Abay OMAROV (kollaj)

Abay OMAROV (kollaj)

«Qazaqtyng әrbir tasy qazaqtyng ónirine týime bolyp taghylyp, qazaqtyng jerinde óndirilgen bir uys jýn sol memleketting azamattarynyng ýstine toqyma bolyp toqylyp kiyilui kerek» degen ústanymdy temirqazyq qylghan Alash arystarynyng ayanyshty taghdyry әrbirimizge ayan. Alayda aitpaghymyz - talayly taghdyrlar jayly emes, Baytúrsynov, Bókeyhanov, Dulatov syndy shyn últym degen úlyqtargha «halyq jauy» degenmen qatar, nelikten «japon tynshysy» degen aiyp qosa taghyldy? Qarap túrsaq, Japoniya qayda, keng baytaq qazaq jeri qayda? Alystaghy araldarda óz betimen kýn keship jatqan kýnshyghys elimen bizding arystarymyzdyng arasynda qanday baylanys boluy mýmkin? Búl - últymyzdyng tarihyna, túlghalar taghdyryna beyjay qaramaytyn әr qazaqtyng kókeyinde túrghan súraq.

Eng birinshi qolgha ilikkeni jas kýninde arystarymyzdyng arasynda jýrip, solardyng amanatyn arqalap qalghan úly jazushy Múhtar Áuezovting nebәri 20 jasynda jazghan «Japoniya» atty ma­qalasy boldy. Alash kóshbasshylary sol tústa qazaqtyng boyyndaghy qay­sar­lyq ruhyn týrtip oyatu ýshin eshqanday ezgige janshylmay, óz últtyq ereksheli­gin saqtap qalghan eldi izdedi. HIH ghasyr so­ny men HH ghasyr basynda Euraziya ke­nis­tiginde Batystyng ekspansiyasyna úshy­ra­maghan birden-bir el Japoniya edi. M.Áuezov kýnshyghys elining 1861 jy­ly jýzege asyrghan әigili «Meydzi» re­for­ma­syn talday kele, sonyng ishindegi bi­lim­ge qatysty túsyna basa nazar au­darady. Sol boyynsha japon júrty HIH ghasyr sonynda ózderining jas talant­ty da talaptylaryn jappay Germaniyagha ne sol siyaqty Europanyng basqa da ozyq elderine oqugha jiberudi jiti qolgha alghan bolatyn. Nәtiyjesinde HH ghasyr basta­lysymen-aq japondar kimdi de bolsyn ózderining últtyq mýddesine qyzmet etkize alatyn eng myqty últqa ainaldy. Alashorda ýkimetin qúryp, ayaqtan tik túrghyzugha bizge sonday tәjiriybe qajet edi.

Alashtanushy ghalym Túrsyn Júrtbay da ózining osy taqyryptaghy maqalalarynda últtyq birlik pen Tәuelsizdik jolynda qúrylghan Alash partiyasynyng negizgi bes ústanymyn talday kele, «Besinshi - eng negiz­gi ústanymy boyynsha ghylymgha, so­nyng ishinde tәuelsiz ghylymgha, últtyq dәs­týr­ge negizdelgen, zangha sýiene otyryp, Japoniya ýlgisindegi  últtyq  demokratiyalyq memleket qúryluy kerek edi. Alash qay­ratkerlerining búl ústanymynyng dúrys­tyghyna samu­ray­lyq dәstýrge negizdelgen japon últynyng bar-joghy 20 jyldyng ishinde birtútas iym­pe­riyagha ainalyp shygha kelui dәlel bolsa kerek. Dәstýrge beriktik dep otyrghany - osy», - deydi.

