn aitpasam da bilip, otyrsyzdar ghoy, bir kisiler sýiinshilep jatyr.

Osy jerde aita ketetin jayt, búnyng barlyghy halyqtyng arqasynda bolghan sharua. Barlyghy halyqtyng tileui ghoy. Bardyq. Ayttyq.

Osylay baryp kelgenimizdi feysbukte ózimiz ghana jazdyq. Tipti, kishkene bir dýniyeni әleumettik jelide aighaylap, leksiyalap aityp jýrgen bir kisiler de ýnsiz qaldy.

BÚÚ-da qazaqtar mәselesin kóteru Qytaygha ýlken soqqy boldy. Kýni býginge deyin adamdar kóship kelip jatyr. Endi olardyng әrqaysysyn aqparatqa shygharyp, shulatsaq, Qytay taghy qyrsyghyp, kesirimiz qalghandaryna tiii mýmkin dep, ýndemedik. Qazir, Allagha shýkir jaqsy jaghyna kele jatyrmyz. Solay bola berse eken deymiz.

Qydyrәli «Atajúrttan» nege ketti? «Atajúrt» bólindi me?

Jalpy nege biz ayaq-astynan osynday jaghdaygha týstik dep oilaymyn... Nege aldyn ala bilmedik? Qytaydy zerttep, olardyng josparlaryn aldyn ala bilgen bolsaq, Qytaydaghy qazaqty kóshiru mәselesin basqa jolmen shesher me edik?! Bәlkim, erterek kóshirip alar ek.  Kezinde Atajúrtty qúrghanda, bir tarmaghymyz Qytaydy zertteu bolatyn. Jarghyda solay jazylghan edi.

Qazir qarap otyrsanyz, Qazaqstanda Qytay sayasatyn zerttep jatqan eshbir úiym joq eken. Mysal ýshin aitayyn,bir ghana Shynjanda Qazaqstandy zertteytin 14 institut bar. Olar kýndelikti ashanagha qansha adam kirip, qansha adam shyghatynyna deyin esepteydi eken. Kýndelikti aqparatta kim ne jazghanyn, anau bir týkpirdegi auyldyng әkimi qanday júmys jasap jatqanyna deyin bilip otyr.  Qazaqstannyng býkil ishki-syrtqy sayasatyn zerttep jatyr. Al bizde  Qytaydy zerttep jatqan birde-bir institut joq.

Qazir «Atajúrttyn» bir missiyasy ayaqtaldy. 2017 jyly biz Qytay mәselesin Ýkimetke jetkizsek, 2018 jyly BÚÚ-gha jetkizdik. Endi búl mәsele ong sheshilip kele jatyr.

Serikjan Bilәshúly «Atajúrtqa» keyin qosyldy

Jalpy «Atajúrt» eng alghash 15 adammen qúrylghan. Biz últjandy azamattardy jinadyq. Áleumettik jelide óz oilaryn batyl jetkizip jýrgen azamattardy shaqyrdyq. Sol kezde Serikjan Bilashúly aghamyzdy da osy júmysqa tarttyq.

«Atajúrt» Sekennen búryn qúrylghan. Sekeng 2017 jyldyng shilde aiynyng sonyna taman qosylghan.  ShQO da, Pavlodar, Aqmola t.b. barlyq jerde jauapty adamdar body. Osy azamattar jer-jerden aryzdar jinady. Qanshama baspasóz mәslihattaryn ótkizdik. 100-ge tayau konferensiya ótkizgen shygharmyz. Sebebi, bir aptada 3 retten ótkizgen kezder de bolghan.

Osy jerde aita keteyik, Qytaydan kelip Qazaqstannyng týrli uniyversiytetterinde oqyp jatqan studentterding de mәselesin kóterdik. 2018 jylgha qaraghan qystyq kanikulda 89 student Qytaygha baryp, ústalyp qaldy.

«Abai.kz» portaly búl mәsele boyynsha ýzbey habar taratyp otyrdy. Endi, osy 2018 jyly studentterdi jazdyq kanikulda Qytaygha barmaugha shaqyrdyq. Olardy jataqhanalardan shygharyp tastaydy. Olardyng jatatyn jerleri joq. Qayda barady? Biz jigitterdi úiymdastyryp, osy balalargha kómek eteyik dedik. Olargha túratyn oryn tauyp bereyik dep, Almatydan bir qonaq ýidi jalgha alyp, 100 studentti jazdyq kanikulda 3 ay tegin túrghyzdyq. Ol jerde,  tegin aghylshyn tili kurstaryn oqytu, dayyndyq kurstaryn úiymdastyru degen sekildi birqatar sharualar atqaryldy.

