Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4261 0 pikir 12 Mamyr, 2011 saghat 04:41

Ashyq hat

 

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

N.Á. Nazarbaevqa

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

 

Ýstimizdegi jyldyng 20-21 sәuirinde, Sizding sheteldik saparynyz kezinde «Habar» telearnasy ózining aptalyq baghdarlamasynan kenetten auytqyp, Qoja Ahmet Yasauy negizin salghan sopylyq mektepting izbasary Ismatulla Ábdighappar jóninde tolyqtay jalghan aqparattar men búrmalanghan derekterge negizdelgen filim kórsetti. Taqqan aiyby - Ismatulla aqsaqal «zikirdi paydalanu» arqyly azamattardy ózine baghyndyryp, sayasy maqsattargha, bәlky biylikke talasugha úmtylypty-mys.

Shyndyghynda, Ismatulla aqsaqal - Yasaui, Abay, Shәkәrim, Beket ata ósiyetterine sәikes, memleket basshysyn Jaratushynyng jerdegi kólenkesi dep esepteytin, eldik úghymyn tu etip ústaushy babalar dәstýrinin, yaghny sopylyqtyng biregey ókili. «Basqa-basqa, qazaqtyng mandayyna bitken patshasyn syilau, Alla Taghaladan onyng amandyghyn tileu - qay qarakózding bolmasyn paryzy jәne mindeti» degenin óz qúlaghymyzben ol kisining auzynan talay estidik. Al, zikir ghibadaty bolsa, babalarymyz ghasyrlar boyy qoldanyp kelgen, eng aldymen, ruhty, adamdyq bolmysty kórkeytetin, barynsha jetildiretin, jýrek pen ardy tazartatyn quatty qúral, onyng sayasatqa eshqanday qatysy joq!

 

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti

N.Á. Nazarbaevqa

Qúrmetti Núrsúltan Ábishúly!

 

Ýstimizdegi jyldyng 20-21 sәuirinde, Sizding sheteldik saparynyz kezinde «Habar» telearnasy ózining aptalyq baghdarlamasynan kenetten auytqyp, Qoja Ahmet Yasauy negizin salghan sopylyq mektepting izbasary Ismatulla Ábdighappar jóninde tolyqtay jalghan aqparattar men búrmalanghan derekterge negizdelgen filim kórsetti. Taqqan aiyby - Ismatulla aqsaqal «zikirdi paydalanu» arqyly azamattardy ózine baghyndyryp, sayasy maqsattargha, bәlky biylikke talasugha úmtylypty-mys.

Shyndyghynda, Ismatulla aqsaqal - Yasaui, Abay, Shәkәrim, Beket ata ósiyetterine sәikes, memleket basshysyn Jaratushynyng jerdegi kólenkesi dep esepteytin, eldik úghymyn tu etip ústaushy babalar dәstýrinin, yaghny sopylyqtyng biregey ókili. «Basqa-basqa, qazaqtyng mandayyna bitken patshasyn syilau, Alla Taghaladan onyng amandyghyn tileu - qay qarakózding bolmasyn paryzy jәne mindeti» degenin óz qúlaghymyzben ol kisining auzynan talay estidik. Al, zikir ghibadaty bolsa, babalarymyz ghasyrlar boyy qoldanyp kelgen, eng aldymen, ruhty, adamdyq bolmysty kórkeytetin, barynsha jetildiretin, jýrek pen ardy tazartatyn quatty qúral, onyng sayasatqa eshqanday qatysy joq!

Sondyqtan da Sizding ýstimizdegi jyldyng 11 nauryzynda Týrkistan qalasynda ziyaly qauym ókilderimen kezdesu sәtinde «bizding halqymyzdyng ruhany ózegi Qoja Ahmet Yasauy ilimi bolyp tabylady» degen sóziniz mereyimizdi ósirip, kónilimizdi quanyshqa bóledi. Óz kezegimizde, Ismatulla Ábdighappardyng últ birligi, eldik jónindegi Sizding kózqarasynyz ben ústanymdarynyzdy jýzege asyrugha jan-tәnimen enbek sinirgen, ekstremizm men terrorizmge qarsy ymyrasyzdyqpen kýresken aqsaqal ekendigin qay jerde, qay jiynda bolmasyn  mәlimdeuge әzirmiz.

«Habar» siyaqty alpauyt telekanaldy paydalanu arqyly, qalyng kópshilik aldynda Ismatulla aqsaqaldyng bedeline núqsan keltiru әreketi jat diny aghymdardyng ókilderine ghana paydaly, óitkeni olardyng órttey qaulap, tamyrlap ketuine kýni býginge deyin IY.Ábdighappardyng basty jәne nәtiyjeli kedergi bolghany kópshilikke mәlim.

