Ballada degen bas-ayaghyndy balauyzsha balqytyp, ernine salyp eritushi edi... Búl "ballada" maqtau emes. Dattau. Ghaybatty taratugha "souchastniyk" bolyp ketpeyin desem, búl materialdyng tanauyna totiyayn salghanday tústary kóp siyaqty. Sonymen, avtory - Qyrsyq Qisyq (bizding Qisyqqa 368 atadan asyp qosylady degen derek tabylmady). Býrkenshek esim. Blogymdy saytqa balap, materialymdy bas ta bas dep jatsa, qalay bas tartasyn? Sonymen, Qúdaydan әm Bozymbaevtan keshirim súray otyryp, osy materialdy barynsha qysqartyp, "shiybút, alayaq" degen kórkem teneulerin alyp tastap, aldarynyzgha salyp otyrmyn.

Bәrinen úly Allanyng atymen bastaymyn dep bastap jatyr edim, osym dúrys emes-au degen oy osyp týsti. Sóittim de, әgәrәky jazylghan sózderimde jalghandyq bolyp nemese dәl tauyp dóp týspegen faktiler bolsa, keshirimdi Qúday kenshilikpen qarar degen niyet oiymnan shyqpay túryp, bastay saldym.

Aldymen sheginis

Ballada degen bas-ayaghyndy balauyzsha balqytyp, ernine salyp eritushi edi... Búl "ballada" maqtau emes. Dattau. Ghaybatty taratugha "souchastniyk" bolyp ketpeyin desem, búl materialdyng tanauyna totiyayn salghanday tústary kóp siyaqty. Sonymen, avtory - Qyrsyq Qisyq (bizding Qisyqqa 368 atadan asyp qosylady degen derek tabylmady). Býrkenshek esim. Blogymdy saytqa balap, materialymdy bas ta bas dep jatsa, qalay bas tartasyn? Sonymen, Qúdaydan әm Bozymbaevtan keshirim súray otyryp, osy materialdy barynsha qysqartyp, "shiybút, alayaq" degen kórkem teneulerin alyp tastap, aldarynyzgha salyp otyrmyn.

Bәrinen úly Allanyng atymen bastaymyn dep bastap jatyr edim, osym dúrys emes-au degen oy osyp týsti. Sóittim de, әgәrәky jazylghan sózderimde jalghandyq bolyp nemese dәl tauyp dóp týspegen faktiler bolsa, keshirimdi Qúday kenshilikpen qarar degen niyet oiymnan shyqpay túryp, bastay saldym.

Aldymen sheginis

Jalpy osydan tura bir jyl búryn kýieu kelip týsti. Búl Jeksembin Jambyldan ketedi degenine jeti ai, jeti apta, jeti kýn, jeti saghat tolghan kez edi. Bozymbaevtyng «Kegokty» kertip jep, viyse-ministirlikti mensinbey ketkenin Áulieata júrty jaqsy biletin. Sondyqtan, salghyrt qabyldaghany bylay túrsyn, jinalystan jalyqqan júrt, Mәsimovtyng Bozymbaevty maqtaghanyna emes, bes jyl týk bitirmey, Ýmbetovtyng ghana ýmitin aqtaghan,  endi ózbek aghayyndargha auyp bara jatqan Jeksembinning jas toly janaryna  qaraumen boldy. Kýieu jalghyz kelmedi.Yrghalyp-jyrghalyp, Almatydan komandasyn ilestire keldi.

Jambyl oblysynyn, Talas audanynan qyz alyp, oshaqtylardyng tósin mýjigen Bozymbaev júmysqa kiristi. Júmysqa kiristi degenimiz artyqtau shyghar, júmystan  shygharu isimen shúghyldandy degenimiz sәikes keler. Ózi osy jerden qyz alyp, úl-qyz sýiip otyrghanyna qaramastan, kýieubalanyng oiy búzyq bolyp shyqty.Onyng payymdauynsha, oblys jemqorlyqqa tolyp qalghan, klandar baylanysqan, ru- rugha, ata-atagha bólinip alghan aimaq kórinedi.Sodan osy bәle-jalalardan tazartugha perishte peyildi, býirek betti, qazaqshasy maqrúm azamatty ýlkeen kisi arnayy jiberipti-mys.

