Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 8804 16 pikir 14 Qantar, 2019 saghat 09:54

"Tar zamanda" teatr da, muzyka da bar, tek kino joq

Últynyng únjyrghasyn kótergen últ kósemderi jayynda, býgingi úrpaqqa úghynyqty jetkizu jolyndaghy ter tógetin  basty qúral – kino. Adamy әlsiz, qoghamy qaranghy úrpaqtyng keleshegin keninen oilaghan Alash ziyalylary jayynda kino tuyndylar jaryq kórip, el ensesin kóterip jatyr. Shýkir delik...

Kino – ol Afrikada da kino. Degenmen, taqyrypqa baghyttalghan birizdilik kórermenning oi-órisin basqa qyrynan oilandyrugha tosqauyl bolyp jatqany anyq. Alash turaly bir-eki sóz qozghalsa,  Mәskeudi ala qosatynymyz taghy bar (bazary tarqaghan taqyryp).

Baghamdap qarasaq, «Alash» jayly tuyndylarda derekti filimderding qatary kósh bastap túr. 1994 jyly Mambet Qoygeldinin ssenariyimen jazylghan, rejisseri Qalila Omarovtyn «Slovo ob Alashe» derekti filimi jaryq kórdi. Derekti qújattargha toly kinonyng Alash partiyasynyng sayasy túrghydaghy júmys isteui men Mәskeumen qarym-qatynasy turaly tyng aqparatty qalyng qazaqqa jetkizdi. Paraqtap aqparat izdegen adamdar men paraqtaugha erinetin kórermenderding kóz túsyna órnektep bergen tuyndynyng tasyn qalaghan, rejisser Qalila Omarovtyn taghy da tyng derekterge toly tuyndysy jaryq kórdi. «Alashorda» 2009 jyly Bolat Mýrsәlimnin ssenariyimen jazylghan derekti filimning tarihy dәiekter negizinde týsiriligeni kórinip túr. Orynbor, Peterbor, Semey qalalarynda bolyp, Alash ziyalylarynyng jeke ómiri jayynda, sayasy qyzmeti men Stalindik repressiyagha týskenine deyin syr shertetin tuyndyny kórip otyryp, 52 minut osy filimning qúly bolasyng (aytqanynan shygha almaysyn). Eki epika, yaghny tarihy jәne ómirbayandyq filim qúrdy. Últ ómirin úsqyndy úghyndyrghan Qalila Omarov, búl filim arqyly auqymdy tarihy taqyrypty bere otyryp, Alash iydeyasynyng әli kýnge deyin bar ekenin, N.Nazarbaevtyng tәuelsiz Qazaqstannyng basshysy retinde BÚÚ-da sóilep túrghan sәtimen dәleldedi. Tarihy kartinalar qúru, búl Qalila Omarov ýshin jetistik boldy. Ol, býgingi uaqyttyng mýmkindiginshe eski kýnderding qaqpalaryn asha bildi. Jәne de, tarih túrghysynan kórsetiluge tiyis standartty qúra bildi.

Al, kórkem filim baghyty da búl túrghyda ýn qatyp ýlgerdi-au әiteuir. 2018 jyly shyqqan Qazaqstan últtyq telearnasynyng qoldauymen, rejisser Múrat Bidostyng 12 bólimnen túratyn «Tar zaman» kinokartinasy jaryq kórdi. Dese de, «Tar zaman» filimi – qazaq kiynematografiyasyndaghy Alash arystary turaly týsirilgen alghashqy kórkemsuretti  filim. Ishtey quandyq. Biraq, kónilim su sepkendey basyldy...Nege degen súraq sizde de tuyp túr ma? Kóp sóz, kóp sóz... Taldap kórelik.

Filimning negizgi dingegi – dramaturgiya. Álsizdikting arbauyna týsken qúnarsyz qúrylym. Oqighanyng bastaluy, órbui, ayaqtaluy syndy negizgi zandylyqtar saqtalmaghan. Birneshe qalalarda bolyp jatqan oqighalardy týgeldey qamtugha tyrysqandyqtan, mozaykaly týrde jan-jaqtan jinaqtalghan oqighalar bir – birimen baylanysqa týspeydi.Oynap jýrgen әrtister bolmasy, derekti filim be dep qalasyn. Dialogtyng әlsizdigi men kóp qoldanyluy kórermendi jalyqtyratynyn esten shygharghan. Búl kemshilikti jasyru ýshin, Úshqyn Jamalbekting «Tar zaman» әnine toqylghan saundtrekti ýzbey qoldanyluy aiqyn dәlel. Órmekshining torynday shiyeliniske týsken  shataspaly oilardy bir qatargha qalay týzemiz? Kóp sәtterde keyipkerlerden janylysyp, shatasyp otyrasyn. Otandyq mamandardyng kem-ketigi әli bar, tútas obraz jasauda grimning qanshalyqty manyzdy ekenin úgha almauy ish tartar ókinish. Sәtsiz grim kórermenning oiyn bólip, minsiz akterlik oiynnyng ózin joqqa shygharatynyn kórip jýrmiz jәne taghy kórdik. Belgili bir túlghanyng beynesin ashugha kómek qyla alghan joq. Sonymen qosa, jas akterlardan Alash arystaryna tәn terendikti kezdestire almadyq. T.Jýrgenov atyndaghy qazaq últtyq óner akademiyasynyng qabyrghasynda bilim alyp jýrgen jastardan qúralghan újymnan kýtken akterlik sheberligimiz osy boldy. «Alash» dep arzan akterlarmen júmys jasaghany qynjyltty. Filimde jasandylyq kóp, jalang pafossyz desek qatelesemiz. Shymyldyqtan shyqqan teatr әrtisi sekildi, Maghjan Júmabayúlynyng teatr elementterimen óleng oquy kózge oghash, kókeyge qonymdy deuge kelmeydi. Bylaysha aitqanda, filimde teatr da, muzyka da bar. Tek kino joq...