Qazirgi kezde osy filimning shyghu mәni, sayasy astary, onyng tapsyrushylary jóninde týrli-týrli әngimeler qaulap ketti. Biz óz tarapymyzdan, tapsyrys berushiler retinde aty atalyp, týsi týstelgen sayasilanghan diny kýshter, olardyng basshy túlghalary turaly birqatar BAQ betterine jariyalanghan aqparattar shyndyqqa saya ma dep qauiptenemiz. Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy da sheteldik yqpaldyn, әsirese, «vahhabshyldyq» keypindegi, bizde júmsartylyp «salafizm» dep atalatyn atyshuly arabtyq yqpaldyng kýshengine alandaushylyq bildirip, jaqynda jariyalaghan arnayy pәtuasynda dәl osy iydeologiyadan saqtandyrdy.

Osyghan oray, filimdi týsiru jóninde bastama kótergenderdi jәne ony qasaqana kórsetkenderdi memleketke, qazaqqa qarsy qaskóy kýsh retinde batyl ataugha bolady dep týidik. Óitkeni olardyng is-qimyly - Sizding eldikke, birlikke shaqyrghan sayasatynyzgha qayshy әreket, qazaqtyng týp-tamyryna shabylmaq balta. Aydyn-kýnning amanynda júrtty shatastyryp, býkil el bop saylaghan Preziydentti aldaudan tayynbaghan olardyng bolashaqta zúlymdyq pighyldaryn iske asyru ýshin eshkimdi de ayamasy, eshteneden de tayynbasy belgili.

Filimge tapsyrys berushiler 9 ay boyy qamauda otyrghan Ismatulla aqsaqal men onyng shәkirti, professor Sayat Ibraev siyaqty birneshe at tóbelindey azamattardan býtin halyqtyn, Elbasy jauynyng beynesin qoldan qasaqana jasay otyryp, qoghamda alandaushylyq tudyrudy, sayasy jaghdaydy ushyqtyryp, sol arqyly ózderine kerekti jaghday qalyptastyrudy kózdegen, osylaysha, júrt nazaryn ózderinen alystatu maqsatyn dittegen dep týsinemiz.

Qúqyqtyq túrghydan alsaq, Ismatulla  Ábdighappardyng  bar aiyby - kәduilgi medisina men qaptaghan kýresushi organdar emdey almaghan jýzdegen nashaqor men maskýnemdi sauyqtyrghandyghynda. Naqty aitqanda, qolynda Densaulyq saqtau ministrligining liysenziyasy bolmaghandyghynda. Al, bizding oiymyzsha, Ismatulla aqsaqaldyng búl qyzmetine liysenziya talap etuding esh qisyny joq, óitkeni sóz bolyp otyrghan ruhany sauyqtyrudyng әdettegi medisinagha qatysy shamaly. Múndaghy sauyghu Yasauy babamyzdyng «Diuany hikmetinde» aitylghanday, adamdy tek ruhany túrghydan nyghaytatyn zikir salu, yaky Jaratqan Allanyng atyn eske alu arqyly jýzege asqan. Jay-japsary aqylgha qonymsyz «qylmystyq is» týrli sebeptermen uaqtyly sauygha almaghan osynday kategoriyadaghy shynshyldyghy kýmәndi birdi-ekili adamnyng jazghan aryzdaryna negizdelgen. Ony filimning ózinen-aq kóruge bolady. Al, is barysyn qadaghalap otyrghandar bolsa әli sot prosesi bastalmay jatyp, yaghny tiyisti zandarymyzdy óreskel búzyp, qajetti qoghamdyq pikir tughyzu ýshin osynday ótirikke baryp otyr.

Ótken jyldyng qazan aiynan beri biz Ismatulla Ábdighappardy negizsiz qughyndau men aiyptaulargha nazar audaruynyzdy súrap, Sizge birneshe ret hat joldadyq. Osy mәselelerge oray Ózinizding qabyldauynyzdy súrap, arnayy ótinish te joldadyq. Ondaghymyz - osynyng bәrin dabyralatpay Ózinizge aitsaq, alyp-qosusyz jetkizsek degen ýmit. Biraq, úshty-kýili habar joq, әste hattarymyzdy Sizge jetkizbeytin bolsa kerek. Tipti bara-bara dýiim júrttyng aldynda masqaralap, jala jabugha kóshken song eriksiz osy hatty jazugha bel budyq.

Ata saltymen «Dat» dep otyrmyz.

Bizdi últymyzdyng taghdyry, bolashaghy qatty alandatady. Elding yntymaghy men órkendeuining birden bir kepili Ózinizden osy bassyzdyqty tyiyp, tiyisti shara qoldanuynyzdy súraymyz.

Nazarynyzgha «Habargha» joldanghan sotqa deyingi talap-aryzdyng kóshirmesin qosa jiberip otyrmyz.

Qúrmetpen,

1.  Sherhan MÚRTAZA, halyq jazushysy, Memlekettik syilyqtyng iyegeri;

2.  Mekemtas MYRZAHMETÚLY, filologiya ghylymdarynyng doktory,professor, Abaytanu ghylymiy-zertteu ortalyghynyng diyrektory;

3.  Didahmet ÁShIMHAN, jazushy, QR-yna enbek sinirgen qayratker, baspager;

4.  Amanhan ÁLIMÚLY, aqyn, M.Maqataev atyndaghy syilyqtyng iyegeri;

5.  Esenghaly RAUShAN, aqyn, Memlekettik syilyqtyng laureaty, halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyng iyegeri;

6.  Túrsyn JÚRTBAY, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, jazushy, halyqaralyq «Alash» әdeby syilyghynyn, , I.Jansýgirov atyndaghy syilyqtyng iyegeri;

7. Áselhan QALYBEKOVA, halyq aqyny, «Parasat» ordenining iyegeri;

8. Svetqaly NÚRJAN, aqyn, «Daryn» memlekettik syilyghynyn, «Eren enbegi ýshin» medalining iyegeri;

9.  Tasqara QARATAYÚLY, halyq emshisi;

10. Ertay AYGhALIYÚLY, «Qazaqstan-ZAMAN» halyqaralyq gazetining bas redaktory;

11. Abay BALAJAN, Qazaqstan jurnalister odaghy syilyghynyng laureaty, «ORDA-KZ» gazetining bas redaktory;

12. Bolat QORGhANBEKOV, filologiya ghylymdarynyng kandidaty, yasauitanushy;

13. Edil JANBYRShIYN, Manghystau oblystyq maslihatynyng deputaty, tehnika ghylymdarynyng doktory, professor, ekolog-ghalym;

14. Onaybek ABDILOV, polisiya polkovniygi, IIM zeynetkeri, tehnika ghylymdarynyng doktory, QR Zang ghylymdary akademiyasynyng akademiygi, B.Syrtanov atyndaghy syilyqtyng laureaty;

15. Ordaly QOSAY, QR bilim beru isining ýzdigi, joghary sanatty ústaz, Y.Altynsarin medalining iyegeri;

16. Amanjol MEYIRMANOV, QR GhBM GhK, Filosofiya jәne sayasattanu institutynyng ghylymy qyzmetkeri, yasauitanushy;

17. Bibaysha NÚRDÁULETOVA, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor, Sh.Esenov atyndaghy KMTjIU professory;

18. Almas QUANBAY, «Ýsh qiyan» Respublikalyq últtyq tәuelsiz aptalyq gazetining bas redaktory;

19. Sholpan SAPARBAYQYZY, pedagogika ghylymdarynyng kandidaty, Sh.Esenov at. KMTjIU dosenti;

20. Rza ONGhARBAY, aqyn,QR jurnalister odaghynyng mýshesi;

21. Yqylas KÓShERBAY, Aqtau qalalyq maslihatynyng III-IV-shaqyrylymynyng deputaty;

22. Bazarbay ÁBDIRAHMAN, qajy, dintanushy, ólketanushy;

23. Anuarbek BIMAGhAMBET, aqyn, «Shabyt» festivalining laureaty;

24. Amangeldi JÚMASh, zertteushi-jurnalist;

25. Marat OSPAN, Kenen Ázirbaev әdebiy-memorialdyq muzeyining diyrektory;

26. Qazbek QABJANOV, aqyn, jurnalist, «Shabyt» festivalining laureaty;

27. Toqtar ABAYYLDA, QR Bilim beru isining qúrmetti qyzmetkeri, Almaty qalasy №17 mektep-internatynyng diyrektory;

28. Zeynulla QOSAYÚLY, ata-ana;

 

«Habar» agenttigi» AQ-nyng basshylyghyna

S O T Q A    D E Y I N G I     T A L A P

Biylghy jyldyng 20 sәuir kýni, keshki sagh. 21.30-da, baghdarlamada kórsetilui tiyis kinofilimning ornyna «Aqiqat» degen atpen jogharyda attary atalghan maghan senim bildirushiler men mening qorghauymdaghy azamattardy ashyq týrde aiyptaumen úshtasqan derekti filim kórsetildi.