I. Ketken kәdirler men kelgen kәdirler

Aldymen Aqsaqalovqa (obl.әkim orynbasary - red.) auyz saldy.  Japyryp júmys istemese de, qaymaghy búzylmaghan qazaqy ólkege kelip әjepteuir til syndyryp jýr edi, obal boldy.Qaytadan Astanasyna attandyryp jiberdi.Ornyna oshaqtydan shyqqan qalamy qarymdy jornalist, Qanat batyrdyng pochty tughan qayynaghasy Meyrambek Myltyqbayúly Tólepbergen keldi.«Áp-bәrekeldi, búl әkim tuysqandyqqa mýlde joq, taza bala eken» dep shu ettik.Onyng ýstine qayynjúrt qamyn jegen qazaqylyghy basym eken desti ýlkender jaghy.Bastysy, búrynghy jurnalist biznesten de qúr alaqan emes, serileu jigit bop kórindi.Ekinshi bolyp apparat basshysy Aydapkelip aidaldy.Sibirge emes, Moyynqúmgha jeke maldaryn baghugha ketti.  Ornyna auzyna bir stakan su toltyryp jýretin Sәdibekov degen sýp-sýikimdi, (biraq óte bay) top-tolyq, jap-jas jigit keldi.Kәzir ýje zamәkim.Búl da qazaqsha sóiley almaydy eken, aitpaqshy.

Sodan Áuliyetanyng oligarhy Ermek Ýsenbaevqa tyqyr tayandy.Bar nәrseni satyp alyp ýirengen Erekenning qaltasy kótermedi me, ony Shymkentke shygharyp saldy.  Biraq Erekeng ketti dep eshkimning jany ashy qoymady.Onsyz da jarty Jualyny satyp alghan azamat birnәrse ghyp kýn kórer dedik.Ornyna Kәrim Kókirekbaev keldi.Negizi Bóribaydan keyin әkim osy azamat bolady degenderding sayasy boljamdary san soqtyrdy.Ózi de biraz uaqyt Bozymbaevqa birtýrli qarap jýrdi.Qordaydyng әkimi qay jaqtan sap etip, (Múratpay Joldasbekovty aitam) kele qalghanyn eshkim bilmey qaldy.Biraz balshylar qúmalaq shashyp, jauyryngha qarap, taro kartasyn sapyryp, Qanat ekeuining ruyn, jýzin sanamalap edi, sәikes kelmedi.Sodan kópshiligi «talay jyl Qordayda otyryp, biraz qor jinaghan shyghar...» degen baylammen búl jaghdaygha onsha bas qatyrmady.Sodan soghys bastaly.Tarazdyng әkimi Tortaevtyng isi Bozymbaevqa únamady. Kýnara Astana men  Áulieatanyng arasyn «Jambyljolqúrylys» salghan jolday etip shapqylap, aqyry qalatyn bolghanda, jau alystan emes, dәl týbinen Ertarghyn batyr atyp shyqty (Astaevty aitam). Sóitsek, búl Erekeng Musin myrzanyng sokursniygi ma, әlde 1-2 jyl birge oqyghan ba, belden basyp, 5 jyl birge jýrgen bastyghynyng aldyn orap ketti.

II.Ákimder jyry

Iliyas Qordaygha ketip, býkil «Jambyljolqúrylystyn» tehnikalaryn Qordaygha kóshirdi.Qar qalyng jaughan jyldary kóshelerdi kýresinnen tazalau ýshin keyde Tortaev jeke tehnikalaryn memjúmysqa salyp jiberetin.Al Astaev әkim bolghan alghashqy jyly qar kýrelmey, teknika jetpey, masqarasy shyqty.Sodan 11 jyl orynbasar bolghan Ertarghyn bir jyl qalany basqara almay, Jambyl audanyna jer audaryldy.Anyghy, әkim boldy. Sóitsek,  Bozymbaevtyng oilaghany mýlde bólek eken. Qayynjúrtshyl Qanekeng lezde menedjerlik miyn iske qosyp, kóshi bitpeytin Qarataudaghy әkim qaynaghasyn Sarysu audanyna bes ay otyrghyzyp aldy da, Tarazgha top etkizdi.Kәzir «sovhoz birgadiri» degen laqap at alghan Orynbekov oryntaqqa osylay otyryp edi.Biraq Orynbekov otyrdy dep, oblys ortalyghynyng jaghdayy onalmady.Kelesi kezek kelinshegi et asudyng has sheberi (baylar solay deydi ghoy) Jiyenqúlovqa keldi.Ony Qanekeng onay júta saldy.