Qytaydy zertteu institutyn qúryp jatyrmyz

Endigi 2019 jylghy ýlken jospar, Qytay zertteu institutyn qúru. Mende qazir osy jolda jýrmin. Qújattaryn zandy tirketu ýshin Astanagha baryp qúzyrly organdarmen sóilestik. Olar da qúlyqty bolyp otyr. Qújattary da dayyn bop qaldy.

Endigi eng negizgi mәsele mamandardy tartu. Qytaydan qazir 300 myngha juyq adam kóship kelgen. Osy azamattardyng barlyghy Qytayda týrli salada enbek etken. Tipti, ol jәy eginshi bolsyn... Týrli saladaghy Qytay sayasatyn biledi. Osy 300 mynnyng ishinen biz 100 adamdy tandap alsaq deymiz.

Qoyylatyn eki talap bar. Birinshisi – qazaqshyldyghy, últshyldyghy bolsa, ekinshisi – til bilui, bilimi. Búl Qazaqstannyng mýddesine, Qazaqstannyng bolashaghy jolynda enbek etuge ýlken qadam bolar edi.

Jaqynda AQSh-qa Qytaydan qashyp barghan, Qytayda ÚQQ-da qyzmet etken, qazir Qytaydyng birden-bir jauy bolyp otyrghan Go Un Gy degen zertteushi bar. Sol ótkende «Qytay men AQSh-tyng sauda soghysynda Qytaydyng qulyghyn Amerika halqy ómir boyy týsine almaydy. Sebebi olar Qytayda  tuyp ósken joq» dedi. Tura sol siyaqty, jergilikti halyqqa qaraghanda Qytaydan kóship kelgender Qytaydyng sayasatyn jaqsyraq biledi. Sonday adamdardy paydalanyp, qytaydyng ishki-syrtqy sayasaty, ekport-import sayasaty, jalpy shekaralyq aimaqtarda adamdardy qalay paydalanuda, bizding taransshekaralyq suldarymyzdy qalay paydalanyp jatyr degen taqyryptardy zertteuimiz kerek.

Mysaly, bizding transshekaralyq sular turaly kelisimge Qytay qol qoymaghan. Nege? Qytay óz ishinde ýlken jobalardy salyp jatyr. Sol sulardy, Ileni, Ertisti Qytaydyng ishki jobalaryna paydalanbaq. Su arnasyn sol ýshin búryp otyr. Olar tek jobalardy salyp bitirgen song ghana qol qongy mýmkin. Odan búryn qoysa, onda rúqsat aluy kerek bolady. Osy sekildi birshama mәseleler bar. Ishpek-jemekter de, bizge kelip jatqan tauarlar da, sol sanatqa jatady.

Oqu-aghartu mәsele bar. Qazir Qytayda 15 mynnan astam qazaqstandyq student bilim alyp jatyr eken. Jәne olardyng deni tegin oqidy. Internette «ÚBT-syz grantqa oqidy» degen synayly jarnamalar qaptap jýr. Osymen ainalasyp otyrghan jiyrma neshe kompaniya bar. Olargha Qytay naqty bilim emes, iydeologiyalyq bilim beredi.

Mynany qaranyz, Qytay ózining milliondaghan studentin tegin oqytpaydy. Qytayda bylay, emtihan tapsyrasyn. Ótsen, aqyly oqisyn. Emtihannan ótpesen, aqyly da oqy almaysyn. Grant degen ózderining studentterine joq. Al Qazaqstannyn, OA elderi  studentterin grantqa oqytady... Erteng osy 15 myng student kim bolyp keledi bizge?

Mine, osy sekildi týrli mәselelerdi aldyn ala zerttep otyratyn institut qajet boldy. Qytaydyng ekonomikalyq jәne basqa da sayasatyn zertteu maqsatynda qazir Qytay zertteu institutyn qúryp jatyrmyz.

«Atajúrtty» Serikjan Bilәshúly jýrgizedi

«Atajúrttyn» bir maqsaty oryndaldy. Endi qalghanyn Sekrikjan Bilashúly jýrgizedi. Al men zertteumen ainalyspaqpyn.

Biz aldynda Ýkimetke úsynys bergenbiz. Olar da qoldady. Tirkeu mәselesi ayaqtalyp qaldy. Zandy týrde júmys jasaymyz. Instituttyng júmysyna kelsek, zandy úiym bolghan song memleketpen birlesip júmys jasaymyz dep oilaymyn.

Bizden kómek kerek bolsa, әrdayym dayynbyz

Endi men «Atajúrttyn» basynan bastap qúrghannan keyin, qazir onyng bolashaghyn, baghyt-baghdaryn baqylap otyramyn. Eger bizden kómek kerek bolsa, әriyne kómektesemiz. Ol jerde kóptegen azamattar bar. Onyng barlyghyn men úiymdastyryp alyp kelgem. Ári qaray, qanday da bir qiynshylyqtar bolyp jatsa, biz baghyt beruge dayynbyz.

Súhbattasqan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz