Júma, 22 Qarasha 2024
Arylu 5901 2 pikir 29 Qantar, 2019 saghat 10:07

Ár kýnimiz, әr aiymyz, әr jylymyz - «jastar jyly»...

Biylghy 2019jyl «Jastar jyly» dep jariyalandy. Búl jyl qoghamnyn, júrttyng nazaryn audaryp, tek júmys istelip jatqanyn bildiretin «nauqangha» ainalmauy kerek dep oilaymyn. Adamzattyng tútas ómiri, atqan әrbir tany úrpaq ýshin, bolashaq ýshin emes pe? Ár kýnimiz, әr aiymyz, әr jylymyz «jastar jyly». Jiyrma jyl túrmaq jiyrma kýnde jastardy úmytugha, kózden tasa qylugha bolmaydy.

Bizde qyzyq, ekonomika dese - ruhaniyatty, otbasy dese - qoghamdy úmytamyz. Birin aitsaq ekinshisin mýlde jyly jauyp qoyamyz. Endi «jastar jylyn» jariyaladyq, basqany qayyryp qoyyp, alaulatyp, jalaulatyp úrandap ketpesek bolghany. Ár kim, әr sala, qay-qashanda óz mindetin minsiz týrde jyl on eki ay toqtausyz atqara beruge, qozghay beruge tiyis dep sanaymyn. Sózding qysqasy jastardyng kýtimi, oqyp-ýirenui, bilim aluy, qyzmetke túruy, bir sәt tasada qalmaugha tiyis. Tughannan tartyp eseyip erjetkenshe alatyn tәrbiyesi, kózqaras qalyptastyruy eng basty mәsele. Óitpegende alghan bilimi, sýrgen ómiri qoghamgha da, memleketke de esh paydasy joq bos әureshilik bolyp shyghady.

Osy «Jastar jylyna» baylanysty Astanadan tartyp auylgha deyingi ómirdi kóz aldyma keltirsem, Abay atam eriksiz esime týsedi. Átteng estir qúlaq, atqarar kisi bolsa, Abay ata formulasyn jazyp, ómir sýruding kartasyn syzyp ketip edi ghoy... Jerden jeti qoyan tapqanday shulatpay-aq, saghat sayyn, kýn sayyn, jyl sayyn Abay tәlimin terendete qauzap, ruhymyzdy sugharyp otyrsaq oilamaghan súmdyqtardy, jiyirkenishti jantýrshigerlik jamandyqtardy kórmes edik. Kýndelikti әleumettik jeliden, telearnalardan ne bir jaghymsyz jaylardy bayqap qalamyz. Óspirim býldirshinderimiz ómirding qyzyghyn kórip, aqausyz ósip erjetetin kezinde janyna kir júqtyryp, boyyna jaghymsyz minez qondyryp aluda.

Qysqasy bizde sóz bar, naqty is joq.  Qúyar qalyp bar, qúiylatyn altyn joq. Ósip jatqan jastar bar, ózgerip jatqan ómir joq. Últtyng lastanuynyng sebepteri kóp. Ghalamdyq erkin, beypil qysymdar, jahandanudyng shabuyly óte tegeurindi. Onyng ýstine ýsh jýz jyl boyy orystyng bodany bolghanymyz sanamyzdy, ishetin, jeytin taghamdarymyzdy, sóileytin sózimizdi, ishki mentaliytetimizdi meylinshe býldirdi. Osynyng auyr shabuyly, ayausyz soqqysyna úshyrap, adam janynyng qalauyn, dәstýrli ústanymdaryn qirata qúlatyp úrpaqtardy tyghyryqqa tiredi.

Áleumettik jelide juyqta taraghan vido qoghamdy ayaghynan tik túrghyzyp, adamdardyng aza boyyn qaza etti. Oqushylar arasyndaghy toptyq tóbeles, raqymsyzdyqpen bir-birin úryp soghu, iymenbesten jәbirleu... adamdardyng arasynda túrmaq hayuandardyng arasynda da bola qoymas. Iman saftanyp taqualyq dәrejesi asqan adam perishtelerden de biyik dәrejege jetetinin, tәrbie darymay shaytannyng jauyngerlerine ainalghan pende tómenderden de tómen, sanasyz maqúlyqtan da arman qúldyraytynyn aityp edi. Payghambarymyz (s.gh.s) ruhy men tәni birge gharyshqa kóterilgende osy úly aqiqatty dәleldep qaytqan bolatyn.

