Týrkimenstandaghy az qazaqtyng joqshysy Resey men Týrkimenstan arasyndaghy kóshi-qon jenildigi turaly kelisimning orayyn paydalanyp elge qaytpaq qazaq ýshin qiynnan jol tauyp, júrtqa qol úshyn sozyp tynym tappay jýrgen Beysenqúl Begdesinov joq jerden jalaly bolyp, tútqyndalghany turaly búghan deyinde aitqanbyz. (http://old.abai.kz/node/8172 )

Beysenqúl Onayúlynyng eki úly әkelerine arasha súrap, shyryldap jýr. Abay-aqparattyq portalyna bas súqqan Álibek pen Ámirden әkelerining jay-kýii turaly az-kem  әngimelesip, mәn-jaydy biludi jón kórdik.

-  Ákelerinizge Týrkimenstanyng qúqyq qorghau oryndary  qanday aiyp taghyp otyr?

Týrkimenstandaghy az qazaqtyng joqshysy Resey men Týrkimenstan arasyndaghy kóshi-qon jenildigi turaly kelisimning orayyn paydalanyp elge qaytpaq qazaq ýshin qiynnan jol tauyp, júrtqa qol úshyn sozyp tynym tappay jýrgen Beysenqúl Begdesinov joq jerden jalaly bolyp, tútqyndalghany turaly búghan deyinde aitqanbyz. (http://old.abai.kz/node/8172 )

Beysenqúl Onayúlynyng eki úly әkelerine arasha súrap, shyryldap jýr. Abay-aqparattyq portalyna bas súqqan Álibek pen Ámirden әkelerining jay-kýii turaly az-kem  әngimelesip, mәn-jaydy biludi jón kórdik.

-  Ákelerinizge Týrkimenstanyng qúqyq qorghau oryndary  qanday aiyp taghyp otyr?

-  Ákemizdi Týrkimenstannyng zang oryndary alayaqtyq jasady jәne para aldy degen aiyppen tútqyndady.  Ákemiz Qazaqstangha, Reseyge qonys audaratyn azamattargha yqtiyar hattar jasaytyn, qyzymetine oray tapqan qarajatynan zandy salyghyn tóleytin. Qyzmetining bәri zandy. Negizi qylmystyq iste sayasy astar bar. Qazir Týrkimenstanda jyldan jylgha qazaqtardy qysu tendensiyasy ýdep keledi. Qazaqtar barlyq memleketttik mekemelerden shygharyldy, kenes ókimeti kezinde bolghan otyz ýsh qazaq mektebi jabyldy. JOO da tek týrkimen tilinde ghana oqugha bolady. Oqu orys tilinde de joq. Sondyqtan qazir barlyq qazaqtar Qazaqstangha kóship keluge talpynuda. Búryn Týrkimen biyligi eshqanday qarsylyq kórsetpeytin. Al, qazir basqa sayasat jýrgizilude. Búl sayasattyng mәni kóshetin qazaqtardyng bar mýlkin memleket menshigine alyp qalu.

- Týrkimenstanda qay jyldardan beri túrasyzdar?

- Týrkimenstanda tuyp, óstik. 2001  jyly Qazaqstangha kelip JOO týstik. Sodan beri eldemiz.

-  Jalpy әkenizding alayaqtyq jasady degen aiyppen ústalghany sol jaqtaghy qazaqtargha ses kórsetu me, әlde sol jaqtaghy qazaqtardyng mәselesimen ainalysyp jýrgeni ýshin әdeyi istelgen әreket pe, qalay oilaysyz?

- Mýmkin, óitkeni әkemiz qazaqtardyng Qazaqstangha kóshuine kómektesti. Týrkimenstannan tarihy Otanyna kóshu ýshin ýi-jayyndy memleketke tastap ketuing kerek. Al әkem yqtiyar hattardy jasap kóshuge bel baylaghan qazaqtardyng ýiin jekeshelendirip, satuyna qol úshyn berip otyrdy. Sóitip azyn-aulaq qarjy jinap elge kóshuine kómektesken. Al, endi Týrkimenstandaghy qazaqtar Qazaqstangha qonys audaru mәselesinde tyghyryqqa tireldi. Sebebi, ýiin sata almasa, múnda kelip qalay kýn kórmek?!