HH ghasyr basynda «Japoniya» atty maqala jazyp, sol arqyly Alash  júrtyna myqty tirek, kýshti iydeologiya úsynghan úly Múqang - Múhtar Áuezovting úly, mәdeniyet­tanushy ghalym, jazushy Múrat Áuezov búl orayda bylay deydi:

Múrat Áuezov,

- Japondyqtar - bizding tarihy dostarymyz. Tek Múhtar Áuezov qana emes, Álihan Bókeyhanov, Ahmet Bay­túrsynov, Mirjaqyp Dulatovtar bas­taghan Alash azamattary Kýnshyghys elin tereng zertteuge den qoyghan. Japoniya tarihyn, sol halyqtyng tarihy shyghu negizin biluge úmtylghan. Nege? Sebebi HH ghasyr basynda Aziya kenistiginde Japoniyadan basqa birde-bir el, tipti qazir ekonomikalyq jaghynan da sayasy jaghynan da әlemge óz tamyryn tereng jayghan Qytaydyng ózi, Ýndistanda óz bos­tan­dyghyn saqtay almaghan. Sondyqtan Alashorda memleketin qúruda arysta­rymyz Tәuelsiz el retinde Japoniyanyng tәjiriybesin tereng zertteuge tyrysty. Al endi «japon tynshysy» degen aiyp­ty Alashtyqtargha, mening payymdauym­sha, osy Japoniyagha degen asa qyzyghu­shy­lyqtaryna qaray taqqan sekildi. Son­dyqtan, Alashtyqtardyng japon hal­­qyna, eline, memleketine býiregi búrgha­ny shyndyqqa janasymdy. Alayda ol óz halqyna jau bolu ýshin emes, keri­sin­she, qazaqty sonday Tәuelsiz el qylu ýshin. Men japondyq­targha býiregi­miz mәngi tartsyn der edim.

Tәuelsizdik alghannan keyin kenestik kezden «múra» bolyp qalghan salqyn qabaq­­ty­lyqtyng seni búzylyp, elimiz barlyq elmen týrli salada baylanysqa erkin týse alatyn mýmkindikke ie bolghany belgili. Sonyng ishinde Japoniya ghalymda­rymen de. Qazaqstanmen tyghyz baylanys­taghy japon ghalymdarynyng biri Tomohiko Uyama - ózining ghylymy izdenisi barysynda osy Alash pen japon baylanysyna toqtal­ghan adam. Ol osy rette bylay deydi:

- Japoniya II dýniyejýzilik soghysqa deyin jәne soghys kezinde de iydeolo­giyalandyrylghan el boldy. Alayda japondardy soghystan keyin, el ensesin qalay kóteremiz degen súraq kóbirek mazalaytyn boldy da, sol arnagha bet búrdy. Meninshe, japondyqtar men alashordalyq­tardy elding ekonomiy­kalyq jәne mәdeni, ruhany ahualyn qaytsek kóteremiz degen oiy ortaqtas­tyrdy.

Týiin: 

Jaman pighyl iyeleri jeti qúlypqa salyp, jeti qat jerding astyna tastau arqyly aqiqatty adastyrdym deui  mýmkin. Alayda búl  - baryp túrghan qatelik. Sol qatelik talay kóregen, kósem últ ziyalylarynyng taghdyryna qiyanattan qyl arqan bolyp kerilip, «halyq jauy», «japon tynshysy» sekildi tanba basty. Jazyqsyz kýidirdi. Alayda aragha san jyldar salyp, aqiqat jaryqqa shyqty. Ol aqiqat -  bir kezderi Japoniya sekildi saltyna berik, sayasaty nyq eldi arystarymyzdyng Alashqa ýlgi etude mýlt ketpegendigi. Býginde barlyq jaghynan ózge elderge ýlgi bolarlyq ozyq órkeniyeti bar el  - Japoniya. Sony sonau HH ghasyr basynda-aq bayqap, kók aspanyn túman basqan qazaqqa «qús joly» etip kórsetken Alash qayratkerlerining kóregendigi túghyn... Kim bilsin, eger últ kósemderining sәuleli iydeyasy sol kezde-aq jýzege asyp, qatygez pighyldy әmirshil jýiening bógeti bolmaghanda býgingi Qazaqstan qanshalyqty qaryshtap damyghyn el bolar edi...

«Alash ainasy» gazeti