Al, mynau óspirimder arasyndaghy raqymsyz tóbeles, qanqúily qatigezdikke ne sebep boldy? Atalarynan beri kele jatqan kek joq, aralarynda ólispey berispeytin óshpendilik joq bola túra, bolmaytyn bәkin-shýkinge bola osynshalyq jauyzdyqqa baruy neni týsindiredi? Besikten beli shyqpay jatyp qatigezdikke barudyng sebebi ne? Ol adam boyynan ar ketip, iman ýrikkenin, әdeptilik sónip dórekilik ósip shyqqanyn, raqym túnshyghyp qatigezdik dәurendey bastaghanyn aighaqtaydy. Kinәli kim?

Kinәli tóbelesken eki jaq, búzylghan balalar dep aita almas edim. Áriyne ýsh jýz jyldyq otarshylyqtan qalghan qasiret daghy. Tәuelsizdikti alghannan bergi úrpaq tәrbiyesindegi orny tolmas aqaudyng saldary. Bilim, bilim dep jýgirgenimizben (onyng ózi reformalardan kóz ashpaudan túrady), adam tәrbiyeleudi, ar men úyatty jetildirudi, imanyn bayytudy oilamaghandyqtan mine,  osynday masqaragha jettik. Búl bir oblystyn, bir mektepting tragediyasy emes, ol tútas qoghamnyn, aldynghy otyzdyqqa úmtylghan «Úly dala elinin» jibergen opyghy, qoldan susytyp ókinishti týrde joghaltqany. Sonan song ýshinshi qatelik, mektep pen otbasynyng ara qatynasynyng joqtyghy. Bar bolsa da, esepke qúrylghan formalarmen,  jinalystarmen ghana jalghasqanyn úghyndyrady. Úrpaq tәrbiyesinde shynayy mahabbat pen jýrek sýiispenshiligi joq ekenin bayqaymyz.

Átteng dýniye, jalghan-ay!... dep otyryp Abay atamyzgha jýginemiz. Qayran danyshpan baba, úly ústaz, siz sholmaghan qyr, siz oilamaghan oipang qalmaghan eken ghoy! Bizde babalardan jetken, Abaydan jalghasqan jarqyn jol bar. Tek jýiege týsiretin baptau, ólshemge týsetin úrpaq bolsa bolghany!.. Alystan arbalaghansha jaqynnan dorbalap «Abay jolyn» idiyalogiya ete bilgende túmangha tap bolyp adaspas edik. Óitkeni Abay aqyndyqtyng qaynar kózi, Abay danalyghynyng tiregi Úly Allanyng aqiqaty bolatyn. Biz sony nazargha almaymyz, ylghy ainalyp ótemiz. «Adamdy sýy Allanyng hikmetin sez, Ne qyzyq bar ómirde onan basqa» degen ústazdyng sózin tyndadyq pa? Adamdy sýidik pe? Jaratushynyng hikmetine ýnildik pe? Búl kýnde Abaydyng atyn bilmeytin kisi joq, Biraq, Abaydyng tәlimin qúlaqqa ilgen, qúnyt qoyyp tyndaghan kisi joq. Isine, tirshiligine, ómirine ainaldyrghan pende bar ma? Biz Abay sózin jattatqanymyzben úrpaq janyna sinirdik pe? Boyyna egip bolashaghyna baghdar jasadyqpa?

Abaydyng myna óleni jastardyng úrany, qoldanatyn qúraly bolugha tiyis edi. «Jastar jylynyng jaryghy» «Ghylym tappay maqtanba» degen әigili óleni der edim. Ol ólenning tútas shumaqtary, joldary, әr sózi izgilikke, núrgha túnyp túr. Mynau tarmaqtaryna qaranyzdarshy!

Oryn tappay baptanba,

Qúmarlanyp maqtanba,

Oynap bosqa kýluge.

Bes nәrseden qashyq bol,

Adam bolam deseniz.