Kórkem suretti filimning kórkeng dengeyi osylay órbip jatyr. Arystandarymyzdy mysyq qylyp kórsetu bitkenning belgisi me?

Jaraydy, ózektilik onda emes, múnda. «Alash» dep sayasy partiyanyng qúryluy men qúldyrauy, ziyalylarymyzdyng stalindik repressiyagha týsip atu jazasyna kesilui, Mәskeumen qarym-qatynasy degen úghymnyng qarqyny biyik shynda jatyr. Biraq, týbimen qoparylmaghan ózekti mәsele bar. Terenge ýnilip qaytemiz, qazaq ziyalylardyng ózi ekige bólinip birin-biri jegenin biri bilse, biri bile bermeydi. Alashordagha kirmegen Sәken Seyfulinmen, Stalinge hat jazghan Túrar Rysqúlovty aghat basyp qatelesti degen pikirlerdi pir tútatyndar da bar. Al, olardyng arasyna ot salyp qoyghan kimder eken? Birin  – aq, birin – qyzyl, birin – últshyl dep qyryq pyshaq qylyp qoyghan bolisheviktik iydeologiya emes pe? Keyin jemtigine jetken song bәrin qosaqtap atyp tastaghan joq pa edi. Sony nege týsirmeymiz? Kinәli dep otyrghan túlghalardyng aiyby joq. Olardy azghyryp, qazaqqa jat iydeologiyanyng jetegine ertip jibergen bolishevikter kinәli bәrine. Filimning dramaturgiyasy nege osy baghytqa búrylmaydy? Kótimen jýretin uly sary shayanday, qazaqqa qayshy keletin kereghar kesapattardyng uyn shasha otyryp elde erkin jýrui qalay?

Aqiqat pen aqtaushyny adastyryp jýrmiz. Keshegi jalanghan jonghar, shyrmalghan shýrshit, qanisher fashistten de soraqy jaumen soghysu ýstindemiz. Búl bastalyp ketken ýshinshi dýniyejýzilik soghys. Arghymaqtarymyzdy aqtap qalu, arystandarymyzdy asqaqtatu ýshin, býgingi úrpaqqa kórkem filim janry jetispeydi. «Tar zaman» filimimen shektelip qalatyn bolsaq, el esinde esimderi de qalmaydy. 20-30 jyldardaghy әdebiyetti bylay qoyghanda, songhy 2-3 jylda osy taqyryp boyynsha jaryq kórgen  enbekterding ózinde Alashtyng әleumettik tegi turaly mәselege baylanysty ortaq tújyrym qalyptasqan joq. Zertteulerding biri – Alash úsaq burjuaziyalyq partiya dese, ekinshisi liyberaldyq – bayshyldyq pen úsaq – burjuaziyalyq demokratiyalyq partiya dep baghalady, al ýshinshisi – Alashty partiya deuden góri, qoghamdyq – sayasy qozghalys dep anyqtaudy jaqtaytynyn bildirdi.

Alash jayly tuyndylardy birizdilikpen baghyttay bermey, uyn shashqan sary shayannyng shiyelenistirgen túsyn ekrangha shygharu kerek. Derekti aighaqtargha halyqtyng qarny toyghan. Alashorda ýkimetin qúru barysyndaghy tartysty pikirler nege eki topqa bólingenin, Alash ziyalylary arasyndaghy sayasy qarym-qatynas, satqyndyq, mýddeler qaqtyghysy turaly kórkem filim janry taghy da ýn qatuy kerek. Sonda ghana qazaqtyng qazaqy ensesi kóterilip, últtyq qúnary qalpyna keler edi...

Mýmkin «Ruhany janghyru» degen osy bolar. Áytpese búl janghyrudyng Astana ghimarattaryndaghy janyp-óship túrghan jazuy men bir is-sharalardaghy banerinen basqa eshtenesin kórmedik, baqanday bir jyl boyy...

Ayjarqyn Sadybayúly Naymanbay

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1468
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3244
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5401