Al talay jyl Merki men Shudy kezek-kezek basqaryp, tatu-tәtti ómir sýrip jýrgen Rysmendiyev pen Qarasholaqov dueti ajyrap ketti.Ekeuinning kindikterin jabysyp qalghan ba dep úrsyp-úrsyp, birin Moyynqúmgha, birin Jualygha jiberdi.Endi búlar búrynghyday aralasa almay, tek sótkimen ghana sóilesip jýrgen kórinedi.Sonymen Shugha Jabaghiyev jәrbiyip, Merkige Saparbekov pe, Saparaliyev pe, ýndemeytin momaqan, týri qazaq, tili orys bireu keldi.Keldi dep estigenbiz, sodan osy uaqytqa deyin júmys istepti degenderin estigimiz kelip jýr.Biraq ekeui de óte bay, biznesmen jigitter.Búl Bozymbaevtyng basty sayasaty.Bastyq bolghan adam bay bolu kerek.Óitkeni, bir myng eki myng dollar olar pәre almaydy.Osylaysha jemqorlyqpen kýresedi-mys.

Qyzyghy Sarysu audanyna bayaghyda bas inspektor bolghan  bireu barypty. Qosh, sonymen audan әkimderin bir jaylap alghan Bozymbaev departament, basqarma basshylaryna auyz saldy.Aldymen densaulyq pen bilim departamenterining bastyqtary úshty.Ábdirayymovtyng ornyn әreng degende zamy Súlushash alyp qaldy.Oblzdravty opyryp jep jýrgen Ovsyanikov onbay útyldy.Ornyna Almatydaghy qan ortalyghyn shulatyp, donorlardy auystyryp, ataghy shyqqan Jandos Nәdirov keldi.Qansyraghan aurular qarghap jiberdi me, Jandos myrzanyng ózi jol apatyna úshyrap, aurhanada jatyp aldy.Sodan bolar, ónirdegi qant auruymen auyratyndargha memleketting dәri-dәrmegi ýsh ay keshigip, diabetikter qyrylyp qala jazdady.  Sóitsek, tender degen bәle uaqytyly ótpepti.Onyng uaqytyly ótpeytin sebebi aiqyn.Tender kәzir bir adamnyng qolynda.Ol - Bozymbaev. Ony útu ýshin aldymen Almatydan boluynyz kerek, sosyn jalayyrgha bir tuysqandyq qatysynyz boluy shart.Jemqorlyq-paraqorlyq siyaqtylardy ontýstikting jigitteri oinatyp jibermesin dep adal әkim óz qolynda ústap otyr.

III.Bozymbaev nege býitti?

Ary qaray jyljyp, jol jәne qúrylys basqarmasyna  keleyik. Qarjysy kóp qos sala.Biraq, Bozymbaev búl jerde de tapqyrlyq tanytty. Eki basqarmany  biriktirip,  býtin departament jasap, bir adamgha basqartyp, Almatydan bilikti basshy әkeldi. Demek jol da, qúrylys ta Qanekenning qarauynda.Osy jerde bir nәrse taratyp aitqym kelip otyr.Ayta salayynshy.Bozymbaev dotasiyada biytin syghyp, sirkesin jep otyrghan oblysqa ne ýshin keldi degende biletinder bylay dep edi.Aldabergenning úly aqymaq emes.Ol mәide-shýidege auyz bylghamaydy.Onyng kóksegeni Jambylda byltyrdan beri qúrylysy bastalghan Batys Qytay - Batys Europa avtojoly.Mine, mәsele qayda.Milliardtaghan qarjygha baghalanghan ghasyr jobasy talay kókeydi teskeni ras.Jospar boyynsha jol 3 jylda bitedi, sonymen birge Bozymbaev ta ketedi.Búlay bolmauy da mýmkin ghoy.Janylmaytyn jaq joq.Ylayym shatasayyq osy jerde. Biraq joldyn  júlym- júlymyn shygharyp, Almatydan kelgen әr kompaniyagha jasap jatqanyn kórgende, ishinnen ilanyp qalady ekensin.

