«Áy, zaman-ay, zaman-ay, isting bәri  kýmәn-ay»  dep,  Búhar  jyrau aitqanday bas  jaqtaghylarymyzdyng is-әreketterine  qarasaq,  olar el berekesine úitqy bolyp jýr me, әlde irtki bolyp jýr me degen dimkesteu súraq  súranyp túrady.   Ynghyrshaghymyzdy   ainaldyryp  bara  jatqan  týitkildi  jaylar azayar  emes. Bir  ghúlamanyng « bet  perde ghana. Shyn  adam onyn  arghy  jaghynda» degenindey,  keskin-kelbetteri  býrkeulilerdin  birin-biri  jegen, birin-biri aldaghan,  birin-biri andyghan  tirligi mazalamay qoyar emes. Ony oilaytynday olardyng bastary  bolghanmen  basqasy jetpey jatyrghan sekildi..     Ózderine  layyqtap  jasap  alyp,   boyyna sinirip jatqan  egoizmi  de - jay egoizm emes. Sózge isi qayshy kelip jatatyn,  ózin qyspaqqa saludy sýimeytin, basqalardyng qyspaqqa týsuine nemketti qaraytyn egoizm.

Ómirding ózi - synaq.  Bireudi kemel  aqyl berip  synaydy, bireudi orasan  dәulet  berip  synaydy, al bireulerdi  qolyna biylik berip synaydy degendey, әrkimning óz dәuiri bar, óz dәureni bar.  Shýberekke bola shýrshitke  satylugha  beyimdelgenderdin  yndyny  men  pighyly  atan  týienin  artqa qaray  shaptyrghany  siyaqty bolyp barady.

«Áy, zaman-ay, zaman-ay, isting bәri  kýmәn-ay»  dep,  Búhar  jyrau aitqanday bas  jaqtaghylarymyzdyng is-әreketterine  qarasaq,  olar el berekesine úitqy bolyp jýr me, әlde irtki bolyp jýr me degen dimkesteu súraq  súranyp túrady.   Ynghyrshaghymyzdy   ainaldyryp  bara  jatqan  týitkildi  jaylar azayar  emes. Bir  ghúlamanyng « bet  perde ghana. Shyn  adam onyn  arghy  jaghynda» degenindey,  keskin-kelbetteri  býrkeulilerdin  birin-biri  jegen, birin-biri aldaghan,  birin-biri andyghan  tirligi mazalamay qoyar emes. Ony oilaytynday olardyng bastary  bolghanmen  basqasy jetpey jatyrghan sekildi..     Ózderine  layyqtap  jasap  alyp,   boyyna sinirip jatqan  egoizmi  de - jay egoizm emes. Sózge isi qayshy kelip jatatyn,  ózin qyspaqqa saludy sýimeytin, basqalardyng qyspaqqa týsuine nemketti qaraytyn egoizm.

Ómirding ózi - synaq.  Bireudi kemel  aqyl berip  synaydy, bireudi orasan  dәulet  berip  synaydy, al bireulerdi  qolyna biylik berip synaydy degendey, әrkimning óz dәuiri bar, óz dәureni bar.  Shýberekke bola shýrshitke  satylugha  beyimdelgenderdin  yndyny  men  pighyly  atan  týienin  artqa qaray  shaptyrghany  siyaqty bolyp barady.

Ózderine layyqty kózqarasy men tanym kenistigi   qyr basyndaghy  kókelerge  qoshamet kórsetuden  úzay  almauda.   IYesine  adal bolugha   beyimdelgen     tirshilik әreketteri de  - alyp-satu, birin - biri  aldaugha úlasyp barady.  Kem - ketiksiz pende joq shyghar.  Desek te, qarym-qatynas әdebi ,  adamgershilik, izgilik, ruhany mәdeniyet  dengeyin  ósiruge    ynta  qoy  qalyptasa  almay  jatyr.