-  Ákelerinizding aiyby boyynsha, Týrkimenstannyng zany qanday jaza qarastyrady?

- On bes jylgha deyin bas bostandyghynan aiyrady.

- Týrkimenstandaghy qazaqtar Qazaqstannyng qamqorlyghyn sezine me?

- Qazirgi jaghdayda Qazaqstan shette  túratyn qazaqtargha eshqanday  kómek kórsetip otyrghan joq. Ózbekstanda da qysym bar, Qytayda da qysym bar. Týrkmenstandaghy qazaqtar balalaryn qazaq mektepke bere almaydy, JOO da oqyta almaydy. Sol sebepten Qazaqstangha kóshedi.

- Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy degen úiym bar ghoy, kitaptar, diskiler jiberemiz deydi, jaghdaylary jaqsy dep jatady, olardan qanday kómek aldynyzdar?

- Bizge tek Resey qazaqtarynyng qauymdastyghy ýndeu, maqalalar jazyp qoldau bilidirip jatyr. Olar Týrkimenstannyng preziydentine ashyq hat jazdy, әzirge basqa eshkimnen kómek alghan joqpyz. Jaqynda Dýniyejýzi qazaqtarynyng qúryltayy bolady. Qúryltayda әkemizding mәselesin kóteretin bolamyz. Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy tóraghasynyng birinshi orynbasary Talghat Mamashevpen sóilestik. Onyng sózine qaraghanda, búl úiym múnday mәselelerdi sheshpeydi, oghan qauymdastyqtyng qauqary jetpeydi eken. Búl - bes jylda bir jinalyp, toy-toymalaq ótkizip tarqasatyn ghana úiym kórinedi. Tipti, Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy Qazaqstannyng atynan eshqanday mәlimdeme jasay almaydy. Jasaghannyng kýnning ózinde oghan Týrkimen ýkimeti pysqyryp ta qaramaydy.

-  Qazaqstannyng qúzyrly oryndary  tarapynan qanday da pәrmen boldy ma?

- Eng әueli syrtqy ister ministrligine hat jazdyq. Olar  bizding әkemiz Týrkimenstan azamaty yaghny shetel azamaty bolghandyqtan kómek bere almaymyz dedi. Zang boyynsha, ol basqa memleketting ishki isine aralasu bolyp tabylady eken. Alayda, biz zanger retinde biletinimiz Týrkimenstan da, Qazaqstan da qol qoyyp, maqúldaghan halyqaralyq paktiler bar. Ony bir memleket búzsa,  ekinshi memleket ony zang búzushylyq dep qarastyruyna bolady. Biraq ókinishke qaray, QR  Syrtqy ister ministrligi sausaghyn qimyldatar emes.

- Endi qaytpeksizder?

- Osy aidyng on altysynda sot bolady. Soghan deyin biz sayasy partiyalardyng ókilderin, jurnalisterdi shaqyryp baspasóz mәslihatyn jasap, eldi әkemizding jaghdayynan habardar etpekpiz. Mysaly, Resey kez kelgen últy orys azamattyng basyna kýn tusa qorghap, memleket retinde arasha týsedi. Bizde qamauda jatqan әkemizge Qazaqstannyng arasha týsuin súraymyz. Qazaqstan - barsha qazaqtyng Otany әri qamqorshysy men qorghaushysy. Júma kýni Almaty qalasyndaghy Furmanov pen Qabanbay  batyr kóshelerining qiylysynda ornalasqan Týrkmen elshiligine újymdyq ýndeudi tabys etemiz.  Abai.kz oqyrmandarynan, qoghamdyq-sayasy úiymdardan bizge qoldau kórsetulerin súraymyz.

«Abay-aqparat»