Endi mәdeniyetke keleyik.Ata kórmegen be, әke kórmegen be, әiteuir bizding әkim qariyalardy jaqtyrmaydy.Kadrdyng barlyghy jastar boluy kerek, shaldar ketui kerek degen pәlsapagha berik.Bayaghyda bir ertegi bar edi, aqymaq han kóshke kedergi keltiredi dep jasy alpystan asqandardy óltirip tastap, úzaq jolda su tappay adasyp qalatyn.Bir aqyldy azamat qana atasyn sandyqqa salyp alyp jýrip, sol shaldyng arqasynda aman qalushy ma edi. Emis- emis esimde qalghan ertegini  Qanekeng estimegeni ókinishti. Bozymbaev alpysqa  ýsh ay jetpey qalghan Ámzeevty taqtan qúlatyp ,ornyna órimdey skripkashyny әkeldi. Jasy 28-de.Esesine búl kelinshek ózining «kónildesimen» qalagha kóship keldi.Endi «grajdanskiy brak» degendi basqasha audara almadym.Ashyna desem, artyqtau bolar. Búl kerbezin  Úly jibek joly boyynda qalyptasyp ýlgergen ónir mәdeniyetining my palauyn shyghardy. Ózining tili orys, jurnalisterdi (qazaq tildi) «Mәmbet» dep,  Mәmbet batyrdyng әruaghyn qorlady. Kele sala janalyq ashamyn dep «Balasaghún»  zalyna klassikalyq tuyndylardan konsert qoyyp edi, topyrlatyp jinap barghan oqushylar Shopen men Bethovenge pysqyryp ta qaramady. Qaradomalaqtar konsert bitpey qashyp ketip, masqarasy shyqty. Qazaqtyng qara dombyrasyn skripkamen salystyrghan  erketotay  osylay jýrip jatyr Jambylda.

Bir qyzdyng jýrgenin kóterermiz-au, alayda qyzdardyng artynan ilesip kelgen kýshik kýieulerding qylyghy ótip barady.Sóz basynda aityp edim ghoy, 28 jasar qyzdyng artynan 28 jasar kýieubala keldi dep.Aypyrym-ay deymin de, Jambylda jetpis jyl túrsaq ta, júmys taba almay sandalamyz, al búlardyng joly bolghysh.Kele sala oblystyq televiydeniyege kreativnyy dey me, dekorativnyy dey me, atyna til synatyn diyrektor bolyp taghayyndaldy.Onsyz da diyrektory bar jerge qabattastyryp keregi ne eken? Búl kýieubalanyn  ermegi - mashina aidau eken.  Memleketten mәdeniyet basqarmasyna bólingen jap-jana Toyota Kamry degen mәshiyneni iship alyp, aidap soqty da tastady.Adam qaqpay ózi aman qalghanyna quanyp, mashinany kórsetpey, telearnanyng artyna tyghyp qoydyq.Synsa temir synsyn dep.Biraq búl qúrghyrdyng temiri qymbat túrady eken.

IV.Aymaghanbetov qalay abyroydan airyldy?

Myqty basshy kadrlerdi syrttan әkelmeydi, bar kadrdi tәrbiyelep shygharady.Al endi Bozymbaev әkelgen kadrlerding qәdiri ketip, el aldynda abroysyzdyqqa úryndyryp jatyr.Solardyng biri - ishki ister departamentine әkelgen Aymaghanbetov. Jamanbaevtyng da jamandyghy bar shyghar, pende emes pe.Biraq, halyq generaly atalghan azamattyng polisiyany basqarghan jyldary Taraz tәrtipke kelgen joq pa? Brigada, bandiyt, bratva qúrghandardyng barlyghyn bir shybyqpen aidap , túrmege toghytqan da Jamanbaev bolatyn. Kәzir qanday?Ay aman, júrt tynyshta kólikter soqtyghysyp, halyq qyrylyp jatyr.Jaqynda Asa-Taraz jolynda iri jol apaty oryn aldy.Qoghamdyq kólikke jenil avtokólik soqtyghysyp, tórt adam órtenip ketti.Avtobusqa soghysqan polisiya qyzmetkeri.Ókinishtisi, tәrtip saqshysy ómirimen birge ýsh adamdy ala ketti.