Adamgershilik túrghyda tәrbiyelenbegen adamdar  qoghamgha qauypty   degen bar. Abay  aitqanday,  « adam balasy  tek bilimsizdikten  azbaydy». .  Adamdardyng teris әreketterge baryp jatuy tek bilimsizdikten emes.  Bilimdiler de  ar-úyattan attap  ótip   jatqanyn kórip jýrmiz....  Jamanshylyqqa bir eligip ketken jandardyn   boyy men oiyn jiyp alarlyq qayraty jetpey jatady  degen tújyrym  ejelden bar. Óz   boyy  men  oiyn ózi  teksere almaytynday dengeyge jetkizip   alghandardyng   oghash әreketterin   kórip, úyalatyn jaylargha kýnara  tap  bolyp  jatyrmyz.    Onday  oghashtyq jasaghandardy  úyalta bilu de  onay sharua bolmay túr.. Ózin-ózi iri sanap, ózine-ózi razy bolyp jýrgen   osy  qalay  azamattarymyzdyn  boyynda  da isi  men  minezine say kelmeytin, tәnirding ózi sýimeytinin  jasandylyqtar kórinis  berude.

Oysyz jasalatyn  jasandylyqtar  ruhany keselge ainalatyn týri bar.   Azamattyq mәdeniyet bolmaghan jerde jalghandyq pen jaghympazdyq tamyrlana beretini  belgili.    Bireuding qúly bolugha  dayyn  túratyn  jaghympazdyqtyng kórkeye týsuine  jaghday jasalyp qoyylghan  sekildi.     El zanymen emes, óz zandarymen ómir sýretin erekshe kastagha ainalghandardyng  qylshyqty  isterine   qalyng júrtshylyqtyng   boyy ýirendi.  Jemqorlyq  bireuler  ýshin tiyimdi bolghandyqtan  bolar , ómirsheng bolyp barady.  Qara halyq «basqa salsa - biz kóndik»  kýide.

Anyzdaghy Atymtay jomarttyng sheshesi aitqanday: «...bir emshegin emip jatqanda, ekinshi emshegin qolymen myqtap ústap jatatyn, tughannan qaghynyp tughandardyn»  birde qysyp , birde qyshyp jýrgen әreketterine  tәit dey alar qojasy da  tiym sala almay jatyr..     Aylyqty  memleketten , shaylyqty qara halyqtan alugha mamandanyp  alghandardyng әzirge  aiylyn jiyar týri  kórinbeydi...  Qazaqstanda bayyp, shetelde túraqtaryn dayyndap qoyyp jýrgen  olar  eldin  kýndikshe túrghyndary sekildi.

Qazirgi qazaq baylary әlemdegi  eng saran, ishki  mәdeniyeti tómen,  ainalasyn  qúsy  qaytqan kóldey qylyp jýrgen jandargha ainalyp barady.. Búrynghy  qazaq baylary -  nesibesi jarlyny jarylqaghanynan ortaymaytynyn bilse kerek, dәuletim shashylady demey, qyzmet qylghan  kedey kepshikterin kemsitpeytin.. Qyzmetshileri de bireuding malyn baqtym demey, dala dәstýrine say ómir sýrip kelgendigin biletinbiz.

«... Feodalizm jaqsy ma,  sosializm jaqsy ma, әlde kapmtalizm jaqsy ma ?» dep súraq qoyghan úlyna әkesi : « bay bolsang - feodalizm jaqsy, kedey bolsang - sosializm jaqsy, úry bolsang - kapitalizm jaqsy» , - dep  jauap  bergen eken deytin auyzeki әngime osy jaylargha baylanysty aitylyp jýrse kerek.     Dәulet atauly  qabileti men enbegine  qaray bitpeytin  elde bәri de  bola beredi eken.  Osy kýni bәrimiz de «... dep ketti, jep ketti» degennen basqany aita almay jýrmiz.  «...Betege ketse bel qalar,  bekter ketse el qalar,  bereke ketse  neng qalar»  degen naqyl sózding mәn-maghynasy osyndayda oigha  oralady.

«Abay-aqparat»