Senbi, 23 Qarasha 2024
Áne, kórding be? 5563 5 pikir 17 Qantar, 2019 saghat 18:28

Ayyppúl salugha sheber Ýkimet keptelisti nege sheshe almay otyr?

Ótkende bir Mәjilis deputaty: «Tәuelsizdik alghannan beri 28 jylda jol ýstindegi apattardan  82 myng azamatty joghalttyq. Sondyqtan, elimizde jýrgizushi kuәligin aludy qiyndatu kerek!» depti. Yaghni, deputattyng aituynsha, azamattarymyzgha jýrgizu kuәlin aludy qiyndatsaq, jol ýsinde jol apattary azayady eken.

Qazirgi qarbalas ómirde, barlyq adamzat balasy ózining jekemenshik avtakóliginde otyryp sharuasyn jýrgizudi dúrys kóredi, júmysy men sharuasynda mobildi bolugha tyrysady. Sondyqtan elimizding barlyq azamattary avtokólik iyesi bolugha tyrysady. Memleketimizding joldaryna jýrgen avtokólik iyelerine ýkimetimiz tiyisti jaghdaylar jasamaydy dep aitugha bolady. Elimizding barlyq jerlerinde tóselgen tas joldarymyzdyng sapasy syn kótermeydi, bir mausym óte sala qirap jatady.

Jaraydy, elimizding barlyq jerlerinde tas joldaryn tóseytin óndiristerdi býtindey jemqorlar iyemdenip alghan dep qoyayyq. Al, memleketimizdegi barlyq avtokólik iyeleri jylda salyq tólese de, jol ýstinde jýrgen qalyng avtokólik iyelerine ýkimetimiz aqsha tabu kózi retinde qaraytyndary maghan týsiniksiz. Áytpese, elimizding barlyq qalalar ishindegi joldaryna viydeo-kameralardy nege qaptatty? Jol ýstinde kele jatyp qit etseng boldy, fotagha týsirip qomaqty aiyppúl salady. Ol azday-aq, jol tәrtibin búzghan avtokólikterdi foto nemese viydeogha týsirip alsanyzdar «aqsha tabasyndar» dep elimizding azamattaryn birin-biri andugha iytermelep otyr.

Konstitusiyamyzdyng birinshi babynda memleketimizding basty qúnydylyghy – adam, onyng ómiri, qúqyghy men erkindigi ekeni aitylghan. Adam ómiri qauipsizdigin birinshi qatargha qoyatyn memleket aldymen, qalalar ishine sapaly jәne qauipsiz joldar salady. Jayau jýrginshilerding qauipsizdigin oilap, jol astymen nemese jol ýstimen ótetin jayau jýrginshi joldaryn kóbeytedi. Qala aralyq joldardy jóndep tas joldar tóseydi. Elimizde bolatyn basym kópshilik jol apattary qalalar ishinde emes, qala aralyq joldar ýstinde bolatynyn úmytpayyq.

Bayaghyda (qala ishinde jýretin avtakólikter az bolsa da) qala ishindegi joldardy Kenes ókimeti anaghúrlym keng qylyp salatyn edi. Ár ýiding aumaghyna balalar oinaytyn jәne avtkólik qoyatyn oryndardy qaldyratyn normalar boldy. Býgingi zamanda bizde barlyghy kerisinshe bolyp jatqan siyaqty. Áytpese, kez-kelgen qalanyng ishine kóp qabatty bir ýidi salmas búryn, balalar oinaytyn aula jәne sol ýiding janyna avtakólikterge túraq bola alatynday tiyisti mólsherde nege oryn qaldyrmaydy? Qala ishindegi túrghan kóp qabatty túrghyn ýilerding arasyna aparyp qystyrylystyryp jana kóp qabatty túrghyn ýidi salamyz, nәtiyjesinde mashina qoyatyn jerdi aitpaghanda, balalar oinaytyn aulalargha oryn qalmay qalady.

Kenes ókimeti zamanynda qala túrghyndaryna keng jәne ynghayly qylyp salynghan qala ishindegi joldar býgingi kýni jabylyp jatyr. Mәselen, Sәtbaev qalasyndaghy Sәtbaev danghylyn ortasynan jauyp, jana alang saldy. Nәtiyjesinde, jaqyn jerde túrghan baratyn jerimizge avtokóligimizben qalany syrtynan ainalyp jýruimizge nemese túrghyn ýilerding ishimen jýruge tura keledi. Alysyqa barmay-aq, Astana qalasynda da baratyn jerine keptelistermen uaqyt joghaltyp jetkeninmen, avtokóligindi qoyatyn jer tappaysyn.

Bir qyzyghy, Orta ghasyrlarda salynghan Europa qalalarynda bizdikindey keptelister bolmaydy eken. Al biz bolsaq, songhy on-on bes jyl ishinde salghan kóp qabatty túrghyn ýilerimizben qala ishi kóshelerin tap-tar qylyp tastap, keptelisti qoldan jasap jatyrmyz.

 Janat Asanqaliy, Jezqazghan qalasy.

Abai.kz

 

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5443