Atalghan derekti filimning ayaqasty, asyghys, sapasyz әri arnayy tapsyryspen qoyylghany turaly pikirler qazirding ózinde baspasóz qúraldarynda aityluda (Jas alash, Abay.kz t.b.).

Alayda, zanger retinde men tek qana osy derekti filimge qatysty lauazymdy túlghalardyng bir emes, birneshe zang normalaryn búzghandyghyna toqtala ketkim keledi, atap aitqanda;

1. QR Konstitusiyasynyng jәne QR QIJK-ning 19 babyna sәikes, әr adam

onyng qylmys jasaghandyghy ýshin kinәliligi zanda kórsetilgen tәrtippen dәleldengenge jәne sottyng zandy kýshine engen ýkimimen belgilengenge deyin kinәsiz dep sanalady. Sonymen qatar, QR «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» Zanynyng 25 babynda, azamattar men úiymdardyng ar-namysyna (olardyng ishine memlekettik organdar, qoghamdyq, ghylymy jәne diny birlestikter kiredi) tiyetin aqparattar taratu, sonymen birge, sot organdaryna BAQ arqyly yqpal jasau әreketi zanmen kózdelgen tәrtipte jauapkershilikke әkep soghatyny naqty belgilengen.

Sizding arnada kórsetilgen derekti filim sot bolar aldynda jәne eng bastysy biz tandaghan sot týri, alqa biyleri ýshin aiyptalushylar turaly aldyn-ala jaghymsyz pikir qalyptastyryp otyr. Ayta ketetin mәsele, sot alqa biyleri kәsiby zangerler emes, qarapayym adamdar, әrtýrli mamandyq iyeleri, al sot ýkimi solardyng kópshilik dauys beruine baylanysty shygharylady.

2. Qazaqstan Respublikasy Azamattyq Kodeksining 145 baby, 1 tarmaghyna sәikes, qanday da bir adamnyng surettik beynesin onyng kelisiminsiz, al ol qaytys bolghan jaghdayda - múragerlerining kelisiminsiz paydalanugha eshkimning de qúqyghy joq.

Atalghan baptyng 2 tarmaghy boyynsha, basqa adam beynelegen beyneleu

tuyndylaryn (suret, fotosuret, kinofilim jәne basqalar) - beynelengen adamnyng kelisimimen, al ol qaytys bolghannan keyin onyng balalary men artynda qalghan júbayynyng kelisimimen ghana jariyalaugha, qayta shygharugha jәne taratugha jol beriledi - dep naqty kórsetilgen. Alayda, derekti filim týsirushiler tarapynan maghan senim bildirushilerding kelisiminsiz, olardyng birneshe qaytara beyneleri kórsetilgen. Sol arqyly atalghan azamattardyng zandy qúqyqtary men mýddelerining búzyluyna telekanal basshylyghy tarapynan tikeley jol berilgen.

3. Maghan senim bildirushilerding qalghan bóligi bolsa ózderining bergen súhbattary boyynsha aitylghan oilary búrmalanghanyn kórsetedi. Yaghni, olardyng aitqan sózderin qiyp tastau arqyly jurnalist belgili bir maqsatty kózdegen.

4. Filimdi týsirushi shygharmashylyq toptyng maqsaty, belgili-bir toptyng tapsyrysyn oryndaugha baghyttalghanyna dәlel bolatyn jәne bir jayt - aiyptalushylar qorghaushysynyng bireuinen interviu ala túra, ony filimde mýldem kórsetpeui.

Osy atalghan jaghdaylardyng ózi - shygharmashylyq toptyng filimdi týsirude birjaqtylyqqa jol berilgenin dәleldeydi.

Jogharyda kórsetilgenderding negizinde, «Habar» agenttigi» AQ-nyng basshylyghynan:

1. Atalghan derekti filim boyynsha jan-jaqty jәne obektivti týrde

qyzmettik tekseris jýrgizudi.

2. Nәtiyjesi boyynsha QR «Búqaralyq aqparat qúraldary turaly» Zanynyn

19 baby, 1 tarmaghyna sәikes, resmy týrde keshirim súraudy talap etemin.

3. Eger sotqa deyingi talapta kórsetilgen mәn-jaylarmen kelisken jaghdayda,

2011 jyl 6 mamyrgha deyin jazbasha týrde jauapty joldaudy.

4. Eger atalghan merzim ishinde jauap berilmegen nemese talabymyz

qanaghattandyrylmaghan jaghdayda, sot, qúqyq qorghau jәne basqa da organdar men úiymdargha shaghymdanu qúqyghymyzdy paydalanugha mәjbýr bolatynymyzdy mәlimdeymin.

Qúrmetpen,

advokat A.Qúspanov

2011 jylghy 29 sәuir

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475