Tileuin, ómiring aldynda,

Oghan qayghy jeseniz.

Ósek, ótirik, maqtanshaq,

Erinshek, beker mal shashpaq,

Bes dúspanyng bilseniz.

Talap, enbek, tereng oi,

Qanaghat, raqym oilap qoy,

Bes asyl is kónseniz.

Jamandyq kórseng nәfrәtli,

  Suytyp kónil tisanyz.

Jaqsylyq kórseng ghibrәtli,

Ony oigha jisanyz!

Osy joldardyng bәrin taldamay-aq taqyrybymyzgha baylanysty bes asyldyng biri «Raqymgha» toqtalayyq. Býgingi qogham, adam atanyng qazaq degen balasy osy bes asylynan airyldy, tonalyp tozdy. Osy jolghy tragediya, jantýrshigerlik tóbeles, adam qorlaudyng ayanyshty kórinisi Raqymnyng joqtyghynan tuyndaghany anyq.

Ol raqymdy ateis qogham, jany ashymas ústaz, meyiri sarqylghan menmenshil galstukti «mýsinder» bere almaydy. Ol tәrbiye  qasiyetti qúranda, adamzattyng asyl tәji Payghambarymyzdyng (s.gh.s) hadiysinde jatyr. Úly aqiqattan alystaghanymyzdyn, jaryqtan jasyrynghan jarqanattay qaranghylyqqa tyghylyp bergen bilim, aitqan sózinning nәtiyjesi býgingi bassyzdyqty, úyatsyzdyqty dәleldeude. Abay óleni onan ary terendep: «Múny jazghan kisinin, Atyn bilme sózin bil» dep kesetedi. Mening Abay ekenim, onyng Mәshqúr ekeni manyzdy emes, sening adam boluyn, tәrbiyeli, imandy boluyng bәrinen abzal dep jar salyp túr. Sol sekildi býginde onyng doktor bolghany, ministr bolghany, әkim bolghany manyzdy emes, boyanghan týrining әdemiligi emes, sening kәmil adam bolyp zalalsyz janiyesi retinde jaqsylyqtyng kózine ainalghanyng manyzdy. Abay ata onan ary ilgeriletip:

Ózing ýshin ýirensen,

Jamandyqtan jiyrensen,

Ashylarsyng jylma jyl.

Bireu ýshin ýirensen,

Bireu bilmes sen bilsen,

Bilgeninning bәri túl.

Sózine qaray kisini al,

Kisige qaray sóz alma! - dep tújyrady. Qaranyzshy adam ózining ómirine, ózining adam boluyna den qoysyn deydi, sonan keyin baryp ózgege, otangha paydasyn tiygizer. Kúnzy aitty deytin bir sózde, «Ózin oilamaghan adamdy Qúday atyp jer jútady» dep auyr aitylady. Abaydyng ýndesuin kórdiniz be?

Nauqanshyldyqpen «otan ýshin algha!», «halyq ýshin algha!» degennning bәri jalghan. Ózin oilap óz basyn dúrys alyp jýre alghan adam ghana otangha, elge paydasyn tiygize alar. Basqanyng shen-shekpenine, dәrejesine, kiygen kostumine qaray qúlama, isine, ilkimdi sózine qaray syila dep túr eken. «Sózine qaray kisini al, Kisige qaray sóz alma» dep «aludyn» elikte, ýiren, qabylda, maqúlda, iles degen maghynasy bar ekenin menzep otyr. Abaydy aitamyz sózin tyndamaymyz, jattaymyz janymyzgha sinirmeymiz. Dana sózdi naqty iske, qozghalys baghdarymyzgha ainaldyrmaghandyqtan, tútas oqytu programmasynda Abay ruhy jatpaghandyqtan raqymsyzdyq bel alyp bedireygen betsizder, tastan qatty jýrekter ortamyzdan shyghuda. Adam balasy aqiqattan alystaghan sayyn, qazaq Abaydan ajyraghan sayyn adasa bermek. Tóbelespen bastalghan jastar jyly turaly jaman aittyng demeniz, shyndyq osy.

Dәuletbek Baytúrsynúly

Abai.kz

 

2 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5265