Qúmshaghal auylynda kýieuin kepildikke alyp, әielinen 200 myng tenge súraghandardy qayda qoyasyz?Qaladaghy eng iri azyq-týlik saqtaytyn qoymany 7 adam betperde kiyip kelip, bir kýnde milliondaghan qarjyny alyp ketti.Barlyghynyng qolynda Kalashnikov avtomat y. Beyshara qarauyldar әli auruhanada jatyr.Aymaghanbetov qayda múndayda?Toghyzynshy móltek audanda lombardty shanqay týste tonady.Qayda boldy sonda bas poliysey?Tarazda kólik úrlyghy túrmaq, adam úrlyghy bastaldy.Adam bolghanda da nәresteler satylyp jatyr.Qúny alty myng dollardan.Endi myna qyzyqty qaranyz.Nauryz kýni órtten jas nәrestelerdi qútqarghan poliyseylerdi marapattady.Batyr dep.Gazitter jazdy, teledidar kórsetti.Ertesine ne boldy, masqara boldy.Ýsh nәresteni qalyng órtten qútqarghan kórshisi aghayyndy әskery jigitter bolyp shyqty. Endi jalghan aitqan  mentter sotqa tartylyp jatyr. Aymaghanbetov osylay abyroydan airyldy.Kәzir Ontýstik әskery qolbasshylyghy men IID byt-shyt bolyp soghysyp jatyr.  Osy ma sonda, Bozymbaevtyng bozjorgha kadirleri.

V. Jurnalistikada ne janalyq?

Qayynagha  degenimiz, mәrtebeli Meyrambek Tólepbergen. Bas idiolog.  Ózi Bozymbaevtyng kәdirlerining ishindegi qazaqshasy myqty azamat.Ekinshisi, osy kýnge deyin pәmilәsi Djaldinov bop jazylatyn baspasóz hatshysy Asqar. Ruy jalayyri.  Rushyldyqty jek kóretin әkimning әreketi.Jambyl oblysynyng jurnalistikasyn jútatqandar osy eki myrza.Búlar aldymen «Aq jol» gazetining bas redaktory Maqúlbek Rysdәuletti ketirdi.Tym bolmasa basqa qyzmet te bermedi.«Qazaqstan-Taraz» telearnasynyng diyrektory Qalybek Atjandy jútty.Alayda bilikti basshy dalada qalmady.Almatygha ósip ketti dep estidik.Oblystyq «Ar-ay» gazetining bas redaktory Bolat Bekjandy túnshyqtyrdy.  Osylaysha 21 ghasyrda Áulieatanyng ýsh arysy qughyn- sýrginge úshyrady. Ýsheui de talay shәkirtti baulyp, bauyrynan týletip ýshyrghan  tisqaqqan tilshiler edi.  Átten, týsinbedi.... Búl qalay bastaldy?«Aq jol» gazeti de, «Ar-ay» da, telearna da oblys budjetinen qarjylandyrylady.Árqaysysyna jylyna 60-70 mln tengeden bólinedi.Qyruar aqsha.

Osy qarjydan qarpyp qalayyq dedi me eken, ary-beri oilap, osydan pәlenbay jyl búryn memleket qarjysyn jegeni ýshin sotty bolghan Ghalym Qasabaydyng kandidaturasyna toqtaydy.Izdegenge súraghan.«Salyq tәrtibi» degen baspahanany basqaryp otyrghan Ghalym myrza kelise ketedi.Sodan olar Maqúlbektey manghaz atannyng shaujayyna jarmasady.Osy uaqytqa deyin mekemeni shashau shygharmay basqaryp kelgen bilikti basshynyng tirligi shala eken.Jurnalisteri jaza almaydy eken.Qanattyng qos qúlaghyna osyny kýnige sybyrlaghan myrzalar atpal azamatty attan qúlatady.Anyghyn aitsaq, Rysdәulet qyrandyq tanytyp, sauysqandarmen salghylasqysy kelmedi.Óz erkimen ketti.Ornyna jurnalistikada maqala jazyp kórmegen, búryn sottalghan Qasabay keledi.Endi telearna diyrektory, 35 jyl ghúmyryn jurnalistikagha sarp etken Qalybek Atjangha tasadan tas atatyn tasyrlar aryz jazyp, aq adamdy qaralap, úiyghan újymdy qyryq bólip, aqyry preziydent apparatyna jamandap jatyp, ornynan aldy.

Atjan da olardyn  dýnie jolynda eshteneden qaymyqpaytynyn týsindi me, Almatygha bir-aq kýnde auysyp ketti. Ornyna kim keldi deysizder ghoy.Ol tipten kýlkili.Ómirinde qolyna mikrofon ústap kórmegen Almatydan Ayaz by degen keldi.Múghәlim aghay týri jyly bolghanmen, azamattyq pozisiyasy joq azamat eken.Aytpaqshy, Ghalym Qasabaydyng sokursniygi.Bir aidyng ishinde Qalybekting bar tilshilerinin, orynbasarymen qosyp, tas-talqanyn shyghardy.Qazaqy nebir habarlardy jauyp, shou jasaymyn dep jar saldy. Shouy sholaq boldy... Kadrding bastyghyna taghy da Qasabaydyng tughan qaryndasy jayghasty.Osylay-osylay, aqyry shofergha deyin Qasabaydyng tuystary men Ayazdyng aghayyndary ornalasty.Obl TV-da júmysta qalu ýshin adamdar telearna diyrektoryna emes, «Aq jol» gazetining bas redaktoryna jalynatyn boldy.«Ar-ay» gazetinde olar qoldan aryz úiymdastyryp, «Bolat qyzmetkerlerine qatal eken, aqsha jepti» degen anyz taratty.Arnayy tekserip barghan komissiyagha bilikti basshynyng újymy ýdere týregelip, mekemeden quyp shyqty. Aqyndyghy, synshylyghy, shynshyldyghy bar boyynan tabylatyn Bekjangha shamasy kelmegen  bozókpeler qaytadan Bozymbaevtyng qúlaghyn sarsytty. Aqyry aragha ýlkeeen adamdar týsip, Bolat Bekjandy qalalyq gazetke auystyrdy

Eger búl maqala jaryqqashyghyp , únap jatsa jalghasyn súrarsyzdar. Áli talay qyzyq bar, qogham bilmeytin. Al mynau sóz sonynda óte qúpiya jaghdaylar turaly mәlimet. Men aitty dep eshkimge aitpanyzdar.

1. Qanattyng qasiretti sózi:  Qanekeng bir kýni kabiynetinde otyryp, «erteng Talas audanyna issapargha baramyz, dayyndalyndar» dese, qasyndaghy  jandayshaptarynyng biri «Qúday qalasa» depti. Sonda Qanekeng «Qúday qalasa da qalamasa da baram, men josparlap qoydym» depti.

2. Qanattyng qanatty sózi: Ol alghash oblysqa kelgende «men sizdermen ýsh aidan keyin dombyramen aitysam» degen. Al kәzir bir jyl tórt ay boldy, dombyra túrmaq aldyna jazyp bergen sózin dúrys oqy almaydy.

3. Qanat qariyalardy jek kóredi: «Núr Otannyn» qorytyndy esebinde Esirkepovke «aqsaqal qartaysanyz, әdemi qartayynyz» dep jiberdi. Shyndyq aitqany ýshin.

4. Qanekenning sýiikti sózi: «uvolen».

5. Qanekenning kóp aitatyn sózi: «men qúda, tuys, ru aghayyngha qaramaymyn». Kәzir ainalasy toly... q... júrt pen... j-lar.

Órkenning blogynan